2018. aasta MM-il debüteerinud ja ka finaalmatšis kasutust leidnud videokohtunik ehk VAR pole tänavu Kataris töötanud kaugeltki laitmatult. Neljapäeva õhtul lunastas VAR aga indulgentsi, sest oma seni kõige kaalukama otsusega tehti täpselt seda, milleks ta ellu kutsuti – seadis kriitilises olukorras jalule õigluse.

Kas Cristiano Ronaldo kasuks mängus Ghanaga määratud penalti puhul oleks VAR pidanud sekkuma ja ütlema väljakukohtunikule: vaata üle, paistab vale otsusena? Jah, oleks küll. Kas Lionel Messi kasuks mängus Poolaga määratud penalti oli asjakohane? Ei olnud, VAR poleks pidanud sekkuma.

Kas Portugalile mängus Uruguaiga antud penalti oli asja eest? Ei, ei olnud. Seal pani esmalt pange VAR, kes peakohtuniku üldse olukorda üle vaatama kutsus. Ja siis ka peakohtunik, kes lasi end VAR-il ära veenda. Väiksemaid eksimusi on olnud teisigi ja see häirib, sest Meistrite liigas ja Euroopa koondisejalgpallis töötab VAR palju sujuvamalt ja ootuspärasemalt.

Põhjus on arusaadav – Meistrite liigat korraldav UEFA töötab VAR-iga läbi terve hooaja, FIFA-l aga peale MM-finaalturniiride nende enda poolt korraldatavad võistlused puuduvad. Neil pole lihtsalt käepärast ühtegi võistlusprotsessi, mille käigus VAR paika timmida, ühtlustada ja siis seda pidevalt täiustada.

Lisame siia asjaolu, et MM-il tegutsevad kohtunikud kõigist maailmajagudest, mis tähendab harjumuste ja praktikate kirevust, ning on üpris loogiline, miks tänavusel MM-il pole VAR toiminud kaugeltki nii hästi kui oleme viimase paari hooaja jooksul harjunud nägema Meistrite liigas.

Siinkirjutaja külastas novembri alguses UEFA peakorterit Nyonis, kus avanes võimalus tutvuda Euroopa jalgpalliliidu tööprotsessidega. Teiste seas tegi ettekande kohtunike osakonna boss Roberto Rosetti. 2008. aasta EM-finaali vilistanud itaallane oli silmnähtavalt rõõmus, kui ütlesin talle, et sel hooajal kommenteeritud 11 Meistrite liiga mängu jooksul polnud ainsatki olukorda, kus VARi otsus oleks mind üllatanud, vaid Euroopas on VAR suudetud teha arusaadavaks ja ootuspäraseks.

FIFA-l eelpool kirjeldatud põhjustel see võimalik pole olnud. Lisaks kammitsevad neid maailma-organisatsiooni eripärad – kõik saavad aru, et Euroopa ja Lõuna-Ameerika kohtunike tase on iganädalase praktika tõttu muust maailmast kaugelt parem, aga MM tähendab terve maailma meistrivõistlusi ja seal peavad võimaluse saama ka Aafrika ja Aasia kohtunikud.

Ning kui need saavad ka hakkama suuremate eksimustega, eeldavad vastavate maailmajagude jalkabossid, et FIFA nende parimaid kohtunikke toetab, mitte kõrvale ei lükka. Seega proovitakse seal, kus võimalik, kohtunike kahtlastele otsustele läbi sõrmede vaadata. Euroopas ja Lõuna-Ameerikas on tase kõrgem, standardid selgemad, konkurents teravam.

See kõik selgitab, miks VAR pole Kataris toiminud nii ladusalt kui oleme harjunud. Muuseas, omajagu kriitikat saanud suluseisude VAR-iga fikseerimise kohta pole samas põhjust midagi kobiseda. Suluseis on faktiline hinnang ning kasutades nutikat palli, mis fikseerib väga täpselt ära sööduhetke, on FIFA selles vallas saavutanud täpsuse, millele keegi vastu ei saa.

Osad ludiidid loodavad veel vastupidisele arengule, aga maailma jalgpallijuhtimises valitsevaid meeleolusid ja hoiakuid jälgides on VAR-i osas ainult üks võimalik järeldus: VAR on tulnud tippjalgpalli selleks, et jääda. Ning neljapäeva õhtu tõestas perfektselt ära, miks see on väga hea, sest ilma VAR-ita sündinuks tohutu suur ebaõiglus.

Jaapani 2:1 võiduvärav Hispaania vastu oli piiripealne olukord. Kas pall läks enne tsenderdust üle otsajoone või mitte? Tuletame meelde, et jalgpallireeglite järgi peavad selleks, et pall oleks audis, ületama joone ka palli need osad, mis joonega kontaktis pole. Lesotho abikohtuniku Souro Phatsoane otsus väljakul oli, et pall käis enne audis.

Arvestades, et tema ja palli vahele jäid väravapostid, väravavõrk ja väravavaht Unai Simon, siis näha abikohtunik olukorda ei saanud, vaid ta pidi sisetunde järgi arvama. Isegi ilma segavate asjaoludega oleks inimsilma jaoks olnud väga keeruline mitmekümne meetri kauguselt kindlalt öelda, kas kriimuke pallist oli väljakul või mitte.

For all those saying Japan’s goal was out… pic.twitter.com/oqDildOvGI — Erfan / عرفان (@Eri1806) December 1, 2022

VAR tõestas, et oli. Jaapani värav luges ja nad on alagrupi võitjana 1/8-finaalis. Kui VAR-i poleks olnud, jäänuks värav sündimata ning ilmselt juhtunuks, et Saksamaa asemel pakiks praegu kohvreid Jaapan. Too värav oli igasuguse kahtluseta VAR-i senise MM-i kõige kaalukam otsus, mis tõestas ammendavalt, et põhimõtteliselt on tegu jalgpalli jaoks vajaliku ja hea asjaga.

Jaapani võit Hispaania üle ja edasipääs 1/8-finaali on Nipponimaa jalgpalli jaoks ajalooliselt ülioluline sündmus. Täpselt nagu Saksamaa jaoks teist MM-i järjest alagruppi toppama jäämine. Nende sündmuste tagajärgi saame hinnata paarikümne aasta pärast, aga neil mõlemal on potentsiaal kujuneda pöördehetkeks. Ilma VAR-ita neid sündmusi poleks.

Jah, VAR-i tuleb timmida. Mida rohkem kuulab FIFA selles osas UEFA-t, seda parem. Aga on teada, et nad eriti ei kuula, sest uhkus ei luba ja teised maailmajaod hakkavad urisema kah. Ent VAR-i abil õigesti fikseeritud Jaapani värava puhul on ikkagi paslik kõik koos laulda (entusiastlikul viisil):

"VAR on võimas! VAR on hea!
Ilma VAR-ita elada ei saa!"