Võimatu missioon? Mitte päris. Ütlemata raske ülesanne? Seda kindlasti. Flora peab korda saatma midagi enneolematut, et nädala eesti Islandil saadud 0:3 kaotus kordusmängus edasipääsuks pöörata. Aga kui neil endal sellesse usku ei oleks, ei tasuks väljakule astudagi.

Konverentsiliiga eelringi avakohtumine Reykjavikis, eriti selle avapoolaeg, oli Flora jaoks nagu õudusunenägu. Valur haaras enesekindla enesestmõistetavusega ohjad ega andnudki neid enam käest. Tosina minutiga saadi esimene pall väravasse ja lisati seejärel avapoolaja lõpus veel kaks. Flora oli püstihädas eeskätt Valuri nurgalöökidega, mille tõkestamiseks ei leitud kuidagi rohtu. Enda võimalusi nappis, tihti läks lubav rünnak raisku lihtsamat sorti praagi tõttu.

"Natuke optimistlik on bravuurikalt rääkida, et tuleme sellest välja, aga 90 minutit kodustaadionil ja kui mingid asjad klapivad ja õnnestumised tulevad, siis miks mitte," jäi peatreener Konstantin Vassiljev pärast avamängu mõõdukalt optimistlikuks. Nädal hiljem vaatas ta asjadele umbes nii: Floral peab õnnestuma suurem osa ette võetud asju, natuke tuleb abi oodata ka õnnelt ja siis on šanss olemas.

• Null-kolmega alustanud Vassiljev: üritame ka nautida, sest see euro-aasta võib jääda lühikeseks

Kolmeväravalise kaotusseisu ümberpööramine on haruldane mis tahes jalgpalliduellis ning Eesti klubid pole seda varem eurosarjas suutnud. Tõsi, 1998. aastal oli Flora ise sellele kaunis lähedal, sest pärast võõrsil 1:4 kaotatud avakohtumist suudeti kodus Bukaresti Steauat - kes oli tosin aastat varem kroonitud Euroopa parimaks klubiks - võita 3:1. Flora läks kordusmängu Maksim Smirnovi ja Indrek Zelinski väravatest teise poolaja alguseks 2:0 juhtima ning kuna toona arvesati ka võõrsil löödud väravaid, oleks veel üks tabamus nad juba edasipääsejaks kergitanud. Steaua suutis siiski vastata ja kuigi Andres Oper vähendas üldvahe kümme minutit enne lõppu uuesti minimaalseks, jäi florakatel viimane samm tegemata.

Ning kolmnull kolmnulliks - Flora pole suutnud senise pika euroajaloo jooksul ainstki avamängu kaotust edasipääsuks pöörata. Teisalt annab selline skoor pingevabaduse, mida tuleb osata ära kasutada. "Kuna võitsime 3:0, siis võib jääda mulje, et avamäng oli meie jaoks lihtne. Aga ei olnud nii, see oli väga raske mäng," nentis ka külaliste serblasest peatreener Srdjan Tufegdzic.

• Juba enne avamängu Tallinnas luurel käinud Valuri peatreener: me ei saa 3:0 eduseisus ennast rahulikult tunda

Loomulikult on see kõik õlekõrtest haaramine, aga mida muud peaks Flora tegema - tõmbama saba jalge vahele ja leppima kaotusega ka kordusmängus? Kui ka edasipääsu enam püüda ei õnnestu, siis võit oleks tähtis nii meeskonna enesetundele kui ka Eesti klubide eurokoefitsiendile, mis ähvardab järgmisest aastast taas väga õhukeseks kärbuda.

Neid kõrsi, mida noppida, annab leida. Seekord ei ole Floral jalgades reisiväsimust. Muruväljak võiks rääkida nende kasuks, kes erinevalt islandlastest seal viimasel ajal omajagu mänginud. Ründajad Sergei Zenjov ja nädalavahetusel pika pausi järel Esiliigas väljakule naasnud Mark Anders Lepik on nädalajagu tervemad. Kaotada pole midagi. Ning lõppude lõpuks - kodu on kodu.

"Tagasireis oli hea seedimiskoht," viitas Flora väravavaht Evert Grünvald mõtlemise paikaloksutamisele. "Kui trennid nüüd paar päeva peale mängu uuesti algasid, siis olid emotsioonid tagasi normaalses seisundis ja saime uuesti keskenduda. Väravad olid pigem hea õppetund, mida korduskohtumises mitte teha. Loodame, et samu vigu ei korda."

• Kodukindlusesse lootev Grünvald: kui meie ei usu edasipääsu, siis kes veel?!

See saabki niisiis olla Flora ainus päästerõngas - uskuda ja uuristada, et kukutada Valuri jalge alt esmalt üks kivi ja seejärel juba loodetavasti teine-kolmaski. Raske? Mõistagi. Kuid teistmoodi mõtlemisel poleks ju mõtetki.

Tallinna FC Flora ja Reykjaviki Valuri vaheline Konverentsiliiga esimese eelringi korduskohtumine toimub neljapäeva õhtul, avavile antakse A. Le Coq Arenal kell 19..00. Mängu näitab otsepildis Soccernet TV, ülekannet kommenteerivad Kristjan Jaak Kangur ja Markus Jürgenson.