Eesti klubide eurosuvi on läbi - neljapäeva õhtul sai Lillekülas ülimalt valusa lõpu viimasena konkurentsi jäänud Tallinna FCI Levadia teekond. See tähendab, et rohkem pole võimalik korjata ka koefitsiendipunkte, mis on riikidele eurosarjades jagatavaid kohti silmas pidades ülitähtsad. Ning Eesti seis on selles arvestuses leebelt öeldes sant, otsesõnu suisa hull.

Nimelt peavad viis UEFA alaliitu, kelle klubid koguvad viieaastase perioodi jooksul eurosarjas kõige vähem koefitsiendipunkte, leppima vaid kolme eurokohaga nelja asemel. Eesti oli sellises seisus 2021. ja 2022. aastal, kuid suutis siis taas viimasest viisikust välja tõusta.

UEFA süsteem koefitsiendipunktide jagamiseks on lihtne - võit toob 1 punkti, viik 0,5 ja kaotuse eest ei saa midagi. Tulemust arvestatakse mänguaja lõppemise seisuga ehk näiteks Levadia, kes oli grusiinide Iberia vastu normaalaja lõppedes kaotusseisus, aga lisaajal edasipääsu taganud viigi välja võitles, sai 2:2 tulemuse eest tabelisse 0,5 punkti. Samamoodi läks Nõmme Kaljuga, kes alistas võõrsil lisaajal löödud väravast 1:0 Tirana Partizani ja sai selle eest võidupunkti.

Et riigi koefitsient välja selgitada, jagatakse kogutud punktisumma seejärel eurosarjas osalevate klubide arvuga ehk Eesti puhul neljaga. Eesti klubid korjasid sel suvel eurosarjas kamba peale peetud 16 kohtumisest punkte järgmiselt:

• FCI Levadia -  kaks võitu ja viik ehk 2,5 punkti (1:0 Iberia ja 3:2 Dudelange'iga, 2:2 Iberiaga)
• Paide Linnameeskond - kaks võitu ehk 2 punkti (4:1 ja 3:2 Magpiesiga)
• Nõmme Kalju - võit ja kaks viiki ehk 2 punkti (1:0 Partizaniga, 1:1 Partizani ja 2:2 St Patrick'siga )
• FC Flora - kaks kaotust ehk 0 punkti

Kokku teeniti seega 6,5 punkti ehk neljaga jagatuna 1,625 punkti. Täpselt sama tulemusega said Eesti klubid eurosarjades hakkama ka mullu. Viie aasta keskmist tõmbab aga kõvasti alla üle-eelmine suvi, sest siis said neli eurosarjas kaasa löönud Eesti klubi - Flora, Levadia, Paide ja Trans - nelja peale kümnest mängust üheainsa 0:0 viigi, mis tähendas koefitsienditabelisse vaid 0,125 punkti lisandumist.

Praegu hoiab Eestit veel vee peal Flora jõudmine Konverentsiliiga alagruppi hooajal 2021-22 ja seal kogutud punktid, sest tol aastal teenisid Eesti klubid kokku suisa 3,666 punkti. Et aru saada, kui tähtis põhiturniirile murdmine on, sobib lihtne võrdlus - kolme järgmise hooajaga on kokku saadud 3,375 punkti ... Kuniks Flora punktid veel kehtivad, on Eesti 55 riigi konkurentsis igati turvalisel 42. kohal. Tabeliga saab lähemalt tutvuda siin.

Teisalt on Eesti klubidel jäänud positsiooni parandamiseks täpselt üks suvi, sest järgmise aasta järel kaovad Flora punktid tabelist. Täpne koht sõltub mõistagi ka konkurentide esinemisest, aga nelja viimase hooaja kokkuvõttes on Eesti 4,541 punktiga tagantpoolt neljas - meie selja taha jäävad vaid San Marino (2,665 punkti),  Wales (4,124 punkti) ja Gibraltar (4,207 punkti). Eestist eespool on näiteks ka Andorra, kes sai sarnaselt eelmainitud kolmikule ja Montenegrole tänavu eurosarjas välja panna vaid kolm klubi.

Samas alistas Gibraltari meisterklubi Lincoln Red Imps - kus eelmisel hooajal mängis ka Mattias Männilaan - neljapäeva õhtul Euroopa liiga kolmandas eelringis penaltitega Armeenia klubi Noah ning tagas sellega pääsu vähemalt Konverentsiliiga põhiturniirile. Seega  tõuseb Gibraltar üpris tõenäoliselt Eestist mööda. Nagu öeldud, jääb veel üks päästerõngas - järgmisel suvel tuleb Eesti klubidel kas kollektiivselt Euroopas väga hästi esineda või siis on vaja loota ühele õnnestujale, kes murraks alagruppi.