Reim ütlustest, et Flora kaudu saab koondisesse: seda on natuke valus kuulata

28. MAI 2018 14:20

Kasper Elissaar

Foto: Brit Maria Tael

Täna kogunes esmakordselt pärast märtsikuud Eesti rahvuskoondis. Koondise peatreener Martin Reim selgitas ajakirjanikele nii oma valikuid, eesmärke kui ka ütles, mida ta arvab nendest juttudest, et Floraga liitudes koondisesse saab.

Vaata galeriid koondise esimeselt treeningult!

Koondise eesmärkidest Balti turniiril

"Ma ei tea, kas olen kunagi öelnud, et mingile mängule läheme nii, et eesmärk ei ole võita. Ma arvan, et ei ole. Sama on ka siin. On see Balti turniir või ei ole, igale mängule läheme selle plaaniga, et võita ja turniiri puhul on tähtis, et esimene mäng õnnestuks. Muidu on päris keeruline seda saavutada. Eks ma loodan, et meie mängijad on nii palju näljased - pole nad ju seda karikat saanud. Võib-olla mõned nooremad, kes on U21-s olnud, on korraks kätte võtnud selle noortekarika, aga A-koondise omad ei ole."

Teisesed eesmärgid võidu kõrval

"Kõik selle aasta mängud on suures pildis ettevalmistus sügiseseks Rahvuste liigaks ja just selle nurga alt, et leida juurde mängijaid, kes kannaksid seda raskust. Ka praegused mängud ei ole ametlikel päevadel ja paljude mängijate saamisega oli probleeme või olid kõvad läbirääkimised klubidega.

Loomulikult mõistame ka klubide seisukohti, kes eitavalt vastasid või kel on oma liigamängud. Teisest küljest sunnib see meid olukorda, kus peab kasutama teisi mängijaid ja ma loodan, et sealt keegi seda võimalust ka kasutab. Võime öelda, et paar kuud tagasi, kui käisime mängimas [Armeenias ja Gruusias], siis ei kasutatud seda võimalust. Loodan, et seekord on nad hakkajamad."

Koosseisu koostamise keerukusest

"Panime alguses ikka kõik kirja - mine tea, võib-olla lastakse. Aga olime valmis väga suurteks kadudeks ja sellest tulenevalt oli meil see nimekiri pikem ja oligi ka alternatiive, et kui tekib veel ärakukkumisi. Loomulikult ka äraütlemistes on üllatusi olnud, nii positiivseid kui negatiivseid, aga sellega peab elama. Tegelikult arvan, et Leedul ja Lätil võib midagi sarnast see olukord olla. Võib-olla neil Skandinaavias küll ei mängi eriti mängijaid, kellel koguni liiga käiks, aga selline hooaja lõpp ja see nüüd annab hea võrdluse, mis võistkondadel on see koosseisuvalik sügavam."

Sergei Lepmetsale pattude andestamisest

"Minul ei ole talle midagi andeks anda, kui sa mõtled nüüd seda Rumeenia aega (Sergei Lepmets sattus 2012. aastal Rumeenias mängides ööklubis kaklusesse, pärast mida ta ajutiselt oma profikarjääri lõpetas. Kui toona oli ta ka koondise kutseid saanud, siis seejärel enam mitte - K. E.). Praegusel momendil, kui meil väravavahtidest väga paljud on seotud oma klubidega, siis arvan, et Sergei väärib seda kutset ja võimalust."

Sergei Lepmetsale ei olnud vaja patte andeks anda. Hetkel väärib ta lihtsalt võimalust, sest on koduliiga parim kiiper. Foto: Brit Maria Tael

Kihlveopettustes osalenud mängijatele andestamisest

"Meil on ju olnud aegu tagasi situatsioone, kus ei ole midagi teha - koondise uks on peaaegu kinni. Eks siin sõltub ka väga palju sellest, mida mängija on pärast teinud ja missugusel tasemel."

Henrik Ojamaa ja Sander Puri naasmisest

"Kui sa nimekirja vaatad, siis kutsusin nad selleks, et väljakule panna, et nad väravaid lööksid ja momente tekitaksid. Mis kaalutlustel? Oleme ju käinud neid ikkagi vaatamas ka - nii mina kui Andres [Oper]. Miks nad ei ole varem olnud? Ka Henrik ei olnud siis veel sellises hoos, kui ta Horvaatias alustas ja Sander samamoodi. Ja kuna Henrik mängib riigi esiliigas, siis oli vaja natuke lähemalt vaadata, mis tase see on. Arvan, et hetkeseisul on ta jälle valikus ja tegelikult samamoodi ka Sander. Kindlasti oli siin konkurente veel nii Eesti liigast kui ka noortekoondisest, aga praegu ma tunnen, et nad oleksid rohkem abiks koondisele kui teised.

Mainin ka seda, et see nimekiri, mis on väljas, on esimene mäng. Seal võib pärast esimest mängu tulla täiendusi või muutuseid, sest paljudel hooajad läbi ja on vaja näha, mis seisus nad on. Eesti liiga ja Skandinaavia mängijatel on hullumeelne graafik olnud - kui vaadata liigamänge, näed, et paljud on viimase piiri peal. Peame olema valmis lisajõude juurde võtma, kui vaja."

Äärekaitsjate rohkusest

"Üks vastus on lihtne: Artur Pikk arvatavasti mängukõlbulik ei ole. Teada oli, et tal väike põlvevigastus oli. Kutse ta sai, et ka kontrollida ja vaadata. Hetkeseisul treeningule tuleb, aga Rakverre pigem mitte isegi. Ehk üks koht kukub kohe ära. Ja teistele meil ruumi jätkub.

See on suhteliselt nõudlik positsioon ja kui on kritiseeritud viiest kaitseliini, siis kui rünnakul tahad, et nad tugevalt sinna lülituksid, siis on see potentsiaalne koht, kus mängus vahetusi teha, et nad kõik oma võimaluse saaksid."

Martin Reim valib koondisesse mehi nende võimete, mitte koduklubi järgi. Foto: Brit Maria Tael

Flora kaudu koondisesse saamise juttudest

"Ma vaatasin oma lepingu veel üle ja seal ei olnud ühtegi sellist klauslit sees. Klubijuhid võivad olla rahulikud - ma ei ole kuskilt isegi ühtegi vihjet saanud, et mingi klubi mängijad oleksid eelistatud. Arvan, et klubijuhid võivad olla rahulikud ja vaadata võib-olla, mis nende enda sees toimub, et miks sellised asjad juhtuvad. Iseenesest on mul hea meel, et on erineva taustaga klubisid ja erineva mõtteviisiga - see rikastab.

Aga seda on natuke valus kuulata, et kuidagi tõmmatakse koondis sinna taha. Mikspärast on sattunud nii, et tihtipeale on Florast rohkem mängijaid kui teisest? Lükake nimekirjad lahti ja ma ei saa Liliut või Alidori või Ugget võtta - midagi ei ole teha lihtsalt. Arvan küll, et nad vastaksid [tasemelt] vähemalt võimalusele proovida. Aga see punane bordoovärvi pass peab olema, et saada koondisesse. Ma ei saa midagi teha - need on rahvusvahelised reeglid.

Eks see on jäänud ja seda korratakse aastast aastasse ja ikka, kui ollakse pettunud mingites asjades. Arvan, et see on jäänud sellest ajast, kui oli Floral ja koondisel üks treener. Eks me koondisetreeneritega ei ole ka selles süüdi, kui ühes klubis mängib Eesti mängijaid ja teises mitte. Ma ei vaata klubilist kuuluvust, vaid ikka mängija võimalusi, kuidas ta hakkama saab väljakul ja mis on ka tema potentsiaal. Kui mängijad on võrdsed, siis üks mõõdupuu on see, kas ta võib neid samme edasi teha või pigem mitte.

Kui on ründemängijaid, kus üks on 20-aastane ja teine 30+ ja nad on tasemelt ühtemoodi, siis eelistan mingi hetk nooremat. Ja kui ta ei ole hea, saab U21-s mängida, siis annan ta sinna ja loodan, et U21 treener annab talle täismängu seal, mis on tema jaoks kasulikum kui pingi peal istumine."

Zakaria Beglarišvilist

"Ma ei tea, mis tal toimub. Ütleme nii, et kui sa passi saad, siis see ei tähenda, et oled ka koondises. Loomulikult ring laieneks ja annaks mõtteid, aga kindlasti loeb see, kuidas mängija on võimeline rahvusvahelisel tasemel hakkama saama, kui vastased on kiiremad, võimsamad, tugevamad. Tuleb natuke ette näha - see on see kõige keerulisem koht. Võid Eestis küll vaadata, et oh, päris hästi tegi ära, aga siis pead vaatama, kes tal vastas oli."