Võimsamat sorti rapsimine ja raiumine tuulisel Rehepapil, mille otsustasid ära juhuslikuvõitu värav ning rumalalt põhjustatud penalti. Ei ole maailma kõige keerulisem jalgpalliülesanne põhjendada ära just selline hinnang Pärnu Vaprus – Tallinna Kalev kohtumisele (0:2). Aga see oleks mugav – ja alatu! – valik, mis pisendaks põhjendamatult kahe meeskonna pingutust ja taset.

• Vaata Liisi Troska pildigaleriid siit või artikli lõpust!

Kui enamvähem samalaadsed sündmused enamvähem samalaadsetes oludes – võitluslik mäng, tuuline ilm, palju kaarte, omajagu tõuklemist platsil, ärritav vilepartii, hooaja rekordit tähistav 564 (!) pealtvaatajat – oleksid juhtunud Tallinna derbis FC Flora ja FCI Levadia vahel, oleks kandvaks narratiiviks "oli see vast vinge jalgpallimatš ja hea reklaam Premium liigale".

Et roheliste vormide asemel kannavad Vaprus ja Kalev vastavalt kollaseid ja siniseid (hüva, Kalev täna külalisvõistkonnana musta), ei ole aus põhjus nende pingutusi vähem tunnustada. Vooru eel väitis siinkirjutaja, et märtsis ridamisi üllatusi serveerinud Vapruse ja Kalevi duell on Premium liiga selle nädalavahetuse tippmäng. Meeskonnad tõestasid platsil selle väite paikapidavust ja ühtlasi ka Premium liiga kaunist kvaliteeti.

• Vapruse kapten Magnus Villota: edukas märts tõstis meie edasisi eesmärke
• Daniel Meijel uhkelt: koondisesse meie noored ei saa, aga kõrgliigas nopivad võite
• Igor Prinsi meelest jäi Vaprus hätta Kalevi kõige ohtlikuma relvaga

Kaks tugevat ja südikat meeskonda pidasid maha võitlusliku, haarava ja kirgliku kohtumise, mille saatuse otsustasid väikesed marginaalid ning mille intriig ei vaibunud ka olukorras, kus kodumeeskond oli arvulises vähemuses ja 0:2 kaotusseisus, sest just selles kitsikuses avastati ja vallandati energiavarud, mis hoidsid viimaste minutiteni üleval küsimus: ega ometi siit välja tulda?

Kõik oli täpselt nii, nagu ühel kõrgetasemelisel jalgpallimängul olema peab. Lisaks leidis mõlemast võistkonnast omajagu silmailu pakkunud tehnilist osavust. Ning seda kõike korraliku tempo juures. Kui esimese poolaja keskel lastele vaheajal koju minemise lubaduse andnud isad hakkavad vaheajal mudilasi erinevate suhkrut sisaldavate lubadustega ümber veenma, on see jalgpallimängule kompliment. Sääraseid tehti täna Rehepapis mitu!

Vaprus raiskas nurgalööke, Kalevil oli natuke õnne

Kohtumise esimese teravuse tekitas 6. minutil Ats Purje, aga löök lendas napilt mööda. 18. minutil oli kogenud ründaja taas platsis, aga Vapruse kapten Magnus Villota blokeeris. Neli minutit hiljem pääses karistusalast löögile Kevin Kauber, aga terav madal põmakas lendas tagumisest postist veidi mööda. 23. minutil serveerisid Taavi Jürisoo ja Ats Purje soodsa šansid Sander Sinilaiule, aga mullu Vapruses mänginud poolkaitsja lõi selgelt üle.

Vaprusel oli kasutada mitu nurgalööki, aga nende kaudu pealelöökideni ei jõutud. Kätte maksis see 34. minutil, kui Kalev asus juhtima. Jürisoo andis paremalt äärelt madala söödu trahvikasti joonele, kust Sinilaid lõi hoopis paremini kui 11 minutit varem. Pall tabas latti ja esimesena oli jaol Arseni Kovaltšuk, kelle pealöök viis Kalevi juhtima. Vaprus apelleeris suluseisule, mis polnud isegi mitte lähedal.

Teise poolaja hakatuseks kinkisid tuule poolt pallile hoogu valesti hinnanud Vapruse kaitsjad 47. minutil Purjele väga hea šansi, aga Eesti U19 koondise väravavaht Ott Nõmm tõrjus üks-üks olukorras endast kaks korda vanema ründaja löögi jalaga. Pikka pidu Vaprusel siiski polnud, sest mõni minut hiljem sai Kalev teise värava kätte. Ja lisaks jäi Vaprus arvulisse vähemusse.

50. minutil oli Kalevil kasutada karistuslöök paremalt äärelt. Palli lennu ajal rammis Kevin Aloe otse kohtunik Joonas Jaanovitsi nina ees Kaspar Lauri selga. Penalti Kalevile ja kollane kaart Aloele olid mõlemad loogilised otsused. Vapruse vasakkaitsja õnnetuseks oli see tema teine hoiatus, kusjuures 29. minutil saadud esimene oli väga pehme. Tagajärg oli kokkuvõttes ränk – meeskond arvulises vähemuses ning Aloele järgmise nädala mänguks endise koduklubi Tammekaga võistluskeeld.

Tristan Toomas Teeväli realiseeris penalti ja Kalev asus 52. minutil juhtima. Kõik selge? Üldsegi mitte! Vaprus korraldas oma mängu ümber. Neljaselt kaitseliinilt mindi üle kolmesele, millega saadi omajagu duelle vastase väljakupoolele viidud. Neid võitis Vaprus piisavalt hea protsendiga, et tekitada Rehepapi staadionil tunne, et kõik ei pruugigi olla tehtud.

Kalev hakkas kaitses võistkondliku tegutsemise asemel soleerima ning ebakindlus kandus üle ka ründemängu, kus ei leitud enam sama loogilisi lahendusi. 71. minutil mängis Vaprus trahvikasti seest löögile Kauberi, aga Oskari Jussi Forsman püüdis. Neli minutit hiljem vajas Kalev kogenud Marek Kaljumäe blokki, et värava poole ei jätkaks teed keskkaitses isukalt rünnakule lülitunud Uku Kõrre tugev löök. Kauber nõudis hetk hiljem edutult penaltit.

Sama häid võimalusi kui Kauberi 71. minuti šanss, Vaprus enam kohtumise lõpusirgel ei tekitanud, aga pealtvaatajad lahkuma ka ei tikkunud, sest näidati head jalgpall. Tõsi, Pärnu publik oli endale Vaprust rohkete kaartidega kostitanud Jaanovitsi näol leidnud ka pilaobjekti. "Palju sulle maksti?" hüüdsid väga hiljuti taskurahaealiseks saanud noormehed rõivistusse tõtanud kohtunikule järele.

Lisaks sellele koomilise episoodile tegi Soccernet.ee kohtumise kohta järgmised tähelepanekud:

1. Eesti jalgpalli positiivne kevadprogramm

Kevad 2023 on möödunud Eesti jalgpallis ennekõike vingumise ja kurtmise tähe all. Küll on kärss kärnas, küll on maa – sõna otseses mõttes! – külmand. Kõik see on jätnud mulje, justkui oleks Premium liiga näol tegu käkiga, mida tuleks häbeneda. Bullshit, par excellance, kui kasutada võõrkeelseid odöörseid väljendeid!

Premium liiga 2023 on startinud tõesti paljulubavalt, mullu tabeli tagumisse poolde kuulunud Tartu Tammeka, Vaprus ja Kalev on korduvalt röövinud punkte mitte ainult medali, vaid ka tiitlipretendentidelt. Üks kord võib olla juhus, aga jutt ei käi ühest korrast. Kevadisi üllatustulemusi on Eestis läbi aastate kiputud alahindama ja liigitama "pärismurul seda ei juhtu" valdkonda.

Esiteks on ka see argument bullshit, sest kunstmuruväljakute kvaliteet pole enam ammu võrreldav parkimisplatside omaga, vaid oluliselt paranenud. Mõne erandiga saab seal mängida tehnilist ja hoogsat jalgpalli. Jah, see on oma spetsiifikaga, aga oludega kohanemine on tugevate võistkondade tunnus ning kui Premium liiga eeldatav tagumine ešelon ütleb liidergrupile läbi tulemuste, et kohanege paremini, siis on tasemevahede ühtlustumine fakt.

Tammeka, Kalev ja Vaprus on tõestanud, et võivad ükskõik kellelt punkte võtta ning iga medalinõudleja oleks loll, kui neid alahindaks. Rehepapis olid vastamisi mulluse Premium liiga kaheksas ja kümnes meeskond. Koosseisud said talvel kerget iluravi, ei enamat. Aga nendele asjaoludele vaatamata nägi väljakul kahte head jalgpalli mängivat võistkonda. See on kõva sõna!

Premium liiga uustulnuk Harju JK Laagri on seni küll saanud vaid ühe viigi, aga mängib kõrgliiga väärilist jalgpalli. Ei mingit Rakvere Tarva või Maardu Linnameeskonna vaibi, vaid mõtestatud ja ambitsioonikas jalgpall. Ning jalgpallisõbrad, kes arvavad, et Narva Trans end üldse käima ei saa, on kantud Punasesse Raamatusse.

Tipus nägi laupäeval, et tiitlisoosik FC Flora on haavatav. FCI Levadiagi on oma esimese nähvaka juba kätte saanud ning Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskonnal on neid juba mitu, kuigi peetud alles neli kohtumist. Mullune komeet FC Kuressaare peab kohanema suurte muutustega, mis teeb nad samaaegselt ettearvamatuks ja haavatavaks.

Kõik see kokku annab väikeriigi jaoks ootamatult elusa organismi, mille üle on põhjust siiralt rõõmustada ja uhke olla. Premium liiga on praegu sportlikult väga, äkki isegi enneolematult põnev. Ning nagu Flora – Levadia viimaste aastate duell on ammendavalt tõestanud, siis pideva rapsimise ja komplekteerimisega kaugele ei jõua, vaid tuleb usaldada protsessi ning oodata vilju.

2023. aasta hooaja start viitab, et Premium liiga saab nautida lõikust. Kui lopsakat, on veel vara öelda, ent selge edasimineku eitamine kipub liigituma pahatahtlikkuseks. Seega ei ole vaja nii palju vinguda, haliseda, kurta ja lämiseda, vaid vaadata ja nautida jalgpalli, mille tase on koduvabariigi meistrivõistluste ajaloo kõrgeim.

2. Jalgpallikohtuniku ameti tänamatud lõksud

Joonas Jaanovits ei tahtnud 29. minutil Kevin Aloele isegi mitte viga vilistada, kui Taavi Jürisoo viimasest palli mööda lükkas ja siis kokkupõrke järel kukkus. Abikohtunik Maikel Mikson fikseeris aga määruste rikkumise ja Jaanovits usaldas assistenti, mis on, oleme ausad, tavapärane praktika.

Miksoni meelest oli Aloe meelega Jürisoo trajektoorile ette astunud, mitte kalevlasele tahtmatult ette jäänud. Kuna äär oli vaba, siis sai Aloe soodsa rünnaku veaga mahavõtmise eest ka kollase kaardi, mis oli väga pehme otsus.

50. minuti otsus oli hoopis lihtsam – Aloe rammis karistusalas vastast korraliku jõuga selga. Penalti ja kollane kaart olid ainumõeldavad. Jaanovitsil sisuliselt polnudki kaalutlusruumi ning Vaprus jäi platsile kümnekesi.

Oleks aga kollaste kaartide järjekord olnud vastupidine, olnuks tagajärg ilmselt erinev. Kui esimese kollasena oli 29. minuti intsident väga pehme, siis teise kollasena olnuks selle säärase rikkumise eest andmine sisuliselt pahatahtlik. Aloe kollased kaardid asetasid erinevate jalgpalliliste paratamatuste tõttu Jaanovitsi teele mitu lõksu, mille vältimine oli võimatu või väga keeruline.

68. minutil jäi kohtunik aga kinni enda püünisesse. Vaprusele tehti nende karistusala juures viga, aga meeskond pääses sellele vaatamata kontrarünnakusse, mis on arvulises vähemuses võistkonna jaoks väga hinnaline valuuta. Jaanovits röövis selle, sest ei mänginud edu, mida Vaprus soovis, vaid andes vile ja fikseeris karistuslöögi.

Ning kui Igor Prins selle kõige tulemusel keemistemperatuuri ületas, sai kollase kaardi Vapruse peatreener. Tulevad meelde onu Remuse jutud, kus Jänku-onu pistis kinni Rebase-onu rasva, aga lavastas süüdlaseks Opossumi-onu, kel jäi üle kurvalt tõdeda, et "üks teeb paha, teine annab naha" ja "sootuks süütu kannatab".

3. Mängu parim – Taavi Jürisoo

U19 koondise Eliitringi EM-turniiril vigastada saanud Ramol Sillamaa asemel kuulus põhikoosseisu Taavi Jürisoo, kes tegutses paremal äärel, kust Arseni Kovaltšuk liigutati omakorda vasakusse äärde Sillamaa kohale. Jürisoo esitus oli innukas, järjekindel ja hoogne. Ta tekitas mitmeid teravusi ja teenis meeskonna kasuks karistuslööke.

Protokoll:

2. aprillil kell 14.30 Rehepapi kunstmurustaadionil

Pärnu JK Vaprus - JK Tallinna Kalev  0:2 (0:1)
34. Arseni Kovaltšuk, 52. pen. Tristan Toomas Teeväli

Väravasöödud: 34. Sander Sinilaid, 52. Kaspar Laur
Hoiatused: 14. Kevin Kauber, 28., 50. Kevin Aloe, 68. Igor Prins (peatreener), 75. Mathias Villota, 87. Uku Kõrre - 25. Marek Kaljumäe, 69. Georg Pank
Eemaldamised: 50. Kevin Aloe
Mänguolud: +4, päikesepaisteline, tuuline ilm, kunstmuru väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 564
Peakohtunik: Joonas Jaanovits
Abikohtunikud: Maikel Mikson, Erkko Liiv
Neljas kohtunik: Paul Kask
VAR: Grigori Ošomkov
AVAR: Sander Saga

Vaprus: Ott Nõmm, Martin Käos, Magnus Villota, Uku Kõrre, Kevin Aloe, Mathias Villota (81. Reimo Madissoo), Kristjan Kask, Kevin Kauber, Robin Limberg (46. Sander Kapper), Enrico Veensalu (63. Joonas Sild), Ronaldo Tiismaa (55. Ranet Ristikivi).
Varus: Hendrik Vainu, Sander Kapper, Reimo Madissoo, Reno Mark, Ranet Ristikivi, Raimond Tiidermann, Kristofer Põldme, Joonas Sild.

Kalev: Oskari Forsman, Hugo Palutaja, Georg Pank (82. Foday Trawally), Kaspar Laur, Mikk Johannes Siitam, Marek Kaljumäe, Tristan Toomas Teeväli, Sander Sinilaid, Arseni Kovaltšuk, Taavi Jürisoo (82. Vadim Mihhailov), Ats Purje.
Varus: Maico Rimmel, Alexander Kapitan Bergman, Foday Trawally, Andreas Kiivit, Ramon Smirnov, Vadim Mihhailov, Markus Johannes Leivategija, Tanel Tamberg.

Tabeliseis enne Levadia-Kuressaare mängu: