Saksamaa televisioonis näidatakse praegu dokumentaalfilmi, kus endised jalgpallurid räägivad sellest, kuidas neid jalgpalli mängimisest eemal hoiti. Seda tegid nii alaliit, vanemad kui ka ühiskond. Neid teerajajaid kuulates mõistsin veelgi enam, kuidas mul on vedanud. Mind toetasid kogu karjääri jooksul kõik kõrvalviibijad.

Naised on aastaid jalgpalli mänginud. Ent paljudes riikides tehti see neile raskeks või keelati sootuks ära ja seetõttu oli tase kaua madal. Šveitsis lõppema hakkav EM-finaalturniir tõestab taas, et seis on muutunud. Näeme suurepärast sportlikku vaatemängu ja meelelahutust.

Miks inspireerib naiste jalgpall inimesi praegu palju rohkem kui kümne või kahekümne aasta eest? Sest see areneb paljudes riikides ülikiirelt. Šveitsis on hoitud suunda, mille juhatasid kätte Inglismaal peetud 2022. aasta EM ning 2023. aastal Austraalias ja Uus-Meremaal toimunud MM. Viimaste nädalate jooksul oleme näinud hästi organiseeritud naiskondi, tasemel tehnilist pagasit ja suurepäraseid väravaid.

Mängijad on muutunud sportlikumaks, löövad paremini ja triblavad kiiremini. Ehk vaid väravavahtide tase võiks veel paraneda, kuid loomulikku talenti võib palju näha. Väljakul tehtavatest liigutustest torkab silma, et igapäevaselt tehakse treeningkeskustes head tööd ning jalgpalli mängib palju rohkem tüdrukuid kui varem.

Tiitli pärast ei võitle enam ainult Saksamaa, kes korjas aastatel 1995-2013 järjest kõik kuus EM-kulda. Konkurentsivõimelised on ka riigid nagu Poola, Island, Portugal ja Šveits, sellal kui Rootsi ja Norra on aastaid tipus püsinud. Turniiri ühe kaunima värava lõi Hannah Eurlings – Belgia koondise ründaja võttis läbisöödu suurepäraselt omaks, valis hea jooksuliini, säilitas hoogu ja lõpetas rünnaku täpse löögiga. See oli jalgpalliline maailmaklass.

 Just seepärast suudab aina rohkem inimesi oma riigi koondistega samastuda. Viimastel aatatel on koondistega kaasa rännanud suured fännihulgad. Tuhanded Hollandi, Inglismaa ja Saksamaa poolehoidjad marssisid Berni, Luzerni ja Zürichi tänavatel. Turniirist räägitakse kõikjal kogu linnas. Peaaegu kõik mängud müüdi välja ja UEFA oleks võinud müüa veel palju rohkemgi pileteid.

Kiire kasv aina jätkub

Naiste jalgpall on rahvasport. Praegu on suurepärane aeg sellesse investeerida. Nielseni turu-uuringu põhjal kerkib see viie aastaga viie tippspordiala sekka. Ülemaailmsed telereitingud peaksid selle aja jooksul tõusma 30 protsenti, fännibaas aga kasvama 40 protsenti ehk 800 miljoni inimeseni. Publik on noorem ja rohkem naissoost ning neil on rohkem raha kui meestel. Naised muudavad ühiskonda.

Mitu Euroopa tippklubi võib endale tunnustavalt õlale patsutada, sest nad märkasid seda kasvuvõimalust juba aastaid tagasi. Barcelona on rajanud omamoodi riikliku monopoli. Lyoni Olympique, PSG ja FC Paris saavad raha rikastelt ärimeestelt. Manchester City, Arsenal, Manchester United, Chelsea ja Liverpool kujundavad oma naiskondadest väärtuslikku vara.

Inglismaal on konkurents kõige vihasem. Arsenal võitis Meistrite liiga, Chelsea valitses aga kodust Superliigat. Küllap kõlab see Premier League’i fännidele tuttavalt. Hispaania avaldab samas muljet mängukultuuriga – täpselt nagu meeste mänguski. Prantsusmaal, kus tüdrukute huvi jalgpalli vastu on viimastel aastatel kõrgustesse lennanud, jagub loomulikku talenti nii meeste kui ka naiste koondisesse.

🤩 A record-breaking Swiss summer 👏#WEURO2025 pic.twitter.com/RRX3vyCFLL — UEFA Women's EURO 2025 (@WEURO2025) July 23, 2025

Ootamatult jõudsid poolfinaali ka itaallannad, kes oskasid väga targalt kaitsta. Euroopa viie tippriigi arvestuses on nad teistest seni maas olnud, aga sealgi on jalgpall hakanud tulevikku vaatama. Veidral kombel tuli see teemaks isegi Ovaalkabinetis, kus Donald Trump küsis Juventuse delegatsioonilt, kas nad lubavad naistel oma meeskonnas mängida. Klubi juhtkond viitas uhkelt oma naiskonnale. USA president oli ilmselt oodanud teistsugust vastust.

Naiste jalgpalli innukalt turundades kasvatavad Euroopa suured jalgpalliriigid on edumaad. MM-tiitlite arvestuses esikohta hoidvale USA-le on juba ammu väljakutse esitatud. Kuid Saksamaa jalgpall peab vaeva nägema, et küüdis püsida. Kuigi naiskond tegutses Šveitsis väga ühtselt, kasvavad silmapaistvad mängijad praeguseks mujalt.

Ärge korrake meeste vigu!

Vahel läheb mõte Saksamaa meeste koondisele. Ajavahemikus 1980-90 tulid nad Euroopa meistriks ja maailmameistriks ning jõudsid kolm korda järjest MM-finaali. Toona räägiti palju Saksa väärtustest – täpselt nagu praegu naiskonna puhul. Aga ühel hetkel taibati, et neist enam ei piisa. Sajandivahetusel reageeris Saksamaa Jalgpalli Liit (DFB) sellele noortetöös tehtud reformiga. Sellest käigust kasvas välja põlvkond, kes kerkis õhina ja loovuse toel 2014. aastal taas maailmameistriks.

Just niisuguse jalgpalliga võidetakse tiitleid ja seda tahavad inimesed ka vaadata. Seetõttu tuleb vastutajatel asuda lahendusi otsima. Miks pakutakse akadeemiates intensiivsete treeningute võimalusi vaid poistele? Saksamaa sugune rikas riik peaks oma vahendeid võrdselt jaotama. DFB sõlmis äsja Nikega tulusa lepingu ja raha peaks neil jaguma.

Minuga koos 2024. aasta EM-finaalturniiri korraldamist vedanud DFB asepresident Celia Šašic juhtis mu tähelepanu veel ühele asjaolule. "Naiste koht on suurel laval, neil on õigus rambivalguses olla," ütles Celia, kes on ise kaks korda Saksamaaga Euroopa meistriks tulnud. "Ka Adele esineb ju 75 000 pealtvaataja ees, mitte kuskil Oberammergau vabaõhulaval."

View this post on Instagram

A post shared by UEFA Women’s EURO 2025 (@weuro2025)

Kui Inglismaa ja Hispaania täna õhtul Baselis Euroopa meistrit selgitavad, vaatab seda kogu maailm. Euroopa jalgpall on leidmas uut rütmi. Nüüd, kui meeste ja naiste suurturniirid toimuvad kordamööda, on igal suvel kavas mõni suurvõistlus, mis lummab masse. Ja seda ei saa nimetada jalgpalli ülekülluseks, see on võrdsus.

Olukorras, kus maailmas valitsevad pöördelised ajad, on tegu tervitatava nähtusega. Jalgpall põhineb reeglitel. Viga on viga. Juustest tõmbamise eest saab punase kaardi, ole sa mees või naine. Samad reeglid kehtivad kõigile. Ning jalgpalli mängitakse kõikjal. Nüüd teevad seda nii mehed kui naised – samadel väljakutel ja samadel staadionitel, lüües samadesse väravatesse samu palle. Jalgpall on universaalne võistkonnaala, ainus omasugune. Praegu peitub just selles jalgpalli suurim väärtus. 

***

Copyright: Oliver Fritsch / Die Zeit

Tõlkinud: Kristjan Jaak Kangur

113-kordse Saksamaa koondislase, aastatel 2010-14 ka koondise kaptenipaela kandnud Müncheni Bayerni legendi ning 2024. aasta EM-finaalturniiri korraldusdirektorina tegutsenud Philipp Lahmi kolumnid ilmuvad Soccernet.ee veergudel kokkuleppel väljaandega Die Zeit.