Ja ongi kõik - Premium liiga on lõpplahenduse saanud, Levadiale pika pausi järel kullad kaela riputatud. Aga kes tegid lõpusirgel enim tegusid ja mahtusid tänu sellele hooaja viimasesse sümboolsesse koosseisu?

Et tabeli tagumine pool lõpetas oma mängud esimesest varem, polegi sealt seekord keegi valitute hulka jõudnud. Enamgi veel, omamoodi sobivalt lõpetab hooaja niisugune koosseis, kus kõik mehed on medaliklubidest. Värske meister Levadia on esindatud nelja, hõbeda saanud Flora viie ja Paide Linnameeskond kahe mehega.

Florakatele tõi tõenäoliselt edu lõpsuspurt, mille käigus neli oli lihtsalt vaja esiteks rohkem mängida ja teiseks igal juhul võita. Levadia meeste šansse valituks osutuda kärpis natuke peakonkurendilt eelviimases mängus saadud suur kaotus, ent ometigi pääses neli neist ikkagi valitute sekka.

11 väljavalitu seas on seekord mitu nime, keda oleme juba harjunud seal nägema. Mõni mees kuulub punti rekordilist seitsmendat korda, teised neljandat-viiendat, kuid stabiilseteks tegijateks võib pidada neidki. Samas on aga ka neid, kes murdnud valitute hulka esmakordselt. Ometigi võib tõdeda, et kogemused maksavad, sest isegi esimest-teist korda valituteks osutunud meestel on selja taga sadu mänge. Kuu sümboolne koosseis tegutseb seekord 4-3-3 asetuses.

Soccernet.ee novembri ja detsembri sümboolne koosseis:

Matvei Igonen - Liiga ülekaalukalt parima kaitseliiniga meeskonna väravavaht on valitute seas võib-olla natuke üllatavalt alles kolmandat korda. Teisalt viitab see asjaolule, et Igonenil on tänavu olnud vähem tööd kui nii mõnelgi konkurendil, seega ka vähem võimalusi silma paista. Näiteks on Igonen pidanud InStati andmetel tegema hooaja lõikes märksa vähem "supertõrjeid" kui tema konkurendid Levadia ja Paide väravasuul. Hooaja lõppu jäid kolm järjestikust nullimängu ja ehkki Levadia vastu tuli kahe mänguga kolm palli võrgust võtta, noppis Igonen sealgi ära mitu ohtlikku vastaste üritust.

Michael Lilander - Vaikselt oma asja ajav tõsine töömees on pidanud Flora paremkaitses end hooaja jooksul suuresti ise motiveerima, sest ainus kuklasse hingav ja sama positsiooni himustav konkurent Kristo Hussar teeb tippjalgpalluriks saamisel alles esimesi, ehkki tublisid samme. Lilander on nõutud ülesandega veenvalt hakkama saanud - ta särab mängudes vähe, aga tema äär on tavaliselt lukus mis lukus. Mõnevõrra ootamatugi, et aasta lõikes oma positsioonil liiga kahe parema mehe sekka tõusnud Lilanderil on sellest hooajast kirjas vaid üks värav, sest pealelööke on ta teinud teistest sama positsiooni meestest suisa kolmandiku võrra enam.

Märten Kuusk - Flora kaitseliini tugitala kohta käib suures plaanis sama jutt nagu tema kolleegide osas. Eksimusi kogunes vähe, samas hooaja tähtsaimas mängus ei õnnestunud florakatel oma väravat puhtana hoida ja ehk just see otsustaski. Kuu lõikes tegi Kuusk siiski taas korraliku partii ja hooaja jooksul väljakumängijatest enim minuteid mänginuna suutis värskuse säilitada ka pikaks veninud aasta lõpus.

Milan Mitrovic - Levadia kaitsjaid näib Floralt saadud 1:5 "paki" järel olevat kohatu kiita, ent äkki tuli see suur kaotus just seetõttu, et Mitrovic istus mängukeelu tõttu pingil? Suvel Levadiaga liitunud kogenud serblane osutus üleminekuturu täistabamuseks, lisades tagaliini eeskätt rahu. Ilma temata oli Levadia kaitsemäng palju närvilisem ja organiseerimatum, Mitrovic kujunes aga lühikese ajaga võistkonna tugitalaks.

Ken Kallaste - Kogenud vasakkaitsja pääses traumadest paranenuna väljakule alles suvel ning veel septembri keskpaigaks oli tal kirjas kõigest kolm ja pool liigamängu. Sealtpeale on Kallaste aga liikunud tõusvas joones ning lisaks kaitsetööle asus ta novembris-detsembris meeskonda tassima ka väravatega. Värav Paidele, kiire avavärav Levadiale ühes ning väravasööt ja värav teises mängus - vorm võib olla ajutine, klass on igavene.

Sander Sinilaid - Suve lõpus näis, et Sinilaid vajub pingile ja jääbki sinna, ent kogenud mees suutis end tagasi rivistusse murda. Hooaja viimastes kohtumistes näitas Sinilaid veenvalt, kuidas pigistada endast väljakul maksimum ka siis, kui mängus on veel vaid au. Kolm väravasöötu Narva Transi vastu ning kaks väravat hooaja viimases voorus Nõmme Kalju võrku kujunesid Paidest käesoleva hooaja järel lahkuva Sinilaidi jaoks sümpaatseks hüvastijätuetenduseks.

Bogdan Vaštšuk - Tähtis värav, mis aitas alistada Paide. Veel tähtsam värav, mis aitas lahti muukida Narva Transi kaitseluku. Kui Levadia mängis hooaja kõige olulisemaid mänge, tõusis Vaštšuk, kellelt on meeskonna vedajaks olemist salamisi kogu aeg oodatud, aina tähtsamasse rolli. Tema loodud teravus hoidis vastaseid pinges, aia taha läinud kaotusmängus Floraga oli ta üks väheseid, kes lati alt päris läbi ei jooksnud. Üles-alla käinud hooaja jooksul leidis Vaštšuk vormiharja õigel hetkel.

Zakaria Beglarišvili - Viis mängu, neli väravat. Selline oli Levadia mängumootori tavapäraseks saanud saldo hooaja lõpusirgel ehk novembris-detsembris. Juba seitsmendat korda sümboolsesse koosseisu pääsenud ehk aasta jooksul sealt vaid korra välja jäänud poolkaitsja hooaeg oli läbinisti hiilgav, sest lõpuks lõi ta 32 liigamänguga 24 väravat ja andis lisaks kaaslastele 18 söötu. Kokku lõi Levadia hooajaga 84 väravat ehk Beglarišvili jalg oli otseselt mängus neist täpselt poolte sünnis!

Robert Kirss - Kuidas pääseb kuu sümboolsesse valikusse ründaja, kes mängib kahes mängus 90 minutit ega löö ühtegi väravat, sekkub lisaks veel kahes mängus vahetusest ja saab ühe väravaga küll maha, ent seda õnnetul kombel enda võrku, ega anna pealekauba ka neis neljas kohtumistes kaaslastele ainsatki väravasöötu?! Väga lihtne - tuleb hooaja otsustavaimas lahingus teha elu mäng, skoorida kahel korral ja tuua koduklubile kauaihaldatud meistrikarikas! Õige ründajana õigel ajal õiges kohas olnud Kirss polnud muidugi mingi ühepäevaliblikas, valitute sekka pääses ta juba neljandat korda ja see vaid kinnitab tänavu uuel tasemel leitud stabiilsust.

Henri Anier - Mis ründeliin see ilma Premium liiga parima väravakütita oleks? Novembris Narva Transi ühe ja detsembris Nõmme Kaljut kahe tabamusega kostitanud Anier kasvatas lõpuks hooaja lõikes väravatearve 26 peale, andis lisaks veel seitse resultatiivset söötu ja krooniti teenitult liiga väravakuningaks. Et Anier suutis ka Paide jaoks sisuliselt tähtsusetutes viimaste voorude mängudes meeskonda liidrina väravate ja võitude suunas vedada, on professionaalsuse näitaja.

Henrik Ojamaa - Kui mõni florakas kippus hooaja lõpus väsima ja liikus suuresti "aurude peal", siis mida olulisemaks mängud läksid, seda rohkem hoogu Ojamaa juurde sai. Paide vastu tuli värav, mis võidu kindlustas, esimeses mängus Levadiaga hiilgas Ojamaa fantastilise ilukolliga ning teises tiitlikohtumises tõi Flora tähtsal hetkel mängu tagasi. Lõpuks jäi sellest küll väheks, aga Ojamaa nahaalsus ja intensiivsus, mis kipub põlastajaid ja jumaldajaid kahte lehte lööma, särasid hooaja lõpus temast lahutamatute kaubamärkidena eriti eredalt.

Sümboolse koosseisu valimisel ei ole Soccernet.ee toimetus liialt kinni kindlates positsioonides ega formatsioonides - meeskonna asetus võib igakuiselt muutuda, samuti ei ole iga mängija tingimata liinisiseselt asetatud positsioonile, kus ta möödunud kuul liigas mängis.