Liverpooli ja Manchester City kohtumisest kujunes võimas vastasseis, mis oli meelelahutuslik ning närvesööv, lõpuks aga võrdne. Ka selles osas, et otsustavaks said tegelikkuses lihtsad vead.

Pep Guardiola käe all mängiv külalismeeskond alustas tarmukalt ning juba nelja minutiga jõuti neljal korral vastase kastis ära käia. Napilt peale kahe minuti täitumist mängis City end krapsakalt paremalt äärelt vasakule, Liverpool ei jõudnud lülisid sama kiirelt üle tuua ning nii jäi Julian Alvarezile lubav löögiruum. Argentiinlane tegi puuted karistusalasse ning proovis vasakuga, ent ei suutnud mänguvahendit Caoimhin Kelleherist mööda toimetada.

City püsis vastase poolel ning sai järgmised võimalused juba Kevin De Bruyne juhtimisel. Esmalt oli belglasest pallivõlur kavalaks tsenderdajaks, kuid tagumisse posti krutitud pallile ei jõudnud keegi omadest. Seejärel lõi ta kasti tagant vasakuga, ent üritus läks liialt värava keskele. 

Kui esimese hooga tundus, et Liverpoolist pole üldse asja, siis hakati vaikselt tõestama vastupidist. 13. minutil jõuti esimese hea šansini: Virgil van Dijk saatis ideaalse diagonaalpalli paremale äärele Conor Bradleyle, 20-aastane põhjaiirlane ajas Nathan Ake jalad krussi ning lasi mänguvahendil värava alla vihiseda - sinna ühtki jätkajat paraku ei jõudnud. Kõige lähemal oli Darwin Nunez, kes üritas nõnda hoolega, et libises valusalt vastu posti. Õnneks ei saanud paremasse reide läinud vops saatuslikuks ning uruguaylasele piisas kiirest "massaažist".

Minutid hiljem õnnestus kodumeeskonnal pall korra ka väravasse toimetada, seda küll suluseisust, mille mõõtmiseks piisas harilikust silmapaaristki. Samas tuletas see Cityle sõbralikult meelde, et kaitses tuleb väheke kompaktsemalt ning tähelepanelikumalt toimetada.

Siis kõlas samasugune koputus ka Liverpooli uksel, kui Bernardo Silva pehmest tõstest jagu saamiseks lükkas van Dijk palli igaks juhuks üle otsajoone, nurgalöögiks. Selleks oli City ülimalt hästi valmistunud: Ake surus Alexis Mac Allisteri esimesest postist ära, et John Stones saaks De Bruyne madala palli esimesest postist võrku suunata - 0:1!

THIS GUY! 🤩

🔴 0-1 🩵 #ManCity pic.twitter.com/tbL6rRHCrJ — Manchester City (@ManCity) March 10, 2024

Liverpool proovis tabamusest toibuda, nii kuis oskas. Näiteks pooltunni täitumisel õnnestus korralikult kerkinud Dominik Szoboszlail Harvey Elliotti tsenderdusest peaga löögile jõuda, kuid ristnurgast jäi napilt puudu. Seejärel käis rambivalgus korraks Erling Haalandi peal, kes õnnega pooleks vastase värava poole plagama sai, kuid keeras 1 vs. 1 olukorra vussi - lõi palli Kelleherile kätte.

Avapoolaja lõpetas Rodri viga Mac Allister vastu, mis andis Liverpoolile ligi 30 meetri pealt karistuslöögi. Szoboszlai ei hakanud üle mõtlema, vaid tegi kiire rehkenduse: libe väljak pluss napilt enne väravavahti maha põrkav pall võiks võrduda väravaga. Ungarlane oli õnnestumisele lähedal, ent pidi Edersoni sekkumise tõttu leppima vaid tõsiasjaga, et see oli kodumeeskonna esimene raamilöök selles mängus.

Vihm sadas ja sadas. Ent suurima sahmakaga sai siis maha Ake, kelle lohakas tagasisööt Edersonile teise poolaja tõeliselt avanuks kuulutas - sest Brasiilia koondise väravavaht jäi võidujooksus pallile napilt teiseks ning tõmbas vikati läbi Nunezi jalgade. Penaltis polnud kahtlustki ning punktile läks Mac Allister. Viimasel viiel löögil samuti õnnestunud poolkaitsja lõi palli kindlalt väravavahi poolt vaadatuna paremale ülemisse nurka - 1:1!

✊⚽ pic.twitter.com/tJA2bdUxiG — Liverpool FC (@LFC) March 10, 2024

Eduseisust ilma jäänud City ahastus sai peagi teise kihi, kui penaltiga lõppenud kokkupõrkes Nuneziga sai Ederson viga. Kuigi puurilukk proovis esimese hooga jätkata, tundus reide läinud laks olevat siiski liiast ning varuvaht Stefan Ortega võttis kohustused 56. minutil üle.

Mäng püsis viimasel pooltunnil ülimalt lahtine. Kui 58. minutil jõudis Phil Foden terava nurga alt vastase väravat ründama, kuid pidi leppima Kelleheri peale jäämisega, siis järgnevad minutid viisid Liverpooli vastase kasti pommitama (esimest korda) nurgalöökide abil. Need küll tulu ei toonud, sest Andy Robertsoni pallid polnud piisavalt kvaliteetsed.

Järgmise verstaposti püsitamine jäi 71. minutile, kui Robertsoni madal sööt jõudis City värava alla magusaimasse tsooni - viiekasti joonele. Ortegal ei jäänud muud üle, kui väravast vastu astuda ning teha olukord Nunezi jaoks võimalikult keeruliseks. Liverpooli ründaja jõudis pallini küll esimesena, kuid ei suutnud seda julgest inimmüürist mööda suunata!

Elevus oli laes ka loetud minutid hiljem, kui vasakkaitsja Ake palli võitis ning selle kaaslase abil rünnakule toimetas. Hollandi koondislane kruttis palli kasti, Kelleher sekkus aga nõnda (eba)õnnestunult, et mänguvahend põrkas vastu Fodenit ja sealt omakorda latti! Paraku reetsid kordused, et City mees mängis palli käega ning humoorikas tabamus poleks niikuinii lugemisele läinud.

89. minutil käis pall aga täiesti määrustepäraselt Liverpooli väravaraamides, saatjaks Jeremy Doku, kelle mõõtmine oli koguni nii õnnetu, et platsile tagasi põrganud pall maandus kindlalt Kelleheri kinnaste vahel. Liverpool nägi selle momendi jätkuna aga kohta nõelamiseks, tekkis kiirrünnak, mille lõpplahenduseks oli Mohamed Salahi nõrk sööt esimese posti hõivanud Ortegale.

Mängust pigistati maksimum välja üleminutitega, mida oli kokkuvõttes pisut enam kui üheksa. Neist proovis midagigi kätte saada Liverpool, kes oli ülilähedal ka hilise penalti teenimisele. Ent olukorras, kus Doku tabas palliga ühes ka Mac Allisteri rinda, ainest 11 meetri karistuslöögi andmiseks ei nähtud. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:

The attacking statistics from an enthralling encounter 📊#LIVMCI pic.twitter.com/3b6qHErWY5 — Premier League (@premierleague) March 10, 2024

1. You win some, you lose some

Pole head ilma halvata ja halba ilma heata, saavad väita selle mängu järel nii Nathan Ake kui Alexis Mac Allister. Oli ju City äärekaitsja see, kelle kehamäng avas John Stonesile avatabamuseks vajaliku tsooni. Teisalt tuli penalti ju seetõttu, et 29-aastase hollandlase tagasisööt Edersonile oli niivõrd nigel.

Ka Mac Allister sai vastu näppe ja siis juubeldas ka. Kelle lükkas Ake kui kilose jahukotina esimesest postist ära? Jah, Liverpooli number kümne. Samas, kui oli penaltilöögiks täpset jalga vaja, oli Mac Allister kohal ning rõõmustas teenitult. Ja "täiuslik ring" saabki just niimoodi täis.

2. Varuväravavahid väärivad kiitust

Liverpool on olnud veebruarikuu keskpaigast alates ilma Alissonist, keda vaevab mure reielihasega. Nii on koha postide vahel võtnud sisse 25-aastane iirlane Caoimhin Kelleher, kes sai seekordses matšis kirja viis tõrjet. Kuna väravaolukorras oli tal raske midagi teha - esimest posti turvanud mees ei saanud oma ülesandega hakkama - saab Liverpooli mehele tunnustavalt õlale patustada. Sai rügatud küll!

Veel keerulisemat teed pidi saadeti tandrile aga 31-aastane sakslane Stefan Ortega, kelle ettevalmistus mänguks kestis vaid loetud minutid. Tõsi, eks mängueelses soojenduses lõi ta ikka kaasa, kuid pärast seda jälgis mängu pingilt, eeldades, et tema teeneid vaja ei lähe. Sest üldiselt ei lähegi. Ent kui teise poolaja alguses Ederson viga sai, aeti Ortega kohe sooja tegema, möödusid mõned minutid, kui sai selgeks, et mänguvorm tulebki selga ajada.

Sel hooajal karikamadinates ning üksikutes Premier League'i matšides väljakule pääsenud Ortega esines kindlalt ning tundus, et pani mäng kõik, mis vähegi sai. Tõsiasi, et kohtumine on ülimalt kaalukas ning vastasel on tänu viigiväravale parem tuhin sees, vahetusest sekkunud kindameest verest välja ei löönud. 

3. Darwin Nunez vs. Erling Haaland

Kui lähtuda klassikalise tipuründaja ülesannetest, oli Liverpooli ja Manchester City vastasseisus selgelt parem kodumeeskonna number üheksa. Alustades sellest, kuidas ta kohtumise alguses väravat nõnda suure õhinaga jahtis, et lõpetas puusapidi postis, ning lõpetades hiilgava šansiga, mille nurjas Ortega veelgi võimsam sekkumine. Oli näha, et Nunez tahtis, väga.

Haalandi kohta on raske sarnaseid näiteid kasutades seda sama väita. Muidugi, ei saa väita, et ta poleks piisavalt tahtnud, ent pigem kippus ununema, et ta on ka väljakul. Eks suuremat raskust kandsidki poolkaitsjad ja ääremängijad, aga kas Haaland üldse mõne pealelöögini jõudis? Midagi vist kuskil nagu oli ...

4. Jeremy Dokul vedas, kõvasti

Mängu lõpus, kui Liverpool oli viimast korda City väravat ründamas, läksid lahtisele pallile koos nii Doku kui Mac Allister. Helesinises särgis mees otsustas ebamugavalt põrkavat palli jalaga taltsutada, riskides samal ajal tõsise veaga - sest vastane oli samuti pallile tormamas, kuid proovis mänguvahendit keresse võtta.

Olukord päädis karmi kokkupõrkega, kus Mac Allister sai putsakorkidega roietesse ning jäi üle oodata vaid kohtuniku vilet, mis märgiks viga ja penaltit. Seda ei järgnenud, mäng jätkus ning järgmise seisaku ajal sai peakohtunik Michael Oliver VAR-ilt kinnituse, et 11 meetri karistuslööki ei peaks järgnema.

Yikes. pic.twitter.com/NCjYgkteTk — B/R Football (@brfootball) March 10, 2024

Inglismaine meedia ning mitmed eksperdid on seisukohal, et Cityl vedas tohutult. Säärane ohtlik mäng, kus Doku vaid napilt palli puudutab, aga rammib tõsiselt vastasmängija rinda, ei peaks olema lubatud. Siiski nägid kohtunikud, et Doku tegutses lubatu piirides - oli ka selleks napilt ainest.

5. Tabeliseisust Inglismaa kõrgliigas

Premier League'is on suuremal osal meeskondadest ära mängitud 28 mängu. Nii on ka Londoni Arsenali, Liverpooli ja Manchester Cityga, kes on hõivanud kolm esimest kohta - vastavalt 64, 64 ja 63 punktiga.

Märtsi lõpus tasub tabelis näpuga hoolega järge ajada, sest madistamiseks läheb just Arsenali ja City vahel. Kõiki kolme ootab näiteks veel ees ka kohtumine Aston Villa (hetkel 4. koht) ja Tottenhamiga (5. koht).

6. Mängu parim - John Stones

Manchester City kaitsja lõi duelli avatabamuse ning oli sagedasti olemas ka siis, kui oli vaja oma kodu kaitsta. Ta tegi mitu otsustavat vaheltlõiget ning oli võimas ka õhus, röövides Liverpoolilt mitmeid löögivõimalusi. 

Liverpool - Manchester City 1:1 (0:1)
50. pen. Alexis Mac Allister - 23. John Stones