Luup peale | Hasartne finaal andis aimu, kui vinge hooaeg meid ees ootab - Soccernet.ee

Luup peale | Hasartne finaal andis aimu, kui vinge hooaeg meid ees ootab

28. VEEBRUAR 21:03

Siim Pulst

Foto: Jana Pipar

Valitsev Eesti karikavõitja Nõmme Kalju haaras enda valdusse ka superkarika, alistades Paide jalgpallihallis peetud finaalis valitseva meistri FC Flora 3:1.

Vaata Jana Pipra pildigaleriid artikli alt!

Kohtumine algas Flora rünnakuga, kuid tablool jõudis täituda vaid 32 sekundit, kui pall oli juba nende endi võrgus. Kalju tuli kiirelt üle, Mattias Männilaan mängis palli äärele ja jõudis ise viiekastijoonele Kristjan Kase söötu väravasse lükkama - 0:1!

Juba kümme minutit hiljem nõelas Flora kasvandikust Kalju ründaja uuesti, suunates väravasse Nikita Ivanovi põrkava tsenderduse - 0:2!

Tagaajaja rollis Flora haaras palli enda kontrolli alla ning sai juba 15. minutil ühe värava tagasi. Vladislav Kreida nurgalöök küll klaariti, ent Rauno Sappinen saatis palli uuesti värava ette ning Oscar Pihela koksas selle viielt meetrilt tagumise posti kõrvale - 1:2!

Teisel poolajal läks heitlus kiiresti väga tuliseks ning kahevõitlustes enese pidev kehtestamine tõi kaasa hulga kaarte. Alates 54. minutist tuli Floral hakkama saada kümnekesi, sest Sander Tovstik jäi nurgalipu juures olukorda hiljaks ja virutas Daniil Sõtšugovile jõuliselt jalgadesse, mida peakohtunik Martti Pukk hindas otse punase kaardi vääriliseks - 10 vs. 11!

Foto: Jana Pipar

VAR-kontrolli ja muude viivituste tõttu seisis mäng umbes kuus minutit ja seejärel sai see jätkuda vaid viis minutit, enne kui Männilaan kübaratrikiga finaali saatuse otsustas. Ivanovi suurepärase krossi järel suunas ta palli jalaga väravale ning kuigi Kristen Lapa suutis palli teekonnale ette jääda, siis teisel katsel Kalju ründaja ei eksinud - 1:3! Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Tippmängu vääriline lahing

Aeg on näidanud, et superkarikafinaalide tulemustest ei maksa kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Aegajalt on seda nimetatud isegi sisuliseks kontrollmänguks, viimaseks soojendusmatšiks enne tõeliselt tähtsate kohtumiste algust. Seekordse finaali järel ei saa aga küll kellelgi selles kahtlust olla, et meeskonnad võtsid finaali täie tõsidusega.

Flora ja Kalju vastasseis on selleks liiga põhimõtteline, et sõbralikku sparringut pidada, seda enam, kui mängus on trofee ja nimed ajalooraamatuis. Mäng oli algusest peale intensiivne ja kui avapoolajal paistis agressiivse võitlusega rohkem silma Kalju, siis teiseks poolajaks oli ka Flora täiesti üles köetud. Duellid kujunesid üha jõulisemaks enesekehtestamiseks, kuni ühel hetkel pidi kohtunik paratamatult kaardid välja võtma, et ülekeemist vältida.

Võib-olla tuli punane kaart Martti Puki taskust pisut kergelt välja, sest endine tippjalgpallur Märten Pajunurm ei pidanud Sander Tovstiku viga punase vääriliseks ning nähtavasti arvasid sama ka videokohtunikud, kutsudes Puki ekraani juurde otsust üle vaatama. Peakohtunik jäi aga enda otsusele kindlaks, ilmselt hinnates Flora äärekaitsja hoopi Daniil Sõtšugovi jalgadesse sihilikuks või vähemalt ülemäära ohtlikuks.

Igatahes ei kadunud pinged selle otsusega mängust, vaid pidev kohtuniku töötlemine ja piiripealsed duellid jätkusid, kasvades aegajalt väiksemateks tõuklemisteks. Sellise iseloomuga kohtumisi oleme harjunud nägema kaalukates Premium liiga lahingutes ning kui nõustuda sellega, et superkarikafinaal on sisuliselt liigahooaja soojendus, siis jääme pikisilmi ootama, kui tuliseks "päris" hooaeg veel kujuneb.

Lisaks Tovstiku punasele näitas Pukk Flora mängijatele veel nelja kaarti ning Kalju mängijatele vaid ühte. Sportlik viha lahtus aga koos lõpuvilega ning autasustamisel moodustasid florakad vastastele aukoridori.

Foto: Jana Pipar

2. Vinge andmine jätkub

Superkarikafinaali eel hindasid kihlveokontorid Florat õhkõrnaks soosikuks, kuid sisuliselt peeti seda mündiviske küsimuseks. Flora ja FCI Levadia olid eelmisel aastal küll pisut Nõmme Kaljust ja Paide Linnameeskonnast üle, kuid Premium liiga esinelikut lahutas vaid 12 punkti ning talviste üleminekute järel näib, et jõudude vahekorrad on praeguseks veel võrdsemaks muutunud.

Erinevad kihlveokontorid, kes pakuvad võimalust hooaja tulemuste peale panustamiseks, asetavad hetkel üksmeelselt Flora tiitlisoosikuks ning näevad Kalju võimalusi väiksemana ka Levadia omadest, kuid suuremana Paide Linnameeskonna võiduvõimalustest.

Prognooside vahed on aga pisikesed ning kõik tippude omavahelised mängud tõotavad kujuneda väga tuliseks, sest tiitliheitlus algab nelja hobuse võidusõiduna ning neist kellegi triumf ei oleks eriline üllatus.

3. Superkarika needus

Flora võib end lohutada ebausuga, sest ajalooliselt kipub superkarika võitja liigahooaeg ebaõnnestuma. Alates aastast 2008, mil superkarika peale hakati mängima hooaja eel (varem peeti superkarikafinaale hooaja lõpus), on superkarika võitja samal aastal ka meistritiitli võitnud ainult kolm korda (Flora 2011 ja 2020, Levadia 2013).

Niisiis on superkarika võitja tulnud Eesti meistriks keskmiselt ühel juhul kuuest (17%), mis on väga madal näitaja. Võrdluseks on superkarikafinaalide kaotajatel alates aastast 2008 ette näidata seitse meistritiitlit (Levadia 2008, 2009, 2014, Flora 2010, 2017, 2022, 2023).

Foto: Jana Pipar

4. Mängu parim - Mattias Männilaan

Männilaanest sai teine mängija Vladislav Ivanovi järel, kes on Eesti superkarikafinaalis kübaratriki vormistanud - Ivanov sai sellega hakkama 2008. aastal, sahistades Narva Transi eest kolm korda Levadia võrku.

Männilaane avatabamus oli aga superkarikafinaalide ajaloo kiireim - varasem rekord püsis 2000. aastast leedulase Tomas Sireviciuse käes, kes viis Viljandi Tuleviku juhtima Maardu Levadia vastu.

Protokoll:

28. veebruaril kell 17.00 Paide jalgpallihallis

Tallinna FC Flora - Nõmme Kalju FC 1:3 (1:2)
15. Oscar Pihela - 1., 11., 65. Mattias Männilaan

Hoiatused: 53. Remo Valdmets, 63. Rauno Alliku, 90. Vladislav Kreida, 90+5. Taaniel Usta - 87. Aleksandr Nikolajev
Eemaldamine: 54. Sander Tovstik
Mängupaiga olud: +18, kunstmuru väga heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 304
Peakohtunik: Martti Pukk
Abikohtunikud: Silver Kõiv, Egerd Pajustik
Neljas kohtunik: Karl Koppel
VAR: Joonas Jaanovits
AVAR: Veiko Mõtsnik

Flora: Kristen Lapa, Sander Tovstik, Robert Veering, Oscar Pihela, Mark Hendrik Kukk (71. Sander Alamaa), Remo Valdmets (58. Rauno Alliku), Vladislav Kreida, Ilja Antonov (71. Mihhail Kolobov), Andero Kaares (58. Nikita Kalmõkov), Sergei Zenjov (71. Taaniel Usta), Rauno Sappinen.
Varus: Kaur Kivila, Nikita Kalmõkov, Airon Kollo, Andreas Vaher, Tristan Toomas Teeväli, Rauno Alliku, Taaniel Usta, Mihhail Kolobov, Sander Alamaa, Karl-Tristan Lorenz, Marten Kukkonen.

Kalju: Henri Perk, Modou Tambedou, Maksim Podholjuzin, Danõl Maštšenko, Alex Boronilštšikov (62. Daniil Tarassenkov), Rommi Siht, Oleksandr Musolitin, Kristjan Kask (75. Mihhail Orlov), Daniil Sõtšugov (66. Aleksandr Nikolajev), Nikita Ivanov (75. Tiago Baptista), Mattias Männilaan.
Varus: Maksim Pavlov, Johannes Lillemets, Uku Kõrre, Daniil Tarassenkov, Chinemerem Godwin, Mihhail Orlov, Enrique Esono, Tiago Baptista, Aleksandr Nikolajev, Aleksander Iljin, Bogdan Vaštšuk.