Luup peale | Õnn soosis seekord tugevamat (3)
Premium liiga 18. voorus seisis Viljandi Tulevik Nõmme Kalju vastu visalt, aga ühest õnnetust olukorrast piisas mängu saatuse otsustamiseks. Kalju võitis 1:0 ja jätkab FC Flora jälitamist.
Suviselt märjal murul peetud kohtumise avapoolaeg möödus suuresti vastastikuste eksimuste tähe all. Kõva madin keskväljal sundis söödud ja puuted ebatäpseks, aga see soosis kodumeeskonda, kes valis mänguks selgelt kaitsva taktika. Kalju suutis 45 minutiga tekitada vaid kaks (väga) ohtlikku momenti, aga esmalt lükkas Aleksandr Volkov peaga viielt meetrilt mööda ja hiljem ei jooksnud keegi peale tema söödule, mis värava alt läbi veeres.
Teist poolaega alustas Tulevik grammikese ambitsioonikamalt, ent esimesena skooris Kalju, seda veidi õnnelikult. Volkov mängis nurgalöögi Amir Nathole lühidalt lahti, kes riputas kõrge tsenderduse karistusalla. Peanupu sättis vahele Vladislav Homutov ja kuigi löök polnud tugev, oli see väga täpne, mängides Karl-Romet Nõmme olukorrast sisuliselt välja.
Tulevik üritas, aga ei suutnud Kalju elu üleliia keeruliseks teha. Nii sai Tulevik neljanda järjestikuse kaotuse ja Kalju tabelisse kolm punkti juurde. Soccernet.ee tegi mängust järgnevad tähelepanekud:
1. Päevad pole vennad
Viimasel reisil Viljandisse lõi Kalju kuus vastuseta väravat, täpselt nagu möödunud nädalal TJK Legionile. Kui kõik rünnakul klikib, on Kalju mängu lust vaadata. Aga üks olulisi komponente, et rünnak jooksma pääseks, on kiire juhtvärav, mis sunnib vastast oma mängu avama.
Legioni vastu eredalt säranud Volkovil oli tänagi võimalus Kalju juba viiendal minutil ette viia, aga ründaja suutis värava eest eksida. Me ei tea, mis oleks saanud, kui tabloole oleks juba siis 1:0 kirjutatud; küll on selge, et euromängudes tuleb sellised momendid realiseerida. Kes ei usu, võib küsida Floralt.
2. Klišee seekord vett ei pidanud
ERR-i abikommentaator Marko Lelov kordas 63. minutil, kui Tulevik oli äsja kaotusseisu jäänud, vana jalgpallitõde: igas jalgpallimängus tekib üks soodne šanss ka nõrgemal. Tolleks hetkeks polnud Tulevikul ühtegi märkimist väärt momenti veel olnud, aga seekord justkui ei tekkinud ka.
Parimal juhul teeniti standardolukordi, aga Kalju väravavahi Marko Meeritsa pallipuuted võib ilmselt kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Kõik, mis Tulevik kasti riputas, langes kaitsjate saagiks. Aga see on ka suures plaanis loogiline, sest õhuvõitluses on Kaljule kodumaal üldse vähe vastaseid.
3. Mängu parim - Gerdo Juhkam
Tulevik kaotas, aga eriti esimesel poolajal oli Juhkam kõigel ja kõigil risti ees, võites peaduelle ja libistades end otsustavatel hetkedel pallide ette. Ilma temata oleks mäng ehk varem otsustatud olnud. Ja Kalju värava puhul ei saa talle samuti midagi ette heita, sest Homutovi unustas selja taha Juhkami keskkaitsepartner Marco Budic.
Protokoll:
22. augustil kell 16.00 Viljandi linnastaadionil
Viljandi JK Tulevik - Nõmme Kalju FC 0:1 (0:0)
60. Vladislav Homutov
Väravasöödud: 60. Amir Natho
Hoiatused: 88. Kristjan Kask, 89. Tanel Lang - 32. Vladislav Homutov, 48. Amir Natho, 53. Aleksandr Kulinitš
Mänguolud: +17, uduvihmane ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 333
Peakohtunik: Andrei Karhu
Abikohtunikud: Aron Härsing, Lauri Salei
Neljas kohtunik: Kristjan Kattus
Tulevik: Karl-Romet Nõmm, Sander Kapper, Gerdo Juhkam, Marko Budic, Mark Edur, Tanel Lang, Kristjan Kask, Nikita Komissarov (75. Jonas Tossou), Herol, Pavel Marin, Kaimar Saag.
Varus: Kaupo Kruusmäe, Alex Roosalu, Rainer Peips, Martin Allik, Jude Barrow, Jonas Tossou, Jan Dabrowski.
Kalju: Marko Meerits, Aleksandr Kulinitš, Mikk Reintam, Ivan Lobai, Vladislav Veremejev, Kaarel Usta, Vladislav Homutov (78. Alex Matthias Tamm), Andri Markovitš, Kaspar Paur (46. Deniss Tjapkin), Amir Natho, Aleksandr Volkov (84. Sander Puri).
Varus: Henri Perk, Deniss Tjapkin, Kirill Aleksandr Antonov, Alex Matthias Tamm, Sander Puri, Kristjan Rattasepp, Arthur Jeršov.
Tabeliseis:
Õige narratiiv oleks Kalju näitas võimu ja sai teenitult aga napi võidu. Õnnega polnud siin midagi pistmist.
Kristalit oli hea näha õhutamas Volkovit enne teist poolaega. Iga ründav mängija tahab väravat aga nii Volkov kui kogu Kalju agressivne mäng tõi teenitud võidu. Nõmme Kalju hooaeg tõotab ilusat ülespoole graafikut! Meeskonnast õhkub üksmeelt ja kindlust ning usku oma tegemisse!!!
Telekommentaar, et Kalju kuidagi lihtsakoelist ja jõupeale mängu mängib ka ei vasta tõele. Kalju juhtis täielikultmängu rütmi ja viljandi ei saanud tegelikult üldse mängu sisse.
ei saa aru esiteks üldse räägid - mul pole halbasid omapärasid (kõik kes arvavad vastupidiselt on mingil viisil petetud või halvasti informeeritud) - olen lihtne siiras inimene.
Tavaliselt hakatakse mingeid lambi asju minu isiku vastu pilduma kui tõstatud teema suhtes omad argumendid ja faktid puuduvad.
Mul on olnud huvitav jälgida kuidas luuakse teatud narratiivid eesti jalgpallis. Osad usuvad siiralt, et vene meeskondasid kiusatakse. Osad üritavad selgeks teha kui pahad EJL ja Flora on. Kaljust on see aasta loodud peaaegu, et sellise koba lihtsakoelist jalgapalli mängiva meeskonda , kus on üks "supermängija" Natcho oma supertehnikaga ära eksinud. Siis kui Lilander teeb tunneli ja paar konksu (mis oli kindlati ilus), siis on vou vou aga kui Kaljul midagi sellist teeb, siis seda nagu ei nähtud. Vatupidi - Kalju väravad on õnnega pooleks kobad. Vastased ei vääri selliste väravatega kaotamist. Viljandi ei saanud mängu üldse sissegi ja neil vedas, et nad 3-0 ei saanud. Juhkamit kiideti taevani kuigi ei tema ega kogu viljandi meeskond ei suutnud kogu mäng isegi surve alt välja tulla kuigi seal on Herol, Kapper, Marin, Saag ja suudavad kõiki võita nagu Post ütles. Aga kui Hr Tammele ei meeldi, mida ma ütlen või üldse, et ütlen, siis sa ei pea ju lugema.
Ma tean seda, et kui Nõmme Kalju on platsil, siis iga vastane teab, et täna ei tule ükski asi kergelt, sest Kalju tahe võita ja valmidus selle nimel kõik endast anda on kõrgemast klassist kui ühelgi teisel PL meeskonnal.
