Neetud jalgpall ehk Kuidas läks vaja Harry Kane’i, et Neverkuseni 120-aastane needus maha võtta (0)
Saab see tõesti olla kokkusattumus, et 120 aastat väldanud Neverkuseni needus murdus just siis, kui see põrkus kokku Harry Kane’i tiitlineedusega? Loomulikult. Aga sama loomulik on inimeste kalduvus otsida juhuslike asjaolude seast mustreid, mis pakuvad keerulistele küsimustele lihtsaid vastuseid.
Jalgpallimaailmas väljendub see kalduvus sageli kõikvõimalikes needustes, millega kellegi ebaedu selgitada üritatakse. Kui mäng käib karikate nimel, aga nõudlejaid on palju ja võitjaid ainult üks korraga, siis on nõudlus ebausu järele kiire tekkima.
Seejuures ei vaja needused mingit tõsikindlat alust, mille järgi neid hinnata ja järele proovida. Sobivad kõikvõimalikud ajendid ja konstruktsioonid ja erandid, mis parasjagu kasutada olevate faktidega sobituvad. Kuna faktidel ei maksa lasta head lugu rikkuda, siis võib müüte uute faktide valguses alati ümber painutada.
Võtame näiteks Neverkuseni, mis tõepoolest ei olnud pärast 1904. aastal loomist võitnud ühtegi Saksamaa meistritiitlit, enne kui Xabi Alonso käe all sellele seeriale lõpp tehti. Ent ajalukku vaadates näeme, et Leverkusen kerkis kõrgliigasse alles 75 aastat pärast asutamist. Pealegi oli Leverkusen tegelikult mõõdukalt edukas klubi, võitis 1988. aastal UEFA karika ja 1993. aastal Saksamaa karika.
Igavese teise koha mainet hakkas Leverkusen omandama alles 1990ndate teises pooles, kui nad kerkisid esmakordselt tiitliheitlusse ning pääsesid Meistrite liigasse, ületades esmalt mõlemas sarjas poolehoidjate ootuseid. Meeskonda hakati Vizekuseniks (millest inglise keeles sai Neverkusen) kutsuma alles 2000. aastal, kui Leverkusen kaotas tiitli viimases voorus dramaatiliselt Bayernile ja leppis seetõttu nelja aasta jooksul kolmandat korda hõbedaga.
Legend kinnistus lõplikult kaks aastat hiljem, kui Leverkusen jõudis erakordselt eduka hooaja lõpusirgel kolmikvõidu lävele, aga siis purunes kõik kildudeks. Meistritiitel mängiti maha Dortmundile, karikafinaalis jäädi alla Schalkele ja Meistrite liiga finaalis tunnistati Zinedine Zidane’i superväravast Real Madridi nappi paremust.
Bundesligas tähendas see Leverkuseni jaoks neljandat hõbedat kuue aasta jooksul ning kuigi pärast seda on nad ainult ühe korra hõbedale küündinud, saatis needuse-lugu Leverkusenit kuni tänavuse tiitlini välja. Nüüd ühtäkki on Xabi Alonso hoolealustel võimalik moondada Neverkusen Treblekuseniks, sest koht Saksamaa karikafinaalis on juba kindlustatud ning Euroopa liiga poolfinaalkoht käeulatuses.
No longer Neverkusen. pic.twitter.com/vB9pdVJbRh — Tom Hamilton (@tomhamiltonespn) April 14, 2024
Mängu tuleb Harry Kane
Kas tänavused vägiteod teevad Neverkuseni needusele lõpu? Kolmikvõit vaigistaks vastavaid jutte tublisti, aga kui Leverkusen peaks järelejäänud karikafinaalid kaotama, siis elaks needus rahulikult oma elu edasi. Ilmselt nähtaks Bundesliga tiitlit siis lihtsalt erandina, mis oli tingitud Harry Kane’i tiitlineedusega põrkumisest.
Inglismaa väravamasin liitus Bayerniga lootuses viimaks ometi oma auhinnariiulile mõni tiitel võita, kuid hoolimata hiilgavast isiklikust väravavormist kaotas Bayern vastu kõiki ootusi nii superkarikafinaalis, karikavõistlustel kui ka tiitlikonkurentsis. Bayerni ainsaks lootuseks vältida klubi esimest ainsagi tiitlita hooaega pärast 2011/12 hooaega on jäänud Meistrite liiga võitmine.
Kane’i karjääri traagika seisneb paljuski selles, et ta jäi absoluutse tippründajana nii pikalt truuks Tottenhamile, mis ei kerkinud meeskonnana kunagi tema enda standardite tasemele. Hoolimata lademes individuaalsetest auhindadest ei ole ta kunagi saanud meeskonnaga mõnda karikat pea kohale tõsta, kaotades kaks korda liigakarikafinaalis ja korra Meistrite liiga finaalis, samuti koondisega EM-i finaalis.
Kane on siiski veel vaid 30-aastane ning suure tõenäosusega jõuab ta karjääri jooksul veel nii mõnegi tiitli võita, aga kuniks seda juhtunud ei ole, jääb tema karikaneedus laialdaseks pilaobjektiks. Vaevalt usub keegi tõsimeeli, et Kane ongi kuidagiviisi ära neetud, kuid samas oleks ka väär väita, et needuse-temaatika ei mängi jalgpalliväljakul mitte mingit rolli.
When you came to Germany to win titles…
The Harry Kane curse is real 🙃#Bundesliga #Leverkusen pic.twitter.com/5AB172YrFi — DW Sports (@dw_sports) April 14, 2024
Kane ise ütleks ilmselt, et tõestamisvajadus kannustab teda vaid rohkem pingutama, kuid mõistagi kaasneb kogu selle tähelepanuga ka teatav surve, mis muutub seda tugevamaks, mida pikemaks karikapõud venib. Muidugi ei taha ta minna ajalukku kui igavesti neetud kaotaja ning see võib lisada täiendavaid pingeid igas finaalis, kuhu tema meeskonnad veel jõuavad.
Kui müüdid saavad reaalsuseks
Selles mõttes on needused siis isegi tõelised, et kui nende aluseks olevad seeriad venivad, siis hakkavad need levivat ebausku üha võimendama ning mõjutavad tahes-tahtmata mingil määral ka asjaosalisi endid. Isegi kõrvalseisjad, keda needuste temaatika üldiselt täiesti külmaks jätab, võivad ühel hetkel hakata lootma ebatõenäoliste seeriate jätkumisele, kasvõi puhtalt huvist erakordsete sündmuste vastu.
Näiteks kui Mehhiko koondis langes aastatel 1994 kuni 2018 seitse MM-finaalturniiri järjest konkurentsist välja just 1/8-finaalis, siis kasvas sellest välja terve ebausklike seoste süsteem ning kahtlemata pakkus see paljudele nördimust, kui Mehhiko viimasel MM-il alagrupist edasi ei pääsenud. Muidugi leiti sellele kohe vastavad selgitused, sest "neljanda mängu needus" avaldus seekord 44-aastase vaheaja järel alagruppi püsimajäämisega ja nii edasi.
Teinekord võivad needused areneda nii võimsateks, et selle vastu hakatakse otsima füüsilisi meetmeid. Inglismaal on näiteks mitme klubi puhul levinud müüdid, et nende kodustaadion on rajatud kunagistele roma aladele ning seetõttu mustlaste poolt ära neetud. Birminghami kunagine peatreener Ron Saunders olevat seetõttu 1980ndatel võtnud kasutusele krutsifiksid ja värvinud mängijate putsatallad punaseks. 1990ndatel olla aga toonane juhendaja Barry Fry urineerinud väljaku nurkadesse, sest selgeltnägija sõnul pidi see needuse murdma.
Sarnase looga tuli 2019. aasta lõpus välja endine Liverpooli väravavaht Bruce Grobbelaar, kelle sõnul oli klubi vahepealne tiitlipõud põhjustatud nõiakunsti poolt ning ainus võimalus selle murdmiseks oli Anfieldi neljale väravapostile urineerimine, mida ta olevat ka teinud. Liverpooli 30 aastat kestnud tiitlipõud lõppes tol hooajal.
Surnud kuulsustest surnud kassideni
Teinekord leitakse needuste jaoks ainest kõige ootamatumatest seostest. Näiteks on levinud jututeemaks Walesi koondise poolkaitsja Aaron Ramsey needus, mille kohaselt sureb mõni maailmakuulus inimene lühikese aja jooksul pärast igat Ramsey löödud väravat. Tema tabamuste poolt maha niidetud inimeste nimekirja kuuluvat teiste hulgas näiteks Osama bin Laden, Steve Jobs, Robin Williams, David Bowie, Elizabeth II ja paljud teised.
Needus võib aga liikuda ka vastupidises suunas, pop-kultuurist jalgpalliväljakule, kui räägitakse näiteks Mick Jaggeri poolt pooldatud koondiste põrumisest MM-finaalturniiridel.
Üks jalgpalliajaloo kuulsamaid needuseid on seatud Benfica eurosarjade saatusele, mis kehtivat alates legendaarse peatreeneri Bela Guttmanni tüliga lahkumisest aastal 1962. Ungarlane olevat lahkudes sajatanud, et Benfica ei tule järgmised sada aastat Euroopa meistriks, ja sealt alates ongi klubi kaotanud kõik eurosarjade finaalid. Guttmanni tsitaat on tagantjärgi suure kahtluse alla seatud, kuid see ei takista needusel kehtimist.
Kurikuulus lugu pärineb Argentinast, kus Independiente fännid matsid 1967. aastal Racing Clubi staadionile seitse surnud musta kassi ning sealt algas Racingi ebaedu. Aja jooksul leiti kuue kassi laibad üles, kuid seitsmes jäi kadunuks ja nii läks klubi 1998. aastal pankrotti, misjärel olevat preester seal saja tuhande pealtvaataja silme ees kurjade vaimude väljaajamise korraldanud. Seitsmenda kassi jäänused olevat leitud alles 2001. aastal, vahetult enne ülipikaks veninud tiitlipõua lõpetamist.
Eesti jalgpalliski levivad omad väikesed müüdid, millega võivad kaasneda ebausklikud uskumused, kuid hetkeseisuga on tuntuimad nende seast aktuaalsuse kaotanud. Näiteks Narva Transi tunti omal ajal kui "igavest neljandat", sest nad lõpetasid aastatuhande vahetusel meistriliigas kaheksa hooaja jooksul seitse korda neljandal kohal. FC Kuressaare kogus aga tuntust kui "jo-jo-klubi", kui nad aastatel 2001-2009 igal aastal meistri- ja esiliiga vahet pendeldasid.
