Saksamaal selgitatakse praegu 17. Euroopa meeste jalgpallimeistrit. Turniiri käigus lõpeb selle võistluse jaoks ajastu, millega võrreldava kordumine tundub võimatu. Sest Portugali kapteni Cristiano Ronaldo saavutused – väravad, mängud, meistritiitel, pisarad – jäävad kõigi eelduste kohaselt ainulaadseks.

Mitte ükski jalgpallur pole jätnud jalgpalli EM-i ajalukku suuremat jälge kui Cristiano Ronaldo, kusjuures oma viimast sõna pole portugallane veel öelnud, sest eilne penaltiseeria Sloveenia vastu ju võideti ning reede õhtul ootab ees veerandfinaal Prantsusmaaga.

Mõeldes EM-i suurimatele legendidele, siis tulevad meelde kahekordsed Euroopa meistrid Iker Casillas, Andres Iniesta ja Fernando Torres, kahes järjestikuses finaalis skoorinud Gerd Müller, legendaarse penalti leiutaja Antonin Panenka, 1984 EM-il üheksa väravat löönud Michel Platini, 1988 EMil ulmelise võiduvärava löönud Marco van Basten. Kindlasti nii mõned teisedki.

Kui kõigi nende mängijate panus EM-i kullavaramusse on piirdunud kahe või äärmisel juhul kolme (väga särava) turniiriga, siis Cristiano Ronaldo mängib praegu oma kuuendat (!) EM-finaalturniiri ning on neil kõigil olnud peategelase rollis. Oma väravate ja pisaratega.

Aga ennekõike võitudega, sest Portugal on tema ajastul esinenud suurepäraselt: 2004 finalist, 2008 veerandfinalist, 2012 poolfinalist, 2016 meister, 2021 1/8-finalist, 2024 vähemalt veerandfinalist. Selle seeria üle poleks põhjust häbeneda Euroopa suurimatel jalgpalli-aristokraatidel Saksamaal või Itaalial. Saati veel väikesel Portugalil.

* * *

Kui Portugal kaotas 2022. aasta MM-i veerandfinaalis üllatuslikult 0:1 Marokole ning langes konkurentsist, valgusid üle maailma kaadrid pisarates riietusruumi sammuvast Ronaldost.

Panin toona Dohas kirja read: "Iga Ronaldo pisarate parastaja sooritab jalgpalliroima, mida Ronaldole ette heidab. Nimelt ei oska see klaviatuurikangelane kaotada ega tunnistada, et portugallane on jalgpallimängu suuremaid tšempione." Tolle artikli juhtmotiiv – Ronaldo on kõrgeima kategooria tšempion – kehtib endiselt täiega.

• Ott Järvela | Cristiano Ronaldo kaotas lahingu, aga on sõja juba ammu ja mitu korda võitnud

Ronaldo pisaratest on aga põhjust rääkida ka nüüd, sest need ehivad – justnimelt ehivad! – EM-finaalturniiri jälle. 2004 nuttis 19-aastane Ronaldo pärast kodupubliku ees Kreekale 0:1 kaotatud finaali. 2016 nuttis Ronaldo EM-finaali esimesel poolajal, kui oli selge, et tema karjääri tähtsaim mäng jääb vigastuse tõttu pooleli.

Vaatepilt, kuidas juba vigastada saanud Ronaldo sööstis palli vedades ja ainult ühte jalga kasutades – teine oli katki – kontrarünnakule, toob siiani kananaha ihule. Stade de France. Mõelgem, kui valus see pidi tema jaoks olema. Ja kui suur pidi olema tahe, et see valu kõrvale tõrjuda...

Ronaldo eilsed pisarad olid uut sorti. Need vallandusid pärast 1/8-finaali lisaaja esimest poolaega, kui Sloveenia väravavaht Jan Oblak oli tõrjunud ta penalti. "Ka kõige tugevamatel tuleb ette halbu päevi. /.../ Jalgpall ongi selline. Hetked, seletamatud hetked," märkis portugallane pärast võitu.

"Ma polnud aasta otsa penaltiga eksinud, aga nüüd see juhtus. Kõige tähtsam, et meeskond võitis. Ma pole kunagi vastutusest kõrvale hoidnud. Vahel lähevad asjad korda, vahel nad nurjuvad, aga ma ei anna mitte kunagi alla," kõlasid Ronaldo sõnad, mida tema eilsed teod kinnitasid.

* * *

Meenutagem, et 2012 EMi poolfinaal Portugal – Hispaania lõppes 0:0. Penaltiseeria kaotas Portugal, kusjuures Cristiano Ronaldo lööki ei sooritanud, sest ta oli viies lööja, kelleni järg ei jõudnud.

Ronaldole tehti toona etteheiteid, et ta tahtis olla otsustava penalti lööja ja vedas sellega meeskond alt. Kus oli tõde, ei tea. Aga 2016 EMi veerandfinaalis Poolaga võttis Ronaldo penaltiseeria esimese lööja vastutuse kaptenina enda kanda. Tabas ja meeskond võitis.

Ronaldo võttis selle vastutuse ka eile. Teadmises, et terve maailm oli näinud, kuidas ta lisaajal eksitud penalti järel nuttis. Pisarate põhjus oli pettumus iseendas. Nagu tšempionile kohane, ammutas ta sealt sportlikku viha, et järgmises lahingus õnnestuda. Ja nagu tšempionitele kombeks, Ronaldo õnnestus. Viva Ronaldo!

Kummastav on jälgida kõiki neid parastajaid ja targutajaid, kes teavad maru kindlasti ja täpselt, et Portugal mängiks Ronaldota palju paremini. Portugal ise nii ei arva ja igaühel on õigus proovida jalgpallis edu saavutada nii, nagu nad tahavad. Ronaldole lõputult tänulik Portugal ihkab seda teha Ronaldo ja tema pisaratega, mis muudavad maailma parima mängu veelgi veetlevamaks.

Kapten Ronaldo juhitud jalgpallikoondis finaalturniiril on Portugalile nagu "Ta lendab mesipuu poole" meile. Teised ei saa aru, aga meie ei saa teisiti. Nii lihtne see ongi.