Jalgpallimäng kätkeb endas rohkelt kunste, millest kõige keerulisem on palli väravasse toimetamine. Just väravaid lööv ründaja tekitab suurimat õhinat, vaimustust ja lootust. Neid meistrimehi hoitakse ja hinnatakse, aga neilt ka nõutakse kõige rohkem. Eesti esiründaja Rauno Sappinen kannab nüüd ründaja ametiga kaasnevat vastutust Gliwice Piastis.

Eestis on Sappinen väga kõrgelt hinnatud. Põhjuseid on ta eelmise kahe hooaja jooksul pakkunud rohketes rahvusvahelistes mängudes. Geniaalne värav Põhja-Makedooniale 2020. aasta novembris tekitas tunde, et järgneda võib midagi vägevat. Ning 2021 seda oligi, sest Sappinen lõi 12 eurosarjamängus 11 väravat, mille toel jõudis FC Flora Konverentsiliiga alagrupiturniirile.

Eesti klubijalgpalli ajaloo vägevaimas saavutuses oli Sappineni roll kandev. Ilmselt isegi otsustav. Pidevad rahvusvahelisel tasemel löödud väravad on toonud talle kaks järjestikust Eesti aasta jalgpalluri auhinda. Muuseas, viimati pälvis koduse kõrgliiga mängija selle tunnustuse päris kaua aega tagasi. 2002. aastal tunnustati Flora noort keskkaitsjat Raio Piiroja.

2021 kinnitas lõplikult ja ammendavalt, et Premium liiga on Sappineni jaoks liiga kitsaks jäänud. Kõik said aru, et ründaja vahetab pärast hooaja lõppu klubi, aga küsimused, kuhu ta läheb ja kuhu ta võiks või peaks minema, tekitasid ilmselt igas Eesti jalgpalli käekäigust hoolivas jalgpallisõbras vägagi erinevaid mõttekäike.

Unistati Bundesligast ja loodeti tugevatele Kesk-Euroopa liigadele või Skandinaavia tippklubidele. Kardeti midagi liiga eksootilist, sest riigi parimate jalgpallurite iganädalane tegutsemine välismaal on väikeriigi jaoks uhkuse allikas, ent obskuursuses on sel uhkusel keeruline tekkida. Nüüd on selgus majas – Sappineni karjäär jätkub 2019. aastal Poola meistriks tulnud Gliwice Piastis, kellega ta sõlmis 3,5-aastase lepingu.

• Ametlik! Rauno Sappinen siirdus FC Florast Gliwice Piasti
• Sappinen: olen Kostjaga rääkinud ja Poola liigat ka ise jälginud

Nagu enamikel FC Flora mängijatel, on ka Sappineni agendiks Harri Ojamaa. Eesti koondislase ja Flora ääreründaja Henrik Ojamaa vanem vend avas Soccernet.ee-le antud usutluses tahke, kuidas Eesti parimast jalgpallurist sai Poola kõrgliigas kolmel eelmisel hooajal alati esikuuikus lõpetanud, aga sel sügisel selge esiründajata väravate löömisega hätta sattunud Gliwice Piasti jalgpallur.

Harri, milline Rauno Sappineni üleminekuprotsess välja nägi? Kui kaua see kestis? Miks otsustasite lõpuks just selle variandi kasuks?

Kui pärast 2020. aasta hooaega ei tekkinud välismaalt variante, mis olnuks Raunole karjääri mõttes sammuks edasi, pani Flora paika plaani, millele ta peab 2021. hooajal keskenduma. Seda nii spetsiifiliste mängijaomaduste kui ka klubi eesmärkide mõttes, et hooaja lõppedes juba kindlasti see samm teha. Minu töö praegust üleminekuakent silmas pidades algas, kui see plaan koostati.

Töö algas Rauno kui mängija tutvustamise (olen seda küll alates 2017. aastast teinud) ja meie tulevikuplaanide kirjeldamisega (selleks oli siis Flora ja mängija plaan, et 2021. hooaja järel tuleb Raunol teha karjääris järgmine samm), aga jätkus pidevalt tema kohta uue info andmisega, kui ta lõi mõne erilise värava, tegi hea mängu või oli osaline lihtsalt erilises momendis.

Näiteks pärast novembris peetud Belgia – Eesti MM-valikmängu, kus Sappinen tegi eeltöö Erik Sorga väravale, kui keeras end väga osavalt maha Jason Denayeri pealt, saatsin juba samal õhtul ligikaudu 25 klubi peaskaudile/spordidirektorile selle kohta videoklipi.

Piastist tunti tema vastu huvi juba suvel. Esialgsed läbirääkimised algasid oktoobri lõpus, ametlik pakkumine tuli novembri keskel pärast seda, kui nad olid käinud Tšehhi – Eesti MM-valikmatšil oma silmaga Rauno mängu vaatamas. Lõpliku suusõnalise kokkuleppe saavutasime novembri lõpus ja kõik saime allkirjastatud eelmisel reedel, pärast mida jäi teha ainult meditsiiniline ülevaatus Poolas.

Piasti puhul oli palju plusse, mis tegid variandi meie jaoks väga heaks: 1) kõik märgid näitavad selgelt, et Raunos nähakse esiründajat; 2) tegu on hea ja loogilise suurusega sammuga; 3) erakordselt suur huvi sai alguse juba suvel ja väljendus ka tingimustes; 4) Piasti hetkeolukord – kokku on pandud tugev meeskond, aga puudu oli hea ründaja; 5) klubi soov juba novembris kõik ära vormistada, mis näitab, et nad on Raunos kindlad ja et ta on nende soovinimekirjas selgelt kohal number üks;

6) Sappineni väga hea maine Poolas, mis tähendab seda, et tegu on Eesti mängija jaoks pigem tavapäratu olukorraga, sest tema osas ollakse juba väga pikka aega positiivselt meelestatud nii klubide, meedia kui ka fännide poolt; 7) vaatamata praegusele tabeliseisule on Piast ennast viimastel aastatel tõestanud kui Poola TOP6 klubi – eelmisest kolmest hooajast on neil ette näidata meistritiitel, 3. ja 6. koht.

Nii Rauno enda, Eesti jalgpalli kui ka koondise jaoks oli tähtis, et teeksime ülemineku klubisse, kus on eelnevalt väljatoodud põhjustel reaalsed eeldused läbilöömiseks, aga mitte ülemineku, mis näeb äge välja ainult esimeste liigamängudeni.

Ning väga tähtis on ka ajastus ja positsioon, mille pealt see üleminek teha, sest sellest võib lõpuks väga palju oleneda.

Näiteks kui selle aasta veebruaris oleks viimastel päevadel enne üleminekuakna sulgumist laenuleping Zaglebie Lubinisse läbi läinud, siis seal oleks Rauno olnud olukorras, kus ta peab esiteks endale mänguaja välja võitlema ja seejärel koheselt hakkama suurepäraseid esitusi tegema, et sellest kohast kinni hoida. Ta oli valmis sinna minema ja muidugi on võimalik ka niimoodi läbi lüüa, aga see on väga palju keerulisem ja nõuab erakordseid õnnestumisi.

2021. aastal näidatud tase ja esitused aga on tekitanud olukorra, kus Piast oli kohe valmis Rauno eest maksma Flora poolt küsitud üleminekusumma. Ka mängija isiklikud tingimused on mitu korda suuremad võrreldes Lubini veebruarikuise pakkumisega ning klubi oli nõus omalt poolt kõik tegema, et Rauno nendega liituks, mis tähendab, et nad on valmis teda toetama.

Seega kuigi liiga on sama, kuhu olime minemas veebruaris, siis sisulise poole pealt on need täiesti erinevad olukorrad ning eeldused läbilöömiseks Piastis on väga palju suuremad ja see praegune üleminek on hoopis teisel tasandil samm.

Kuidas sa kirjeldaksid positsiooni, kus Sappinen praegu mängijate üleminekuturul paiknes?

Kuna minu suhe mu agentuuri mängijatega on midagi rohkemat kui tavapärane agendi-mängija koostöö ja ma väga usun Eesti jalgpalluritesse, siis proovin alati algselt ka selliseid samme, mille kohta ma tean, et need on tegelikult üleminekuturgu tundes pigem ebarealistlikud. Teen seda põhjusel, et tutvustada Eesti mängijaid kõrgel tasemel ja et mängija teaks, et kõike on proovitud.

Näiteks Sappineni puhul suhtlesin ka Serie A, Bundesliga, Ligue 1 alumise otsa klubidega ning klubidega Türgi kõrgliigast, aga kuigi suutsin esialgse huvi tekitada, siis lõpuks selle taseme jaoks ikkagi need väravad Euroopas nii eriliselt ei mõjunud ning kuna nendesse liigadesse pakutakse väga tugevate profiilidega mängijaid, siis selline mitut vaheetappi vahele jättev samm polnud reaalne.

Samas ühe Türgi kõrgliigaklubiga olid mingil hetkel juba päris lootust andvad jutud. Isegi paari Mehhiko kõrgliiga väga rikka klubiga sai Raunost räägitud.

Sellise taseme klubidest, nagu näiteks Šveitsi ja Austria tippklubid, 2. Bundesliga jne, tekkisid mitmed huvilised, kes hakkasid Raunot skautima, aga seal oli aru saada – klubid, kellega mul väga hea suhe, ütlesid selle ka ausalt välja –, et ta on enamasti huvipakkuvate ründajate listis alles 3.-5. kohal ja ka õnnestunud ülemineku korral oleks ta olnud pigem üks varuründajatest.

Olla detsembris selliste klubide jaoks 3.-5. valik on tegelikult ka suur asi, aga tähendab samas, et nimekirjas esikohale jõudmiseks tuleb suure tõenäosusega talvise üleminekuakna lõpuni oodata ja loota, et kõrgemal asetsevad valikud kukuvad erinevatel põhjustel eest ära.

Ka sel tasemel on konkurents väga suur. Näiteks sain ühelt klubilt info, et Sappinen on nende jälgimisnimekirjas konkureerimas ründaja koha peale hispaanlase Erik Expositoga (Wroclawi Slask), kes jagas sel hetkel Poola kõrgliigas väravaküttide edetabelis esikohta.

Kahe viimati kirjeldatud taseme klubiga olime tegelikult ühel hetkel tehingule väga lähedal. Kõige rohkem huvilisi oli Poola, Ungari ja Skandinaavia liigadest. Igaks juhuks mainin, et ma teadlikult ei loetle siin kõiki liigasid, kus Rauno osas töötasin, vaid kõigest tõin välja näited, mis selgitavad tema paiknemist üleminekuturul.

• Aasta parim Rauno Sappinen: kui löön värava ja panen 25 000 inimest vakatama, siis see tunne tekitab sõltuvust!

Kõige imelikum ja üllatavam pakkumine oli Prantsusmaa 3. liigast – klubi peaskaut kirjutas ja soovis võtta Rauno suveni laenule, pakkudes väiksemat palka sellest, mida ta Eestis teenis. Eks selliseid üllatusi minu töös vahepeal kohtab – mäletan, kui ühe Soome esiliiga klubi spordidirektor kirjutas mulle nädal enne Sorga MLS-i siirdumist, et kas Erik oleks huvitatud nende klubiga liitumisest.

Kas Sappineni mängijaõiguste osas oli laual ka mõni teine samaväärne ja konkreetne pakkumine? Kuivõrd palju tema vastu viimase poole aasta jooksul huvi tunti ja kui palju huvitundmistest olid siirad ja sügavad?

Novembri lõpus tuli ametlik pakkumine ühelt klubilt, mis meeldis meile palju vähem kui Piast ning lükkasime selle tagasi. Kõige lähemal tehingule olime veel ühe Šveitsi kõrgliiga tippklubiga ning päris reaalne oli üks hetk ka ühe Austria tippklubi variant, aga lõpuks ikkagi otsustasid nad mõlemad, et tahaksid teda suveni jälgida ja selline variant meile ei sobinud, sest tahtsime liikuda klubisse, kus ollakse Rauno osas kindlad ja hinnatakse teda.

Huvi tundmise osas mainin, et alustasin tööd väga varakult ning seetõttu oli meie jaoks huvitavatel klubidel informatsioon Rauno kohta ammu olemas ning nad said minult ka pidevalt meeldetuletusi. Seega selliseid klubisid lõpuks ei olnudki, kes oleks ise esimesena minu või Flora poole pöördunud. Välja arvatud siis see Prantsusmaa 3. liiga klubi …

Oluline on märkida, et kuigi Rauno statistika Flora eest Euroopas oli väga eriline, siis klubide jaoks oli sama tähtis või isegi tähtsam näha, mida suudab ta just mänguliselt teha selliste klubide nagu Legia, Gent ja Partizan ning koondiste nagu Belgia, Wales ja Tšehhi vastu.

Suurima kindluse klubides tekitaski just tõik, et Rauno suutis kõigi keskkaitsjate vastu duellides mitte lihtsalt palli säilitada, vaid end suurte kaitsjate pealt ka maha keerata ning oma kiirust näidata ja seejärel individuaalselt, kas endale või meeskonnakaaslastele, väravavõimalusi tekitada. Mängijaomaduste poolest oli just see suurim erinevus ja edasiminek võrreldes tema 2020. aasta hooajaga.

Kuivõrd oluline roll on Sappinenil järgmise aasta-pooleteise jooksul Eesti jalgpallurite ja Premium liiga maine looja ja kujundajana Euroopas? Või ei ole need asjad üldse seotud?

Ikka on seotud – Eesti on väike riik ja me pole tuntud selle poolest, et meil oleks väga palju mängijaid, kes on välisliigades läbi löönud. Seega on iga sellise silmapaistva profiiliga mängija karjäär välismaale liikumise järel teistsuguse tähelepanu all.

Näiteks, kui Premium liigasse tuleb mõni brasiillane, venelane või serblane, siis me hindame ainult teda ja olenemata tema edust või ebaedust ei arva seetõttu nendest liigadest teistmoodi.

Samas kui siia tuleb mõne vähetuntud jalgpalliriigi, näiteks Tadžikistani, kõrgliiga meistermeeskonna ja koondise põhimängija, ning ta ei jäta siin head muljet, siis mõtlevad lisaks Premium liiga klubidele ka need klubid, kellele seda mängijat enne Eestisse tulekut pakuti, järgmine kord teistmoodi, kui neile pakutakse mõnda järgmist Tadžikistani liiga ja koondise põhimeest. See kõlab ebaausalt, aga paraku on see reaalsus, et klubid neid asju täpselt nii vaatavad.

Rauno ja Flora eriline eurohooaeg ning A-koondise väga hea aasta on muutnud välisklubide suhtumist kogu Eesti jalgpalli. Seega on nüüd väga tähtis, et meie liiga, klubid eurosarjas ning koondis jätkaksid seda arengut. Sama edasiminekut vajame ka mängijate osas. Selleks, et välisklubid hindaksid meie mängijaid kõrgelt, on vaja välismaale siirdunute edulugusid.

Ma ei pea siin silmas mingeid erakordseid saavutusi nagu näiteks liiga parima väravaküti tiitel, vaid väikeriigist tulnud jalgpalluri puhul tähendab läbilöömine ka seda, kui ollakse oma klubis põhikoosseisus ning saadakse lepingu lõppemise järel samast klubist või selle liiga teisest meeskonnast uus pakkumine. Näiteks võib tuua Joonas Tamme, kes on sellega väga hästi hakkama saanud nii Norra kui ka Ukraina kõrgliigas.