Seekordses "Vastab Aivar Pohlak" rubriigis kõneles vutiliidu president, et praegu võimalik olevas kahe Flora meeskonna vahelises Evald Tipneri karikafinaalis poleks mingit põnevust ning mõttena on välgatanud see, et ehk tohiks igast klubist karikasarjas vaid üks võistkond osaleda. Lisaks rääkis ta huvitavatest noortest Eesti kolmes tugevaimas liigas.

• NB! Lugejatel on võimalus ka omapoolseid ideid küsimusteks välja pakkuda, saates kirja aadressil kasper@soccernet.ee.

Evald Tipneri karikasarja poolfinaalide loosimise tulemusel on vutiringkonnas räägitud kõige rohkem kahest võimalikust finaalipaarist, mis oleksid põnevamad kui teised kaks võimalikku varianti: nimelt Flora siseasjast ehk finaalist esinduse ning duubli vahel ja teisena reaalsest võitlusest eurokoha nimel ehk Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskonna lahingust. Floral kui klubil on eurosarjapilet juba taskus. Kaljul on see võimalik lunastada kas karikavõidu või Flora finaalivõiduga (sellisel juhul saadakse koht Premium liiga neljandana). Ehk ainsana tuleb ainult enda peale loota Paidel. Kui nad peaksid näiteks pääsema finaali ja seal võitma, siis kas tänasel päeval on Paide suuteline täitma eurosarja litsentsi tingimusi?
Mina ei oska kahe Flora võistkonna vahelises karikafinaalis näha mitte mingit põnevust ja pigem on sagenenud "asjaolud" duubelvõistkondadega karikasarjas - näiteks ka Infoneti II meeskonna jõudmine karikavõistlustel kaugemale I võistkonnast, kus neil olnuks juriidiliselt võimalik tänu esindusmeeskonnas toimunud olulistele koosseisumuudatustele saata väljakule juba võistlusest välja langenud esindusele sarnane variant, mida nad õnneks ei teinud, kiitus klubile selle eest - pannud liikuma mõtte lubada igast klubist karikavõistlustele vaid ühe võistkonna. Mõistagi võtaks see sarjalt maha teatava lisapõnevuse, sest suure klubi II või III võistkond on madalama liiga klubi jaoks ikkagi atraktiivne vastane. Niinimetatud Infoneti juhtum sunnib aga otsima võimalusi juhendi täiustamiseks, et mitte jääda lootma Ausa Mängu vaimule.

Mis Paidet puudutab, siis eurosarja litsentsi taotluse pidid klubid esitama 31. märtsiks, tänaseks on litsentsisaajad selged ja Paide kuulub nende klubide hulka. Lisan, et peatreeneri pro-litsentsi küsimus lahenes kümmekond päeva tagasi toimunud sissejuhatava loenguga pro-kursusesse, mis on koostöös UEFA-ga leitud reeglitepärane kompromiss ja meie tekkiva jalgpallikultuuriga loogilises vastavuses. Mõistagi oleks Paide Euroopasse pääsemisel ka miinuseid, aga kui nad seda finaalivõiduga Kalju või Flora üle suudavad, siis on pääs teenitud.

Kalju - Paide finaal oleks muidugi põnev selles tähenduses, et kaks klubi mängiksid konkreetsele eurokohale.

Selle nädala teine küsimus tuleb Soccerneti foorumi ja portaali tihedalt külastajalt Andreselt: keda pead Sa kolmeks kõige huvitavamaks mängijaks Eesti kolmest kõrgeimast jalgpalliliigast ehk vastavalt Premium liigast, Esiliigast ning Esiliiga B-st (kokku 9 mängijat koos väikese põhjendusega)?
Võtan vaatluse alla nooremad mängijad, sest see on põnevam kui vanemate mängijate kirjeldamine. Mõistagi on ka noori huvitavaid jalgpalluripersoone neis liigades rohkemgi, aga kui kolm siis kolm ja loodan, et seda kirjeldust lugevad noormängijad ei pahanda, sest piiri pani ette küsija. Rõhutaksin, et kohe kindlasti pole valitud kolm nimetatud liigade parimad noormängijad, vaid just sellised, kes mulle ühel või teisel põhjusel ilma nimekirju vaatamata pähe tulid, nagu küsija soovis.

Premium liiga: Rasmus Peetson - mängija, kelle mänguline mõtlemine ja füüsilised liigutused toimivad samal kiirusel. Selline mängijatüüp on üsna haruldane ja minu jaoks on kirjeldatav ideaalse mängujuhi esimeseks eelduseks.

Erik Listmann - heade füüsiliste eeldustega ja maapoisilikult siira ja vaba mängus sees olemisega meeskonnamängija.

Madis Vihmann - heade füüsiliste eeldustega ja suurepärase suhtumisega tehniline keskkaitsja. Samaaegselt Vihmanniga tuli meelde ka Kaspar Paur - pühendunud ründaja, kes hea suunamisega võiks areneda eriliseks jalgpalluriks.

Esiliiga: Jan Kokla - tark mängujuht, mõtlemise ja mängu suhe on Kokla puhul kirjeldatav sarnaselt Peetsonile. 

Ioan Jakovlev - märkimisväärselt tehniline ja väle mängija, aga nagu vennagi puhul võib takistuseks saada väike kasv, mis tähendab, et vajab täiskasvanute klassis läbilöömiseks õpetust, kuidas kompenseerida puuduvat.

Herol Riiberg - ebaeestlaslikult tehniline ja loov mängija koos kõnealusega kaasnevate nõrkade kohtadega.

Esiliiga B: Kirill Davidenko - märkimisväärselt osav ja liikuv mängija, kes peab leidma viisi, kuidas astuda toimunud varase arengu järel mängus samm edasi.

Vlasii Sinjavski - üks-ühe vastu silmapaistev ja hea suhtumisega tehniline mängija.

Georg Lepik - agressiivset ja samal ajal positiivset jalgpalli mängiv keskpoolkaitsja.