Savisaare pärand Eesti jalgpallile ulatus presidendiametist jobutiitlini (0)
72-aastaselt lahkunud Edgar Savisaar jättis endast ka Eesti jalgpalli maha jälje, mis oli küll tagasihoidlikum, ent olemuselt täpselt sama vastuoluline ning seinast seina ulatuv nagu tema poliitikukarjäär.
Aastatel 1990-92 oli Savisaar Eesti Jalgpalli Liidu president. Ennesõjaaegsete alaliidu juhtide järel oli ta selles ametis kaheksas mees, pärast teda on presidendiametit pidanud veel Mart Opmann, Peeter Küttis, Indrek Kannik ja Aivar Pohlak.
Lühikest aega Eesti jalgpalliedu eest vastutanud mees pälvis kõigest kümmekond aastat hiljem ehk 2002. aastal fänne ühendavalt Jalgpallihaiglalt esmakordselt välja antud Jalgpallijobu tiitli. Põhjuseks oli Savisaare juhitud Tallinna linnavalitsuse otsus nõuda tagasi Lilleküla staadioni ehitamiseks eraldatud raha.
Möödusid veel mõned aastad ning Savisaare ja alaliidu suhted olid taas märksa sõbralikumad. Näiteks osales Savisaar 2009. aastal mängueelsel kätlemisel, kui Eestile sõitis "Sajandi matšiks" tituleeritud sõpruskohtumiseks külla Brasiilia koondis. Kuna toonane president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip mängule ei tulnud, oli kätlejaks just Savisaar kui võõrustajate linnapea.
2013. aastal lõikasid Pohlak ja jätkuvalt linnapea ametit pidanud Savisaar sümboolse avamislindi läbi Lilleküla jalgpallihalli avamisel. Hall oli Eestis esimene omataoline. «See hall on hea märk, sest spordirajatisi me ju vajame. Ja see hall on piisavalt kaasaegne ja hästi läbi mõeldud nii projekteerijate kui ehitajate poolt. Õnnitlen kõiki jalgpallihuvilisi,» vahendas Postimees tollaseid Savisaare sõnu enne lindi lõikamist.
