Kaks aastat järjest Eesti meistrivõistlustel medalita jäänud Nõmme Kalju tegi möödunud talvel esindusmeeskonnas põhjaliku värskenduskuuri, kui vahetusid nii mängijad kui ka treenerid. Aga mis kõige tähtsam – välja suudeti vahetada ka töökultuur ja mõttelaad. Ning seda kõik on näha platsil ja tulemustes.

Kalju siirdus koondisepausile heas olukorras, sest kuigi Premium liigas on neljas esimeses voorus kohtutud nii Paide Linnameeskonna kui ka FC Floraga, kes mõlemad neist mullu selgelt üle olid, on neil tabelis üheksa punkti. Karikasarja veerandfinaal vormistati kenasti ära ja poolfinaaliks saadi Narva Transi näol soodsaim loos. Asjad on ootamatult hästi.

Kalju alustas 2:0 võiduga FC Kuressaare üle, sai seejärel võõrsil ülimagusa 3:2 võidu Paide üle ja mängis 3. voorus 2:0 üle Pärnu Vapruse. Duelli FC Flora vastu juhiti veel 70. minutil, aga lõpuni siiski vastu ei peetud, vaid Rohevalged keerasid vahetuste toel kaotusseisu 2:1 võiduks. Ent see Raudteederbi oli sisu poolest oluliselt tasavägisem kui ükskõik milline mullu mängitutest.

Kalju leer oli tulemuses muidugi pettunud, aga see pettumus ei tekitanud nõutust, vaid positiivset sportlikku viha. "Praegu kaotasime, aga riietusruumis oli kõigil pea püsti, sest on näha, et kõik jäi väljakule ja etteheideteks pole põhjust," sõnas Kalju poolkaitsja Pavel Marin pärast kohtumist Soccernet.ee-ga vesteldes.

"Jalgpallis on võidul väga tähtis mõju – see kiirendab taastumist ja parandab sisekliimat. Neid võite oleme tänavu kogenud. Praegu Flora vastu tuli küll tagasilöök, aga usun ja tean, et tuleme sellest väga hästi välja. Olen selle osas tõesti väga enesekindel, sest meeskonnas valitseb toetav atmosfäär," sõnas 26-aastane Marin.

Kirjeldatud atmosfääri ehitamisega on Hiiul möödunud talvel üksjagu vaeva nähtud, sest, oleme ausad, mullu Tallinna Legioni edestamisega üpris napilt hakkama saanud ja Premium liiga neljanda kohaga lõpetanud Kalju meeskond oli tujutu, elutu ja tuim.

Üks kõigi ja kõik ühe eest

Toonase peatreeneri Sergei Frantsevi sirgjooneline taktika tappis jalgpallurites mängurõõmu. Kui 2018 suutis Frantsev säärase lähenemisega Kalju Eesti meistriks tüürida, siis vahepealse aja jooksul oli Premium liiga piisavalt palju muutunud ja tugevnenud, et 2021 see enam ei toiminud.

Kalju esimene lüke oli klubile spordidirektori palkamine. Jalgpalliprotsessi juhtima palgatud Argo Arbeiter tõi peatreeneriks portugallase Eddie Cardoso ja tema abiliseks endise Tartu Tammeka juhendaja Kaido Koppeli. Väravavahtide treener Sergei Lepmets jäi paika. Kalju staap muutus nende käikudega Frantsevi ajaga võrreldes selgelt kaasaegsemaks.

"Uue peatreeneriga tulid uued mõtted ja uus filosoofia. See muudab palju, sest kui üks treener tahab, et meeskond mängiks ühte moodi, siis teine midagi hoopis muud. Praegu on meil plaan A ja plaan B – oleme võimelised mängima kahte erinevat formatsiooni (nii neljase kui ka viiese kaitseliiniga – O. J.), mida varem polnud, sest panime mängu lõpuni stoiliselt täpselt samamoodi.

Uued mängijad annavad ka väga palju juurde ja kogu kompott on läinud kõvasti professionaalsemaks. Klubi sees panustatakse meeskonda rohkem ja seeläbi on muutunud ka meie päevakava. Veedame üksteisega koos kordades rohkem aega. Ei ole nii, et tuleme trenni, teeme selle ära ja läheme minema.

On olnud tiimivaimu ehitamise üritused, aga ka igapäevaselt koguneme varem, ajame juttu, kuulame muusikat. Oleme ühtsemad ja see kandub ka üle väljakule, kus üks on kõigi ja kõik ühe eest. Meeskonnas valitseb hea energia, hingame ühes rütmis. Kõik need aspektid mõjuvad ja kanduvad üle ka esitustesse ja tulemustesse," räägib Marin.

Mullustes põhitegijatest lahkusid Kaljust talvel Vladislav Homutov, Andri Markovitš, Aleksandr Kulinitš ja Deniss Tjapkin. Lisandusid Trevor Elhi, Henri Järvelaid, Artur Šarnin, Nikita Komissarov ja German Šlein kodu- ning Andre Fortune ja Yohan Mannone välismaalt. Muudatuste tulemusel on Kalju meeskond mitmekesisem ja väledam. Mullune jäikus on mängust kadunud.

Ettearvatavus on asendunud ilusate kombintsioonidega

"Vaatajale on ka selge, et eelmise treeneriga olime kindlates raamides, aga nüüd enam mitte. Organiseeritus on endiselt väga tähtsal kohal. Seda nägi ka mängus Floraga. Aga rünnakul on rohkem ettearvamatuid liikumisi, mis on kõik treeneri poolt teretulnud ja lubatud. Mängijad tunnevad ja treener rõhutab, et rünnakul piire pole," sõnab Marin.

Jalgpallis kipub olema nii, et kui treeneri poolt on antud luba natuke vallatleda, hakkavad vutimehed neid ebastandardseid lahendusi ka oluliselt usinamalt otsima. Ning need vastase krussi keeravad jalkakrutskid õnnestuvad seda parema protsendiga, mida enam on mängija(te) hinges julgust neid ette võtta.

"Oleme löönud väravaid ilusate kombinatsioonide tulemusel. See on vabaduse otsene tagajärg," märgib Marin. "Suudame vastastel pea ringi käima ajada. Me pole ettearvatavad. Ei ole nii, et kui tuleb mäng Kaljuga, siis vastane teab, et meil on kaks-kolm liikumist, mis tuleb kinni panna ja kui see õnnestub, on võit käes. Meiega on nüüd palju raskem mängida."

Hooajaeelsetes prognoosides asetati Kalju üpris üksmeelselt neljandale kohale. Hooaja algus viitab aga, et nõmmekate naasmine esikolmikusse, kust nad 2011-19 vaid korra välja jäid, poleks üllatus. Mis on tänavuse Kalju lagi? Teist hooaega klubis mängiv Pavel Marin: "Ma ei paneks meile lage ette. Kindlasti peavad kõik meiega arvestama."

Kalju hooaeg jätkub laupäeval, 2. aprillil, kui kell 14.30 algavas 5. vooru kohtumises minnakse vastamisi Tallinna Legioniga.