FCI Levadia mängis Kuressaares tulega, jäädes avapoolajal 0:2 kaotusseisu, kuid teise poolaja alguses õnnestus neil sündmusterohke mäng ümber pöörata ja 3:2 võit hoiab nad liigatabelis FC Florast kolme punkti kaugusel.

• Vaata Allan Mehiku pildigaleriid siit või artikli alt!

Kohtumine algas võimsa survega kodumeeskonnalt, kes teenis ühe standardolukorra teise järel ja tekitas kõrge pressinguga Levadia kaitsjatele probleeme. Teenitud juhtväravani jõuti 11. minutil aga hoopis kiirrünnakuga, kui väravavaht Ingmar Krister Paplavskis lõi pika palli ette, Sten Reinkort suunas selle peaga edasi, Sander Laht pääses Artur Kotenkoga silmitsi ja realiseeris võimaluse kindla löögiga - 1:0!

Seejärel ärkas ka Levadia ning Robert Kirss ja Artur Pikk jõudsid üsna lubavate võimalusteni, aga üldjoontes tundis Kuressaare end mugavalt ka siis, kui nad aegajalt surve alla jäid. 33. minutil olidki hoopis saarlased need, kes jälle otsustavalt nõelasid. Sander Seeman andis pika palli ette, Otto-Robert Lipp keerutas end kahevõitluses Milan Mitrovici vastu löögile ja pall oligi võrgus - 2:0! Videokorduste põhjal oli seal ka suluseisuhõngu, aga nagu Eesti liigas ikka, siis ei ole võimalik keskjoonekaamera järgi seda kindlaks teha.

Levadia jõudis avapoolajal ainult ühe korra väravale väga lähedale, kui 41. minutil leidis Ernest Agyiri nurgalöök viielt meetrilt Mitrovici, kelle pealöök võttis rikošetid ja vajas juba pikali olnud Paplavskiselt väravajoonelt päästmist. Pall jäi värava ette põrkama, aga rohesärgid selleni ei küündinud, vaid Mitrovic läks hoopis väravavahile sisse ning tulemuseks oli väike tõuklemine ja kaks kollast kaarti.

Kuressaare tuli ka teisele poolele agressiivselt kõrge pressinguga vastu, kuid seekord kosus Levadia kiiremini ja hakkas peagi järjestikuseid väravavõimalusi tekitama. Juba 54. minutil löödigi üks tagasi, kui Rasmus Peetson tegi karistuslöögijärgses olukorras vasakul äärel suurepärase eeltöö ja andis madala söödu karistusala keskele, kust Zakaria Beglarišvili palli kümnelt meetrilt võrku saatis - 2:1!

Neli minutit hiljem oli seis juba viigis, kui Ernest Agyiri nurgalöök lendas kõrge kaarega kastijoonele ning Brent Lepistu vajutas palli sealt välisküljega otse õhust mängijate vahelt võrku - 2:2! Ning sellest omakorda kuus minutit hiljem viis Beglarišvili juba Levadia juhtima, eksides kõigepealt enda teenitud penaltilöögil, kuid saates seejärel "lauapalli" ikkagi võrku - 2:3!

Sealt alates oli Levadial mäng üsna kindlalt kontrolli all ja nad jõudsid ka mitme hea võimaluseni eduseisu kasvatada, mis jäid siiski kasutamata. Kuressaarele ei lubanud nad enam ühtegi korralikku šanssi, kuid mäng võinuks siiski nugade peale minna, kui Peetson nägi 72. minutil enda silme eest teist kollast kaarti. Punane kaart läks aga kohe tühistamisele, kui selgus, et tema poolt maha võetud Otto-Robert Lipp oli suluseisus ehk Peetsoni viga ei kvalifitseerunud enam ohtliku rünnaku mahavõtmiseks. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Levadia ongi teiste poolaegade kuningas

Seekordne rongi alt väljatulek oli muidugi eriti võimas ja magus, aga see polnud sel hooajal kaugeltki mitte esimene kord, kui Levadia just teisel poolajal vastasega sotid selgeks tegi.

Kui kõik mängud lõppeksid avapoolaja järel, oleks Levadia liigatabelis alles kolmandal kohal ja kaotaks Florale koguni 19 punktiga. Levadia teiste poolaegade väravate vahe (+33) on aga liiga parim ja kõvasti parem kui avapoolaegade väravate vahe (+14). Niimoodi ongi nad tihtipeale just mängu lõpud enda kasuks kallutanud.

2. Penaltiolukorra poleemika

Kohtumine kujunes äärmiselt pingeliseks ja närviliseks ning sisaldas mitmeid konflikte, kus kannatav pool kohtunike otsustega kuidagi nõustuda ei tahtnud. Siinkirjutaja hinnangul olid mängu võtmeotsused pigem loogilised ja õiglased. Väljatoomist väärib aga ehk Levadia penaltiolukord, mis tekitas väljaku peal ja ääres kõige rohkem poleemikat.

Zakaria Beglarišvili sisenes 63. mänguminuti alguses trahvikasti ning proovis pealelöögile minna, aga tabas hoopis Rauno Tutki väljasirutatud jalga. Kontakt polnud tugev, kuid põhjustas siiski Beglarišvili möödalöögi ja kukkumise. Pisut eriskummaliseks muudab selle olukorra aga see, et Tutki jalg oli kontakti hetkel juba fikseeritult muru peal ehk mõnes mõttes võiks hoopis öelda, et Beglarišvili oli see, kes selles olukorras vastast lõi.

3. Saareneedus sai üle noatera murtud

Levadia kolm eelmist külaskäiku saartele olid kõik lõppenud altminekutega, kui eurosarjas põruti võõrsil Islandi ja Malta klubide vastu ning eelmises mängus kaotati punkte ka Kuressaares. Tänase avapoolaja järel näitasid kõik märgid, et Levadia saareneedus saab jätku, aga meeskond näitas hoopis sisu ning lõi selle müüdi kildudeks.

Kui inetu see avapoolaeg ka olnud ei oleks, siis nii võimas teine poolaeg annab meeskonnale kahtlemata kõva emotsionaalse laengu ja enesekindlust, mida nad eesseisvates tippmängudes vajavad. Levadiat ootavad järjest ees mängud Nõmme Kalju, Paide Linnameeskonna ja FC Floraga. Kalju vastu ei saa kaasa teha Rasmus Peetson, kes hankis omale Kuressaares mängukeelu.

4. Kure hõre pink andis lõpuks tunda

Paljude vigastuste ning kahe võtmemängija mängukeeldude tõttu oli Kuressaare koosseis tänaseks päris kokku kuivanud. Varumeestepingil istus vaid kaks arvestatava Premium liiga kogemusega väljakumängijat. Põhikoosseisus tuli aga Oliver Rass lükata keskkaitsesse ja Mattias Männilaan keskväljale, mis olid mõlema mehe jaoks harjumatud positsioonid.

Ometi paistis avapoolajal, et võtmemeeste puudumine ei anna üldse tunda, sest Kuressaare meeskondlik masinavärk toimis õlitatult. Aga teise poolaja järel näib see siiski tõenäoline, et Märten Pajunurme ja Silver Alex Kelderi kaitsvad kvaliteedid olid just see, mis Kurel puudu jäi. Tavaolukorras suudavad saarlased ju väga hästi kaitset lukku keerata, nagu näidati alles nädala eest 0:0 viigimängus Paide Linnameeskonna vastu.

Samuti oli lõpu eel selgelt näha, et Kuressaare meeskonna jõuvarud olid otsakorral, aga pingilt oli võtta ainult kaks piisaval tasemel meest.

5. Mängu parim - Brent Lepistu

Levadia kapten oli oma meeskonna ümbersünni keskmes nii vaimse kui ka mängulise liidrina. Ta paistis keskväljal silma paljude õnnestunud lüketega, mis aitasid teisel poolajal Kuressaare ründeohtu vaigistada ja Levadial mängu enda kätte haarata. Mängu kauneim värav oli kirsiks tordil. 

Protokoll:

21. augustil kell 18.45 Kuressaare linnastaadionil

FC Kuressaare - Tallinna FCI Levadia  2:3 (2:0)
11. Sander Laht, 33. Otto-Robert Lipp - 54., 64. Zakaria Beglarišvili, 58. Brent Lepistu

Väravasöödud: 11. Sten Reinkort, 33. Sander Seeman - 54. Rasmus Peetson, 58. Ernest Agyiri, 64. x
Realiseerimata penalti: 64. Zakaria Beglarišvili
Hoiatused: 27. Mattias Männilaan, 42. Sander Seeman, 66. Igor Morozov (pingilt), 70. Sten Reinkort, 83. Moorits Veering - 42. Milan Mitrovic, 55. Rasmus Peetson, 90+3. Artur Kotenko
Mänguolud: +21, vihmane ja tuuline ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 206
Peakohtunik: Rasmus Maalinn
Abikohtunikud: Aron Härsing, Veiko Mõtsnik
Neljas kohtunik: Joonas Jaanovits

Kuressaare: Ingmar Krister Paplavskis, Michael Schjönning-Larsen, Sander Alex Liit, Moorits Veering, Oliver Rass, Joonas Soomre (74. Rasmus Saar), Sander Seeman, Sander Laht, Sten Reinkort, Mattias Männilaan (54. Rauno Tutk), Otto-Robert Lipp.
Varus: Magnus Karofeld, Eerik Poopuu, Rauno Tutk, Andri Rõõmus, Marcus Puust, Rasmus Saar.

Levadia: Artur Kotenko, Milan Mitrovic, Maximiliano Ugge, Rasmus Peetson (75. Maksim Podholjuzin), Artur Pikk, Mark Oliver Roosnupp, Til Mavretic, Brent Lepistu, Ernest Agyiri (89. Karl Rudolf Õigus), Zakaria Beglarišvili (75. Ilja Antonov), Robert Kirss (87. Murad Velijev).
Varus: Aleksandr Kraizmer, Markus Jürgenson, Murad Velijev, Maksim Podholjuzin, Bourama Fomba, Karl Rudolf Õigus, Ilja Antonov.

Tabeliseis: