Tere, Huvitav kuulamine nagu ikka, aga kas natuke naljakaks ei muutus see, et räägite inimestest ja meeskondadest niisuguse enesekindlusega, et asjad kivisse rajutud. Paar näidet - Mihkel Aksalu kui väga hea klassiga väravavaht - Eesti mõistes keskmisest parem aga Euroopa mõistes tegemist ikkagi väga keskmise väravavahiga.
Legion kui hea meeskond, millel on hea tasakaal ja võrdne tippudega - kuidas saab meeskond hea tasakaaluga olla kui järgmises lauses räägite et keegi peale Andrejevi väravaid ei löö ja hiliste üleminekutega on "joppanud", võrdne tippudega????? Kuidas on võimalik olla võrdne kui mängud kaotatakse "tippudele"? Mängupilt on ju jätkuvalt kesine ja väga algeline lihtsalt parem kui eelmine hooaeg ja natuke rohkem nauditav varasemast.

Ootaks natuke realistlikumat ülevaadet eesti jalgpallist ja rohkem reaalset kriitikat, muidugi ka kiidusõnu nende suunas, kes seda väärivad.

Varsti tulemas euromängud ja hetke juttude pealt tekib pidev "hype", et Eesti klubid ikka kõvasti arenenud ja mängupildid paranenud. Kui võõrsil Eesti koondis, kus enamus premium liiga mehed, ikka korralikult üle mängitakse teiste mitte nii suurte jalgpalli riikide poolt ja "euroedu" pole kellelgi ette näidata, siis mis heast mängupildist või tasakaalukast meeskonnast me räägime?
Viimase remargina toon välja väljendi "euroedu" - alagrupi turniirile saamine on edu ja suur saavutus? Eesti on küll väike riik, aga sellegi poolest võiks natuke kõrgemaid eesmärke seada. Väikese riigina on meil olümpiavõitjaid päris palju ja selles võtmes oleks teistes sportides Baltikumi meistrikate võitmine võrdväärne "euroeduga", mida enamustes spordiuudistes isegi ei kajastata.

Tänud huvitava podcasti eest ja jään järgmist ootama,