Euroopa Jalgpalli Liit (UEFA) kinnitas Meistrite liiga uue formaadi ning seega on nüüd ametlikult kindel, et hooajal 2024-25 hakatakse mängima uue turniirisüsteemi järgi. Ent mis täpselt senisega võrreldes ikkagi muutub?

UEFA rõhutab tutvustusvideos lisaks "uude ajastusse astumisele" esimese asjana seda, et Meistrite liigasse pääs käib jätkuvalt "sportlikel põhimõtetel". Pole raske aimata, et sellega antakse väike ninanips läbikukkunud Superliiga projektile. Samuti rõhutab UEFA president Aleksander Ceferin oma sõnavõtus, et tegu oli UEFA täitevkomitee, klubide ühenduse ECA ja alaliitude ühise otsusega. "See on järjekordne tõend, et Euroopa jalgpall on ühtsem kui kunagi varem," märgib Ceferin.

Kõik uuendused võetakse kasutusele mitte ainult Meistrite liigas, vaid ka Euroopa liigas ja Konverentsiliigas. Üks väike, aga oluline erinevus puudutab siiski Konverentsiliigat, kus põhiturniir koosneb mitte kaheksast, vaid kuuest kohtumisest.

Osalejate arv

• Seni: 32 meeskonda
• Nüüd: 36 meeskonda

Alagrupiturniiri ülesehitus

• Seni: alagrupiturniiril osalejad loositi kaheksasse neljaliikmelisse alagruppi. Iga vastasega kohtuti kodus ja võõrsil ehk kokku peeti kuus mängu.
• Nüüd: alagrupiturniiri hakkab asendama liigasüsteemis toimuv võistlus, kus osalevad kõik klubid. Iga klubi peab kaheksa kohtumist, millest neli toimub kodus ja neli võõrsil, kuid ühegi vastasega ei kohtuta kaks korda. Vastaste selgitamiseks asetatakse klubid turniiri alguses nelja loosigruppi ja iga klubi saab igast grupist kaks vastast - ühega mängitakse kodus, teisega võõral väljakul.

Alagrupist edasipääs

• Seni: Meistrite liigas pääsesid iga grupi kaks paremat kaheksandikfinaali. Euroopa liigas ja Konverentsiliigas teenisid otsepääsme kaheksandikfinaali ehk 16 sekka vaid grupivõitjad. Alagrupis teise koha saanud meeskonnad pidid läbima veel ühe ringi, kus nende vastaseks tuli astme võrra kõrgemas sarjas osalenud ja seal oma grupis kolmandaks jäänud meeskond.
• Nüüd: põhiturniiri kaheksa paremat klubi pääsevad otse 16 hulka ehk kaheksandikfinaali. Klubid, kes lõpetavad põhiturniiri kohtadel 9.-24. loositakse paaridesse ja mängivad kodus-võõrsil süsteemis välja ülejäänud kaheksa edasipääsejat. 

An exciting new era for European club football awaits 🤩

Here’s how the #UCL will look from 2024/25 👇 pic.twitter.com/mEffFOpX2O — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) March 4, 2024

Kolme eurosarja seotus

• Seni: nii Meistrite liiga kui ka Euroopa liiga algrupi kolmas koht andsid võimaluse aste madalamas eurosarjas edasi mängida. Ehk Euroopa liiga alagruppide teise koha meeskonnad kohtusid 1/16 finaalis (vt eelmine punkt) Meistrite liiga alagrupi kolmandatega ja Konverentsiliiga alagruppide teised said vastaseks Euroopa liiga alagruppide kolmandad klubid.
• Nüüd: Meistrite liiga muutub "suletuks" ehk kes seal põhiturniirilt välja langeb, ei saa enam võimalust Euroopa liigas edasi mängida. Sama kehtib astme võrra madalamal ehk Euroopa liiga ja Konverentsiliiga osas.

Millal mängitakse?

• Seni: kõigi kolme sarja algrupiturniir kestis septembrist detsembrini. Kohamängudega jätkati veebruaris, võitja selgus mai lõpus või juuni alguses. Meistrite liigat mängiti alati teisipäeviti ja kolmapäeviti, Euroopa liigat ja Konverentsiliigat aga neljapäeviti.
• Nüüd: põhiturniiri kohtumised peetakse Meistrite liigas ja Euroopa liigas septembrist jaanuarini, Konverentsiliigas tõmmatakse otsad kokku detsembriks. Mängupäevad jäävad samaks, ent igale liigale eraldatakse üks "eksklusiivne" nädal, mil teisi eurosarju kavas pole. See tähendab, et Meistrite liigat mängitakse ühel juhul teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval, Euroopa liigat aga korra kolmapäeval-neljapäeval. Kuna Konverentsiliigas on põhiturniiril vähem mänge, piirdub nende "eksklusiivnädal" sellega, et neljapäevased kohtumised saavad kogu tähelepanu.

Aga kellele antakse kõigis sarjades neli lisakohta? Põhiturniirile pääsemise süsteem ühegi eurosarja puhul ei muutu, kohti saavad juurde ainult tipud. Üks koht läheb klubide koefitsiendiedetabelis viiendal kohal olevale riigile (praeguse seisuga on selleks Prantsusmaa, kes edestab napilt Hollandit). Nemad saavad uuest hooajast otse Meistrite liiga põhiturniirile saata senise kahe asemel kolm meeskonda.

Teise koha saab endale mõne riigi meister, sest eelringidest meisterklubide teekonna kaudu põhiturniirile pääsevate meeskondade arv kasvatatakse neljalt viiele. Enim kirgi kütavad tippliigades aga kolmas ja neljas lisakoht. Nimelt antakse need kohad kahele riigile, kes on teinud eelmisel hooajal eurosarjades parima tulemuse.

Praeguse seisuga on hooaja 2023/24 lõikes nendeks Itaalia ja Saksamaa, kes saaksid niisugusel juhul Meistrite liiga põhiturniirile saata mitte enam neli, vaid koguni viis koduse liigatabeli parimat meeskonda. Kõik seitse Itaalia klubi on jätkuvalt võistlustules, sakslastel jätkab seitsmest klubist viis. Mullu nii Meistrite liiga kui ka Konverentsiliiga võitnud Inglismaal on kolmandana kaheksandast klubist veel konkurentsis seitse, järgnevad Prantsusmaa (kuuest kolm) ja Hispaania (kaheksast viis).

🏆 As it stands, fifth place in the Premier League won't get Champions League qualification. Italy and Germany are set to get the spots based on their teams' European performance. [@RobHarris via @Gunnersc0m] #mufc pic.twitter.com/3t9ZzPp10A — The United Stand (@UnitedStandMUFC) February 20, 2024

UEFA sõnul muudab uus süsteem ühelt poolt mängude kaalu, sest ebaolulisi kohtumisi, mida senise süsteemi järgi alagruppides ikka kippus ette tulema, ei tohiks enam kuigivõrd olla. Ühtlasi peaks kasvama võimalus, et meeskonnad mängivad rohkem endasuguste vastastega ehk üldine võitluslikkuse tase võiks kasvada.

Ühtlasi kinnitati, et UEFA on pikendanud vähemalt 2030. aastani kehtivat solidaarsusmaksete süsteemi, mis aitavad rahapajast osa saada ka neil, kes eurosarjade alagruppidesse ei kvalifitseeru. Seni on avaldatud vaid jaotatavate summade protsentuaalne kasv, täpsemad osalustasud ja boonussummad saavutatud tulemuste eest ootavad veel kinnitamist.