Oleme tänulikud, kui Eesti jalgpall on elav, pakub selliseid mänge ja selliseid hetki. Uskumatud sündmuste ahelad ning mängudele järgnevad intriigid on just see, mis teeb jalgpallist kirgikütva ja paeluva mängu. Loodetavasti aitab järgnev analüüs asjaosalistel rahulikumalt hingata ja üksteist paremini mõista.

• Artikli autor Sten Klaasen on RefPali tegevjuht. RefPal on jalgpalliliigasid kohtunike tegevuse perspektiivist analüüsiv EJL-iga partnerluses asutatud ettevõte, kus tänaseks töötab 20 kohtunikku (neist 14 Eestist), kes pakuvad teenust 22 liigale üle maailma.

Antud artikli eesmärk on näha tekkinud olukorda mitte otsustekesksena, vaid osana jalgpallikultuurist ja lähtuvalt institutsioonide erinevatest rollidest. Samuti tänaseks juba mõnda aega Eesti jalgpallist eemaloleva endise kohtunikuna olukordi kohtuniku perspektiivist vaadates analüüsida ja nende tegemise protsessi avalikkusele selgitada.

Kohtuniku institutsioon ja globaalne võrdlus Eestiga

Igal institutsioonil jalgpallis on oma roll.

Spordiajakirjaniku roll on lisaks spordi kajastamisele tekitada lugejas huvi ja intriigi. Seda peab mõistma ja sellega arvestama - ka kohtunik.

Jalgpalliklubi eesmärk on võita. Võitmine ei toimu üksnes palliga tehtud tegevuse kaudu, vaid ka väljaspool seda - näiteks psühholoogilise surve tekitamise kaudu. Kuna mängijad, treenerid ja klubid tegutsevad enda huvidest lähtuvalt, on igati mõistetav, et kohtunike tegevusele juhitakse tähelepanu nii mängu ajal kui ka väljaspool seda. Alateadlikult loob see psühholoogilist survet. Seda peab mõistma ja sellega arvestama - ka kohtunik. Oma kogemusest lähtuvalt on lihtne tõsta käsi ja tunnistada, et kahjuks see alati ei õnnestunud.

Kohtuniku institutsioon on neist kolmest kõige keerukam. Miks? Esiteks tuleb iga otsus teha alati "kellegi vastu" - see on paratamatu. Teiseks avaldatakse kohtunikule pidevalt psühholoogilist survet, sealhulgas olukordades, kus kohtunikul on tegelikult õigus. Kolmandaks on eksimine väljaku suuruse, mängijate arvu ja mängu kiiruse tõttu mängu loomulik osa - ükski kohtunik ei taha eksida, kuid see on vältimatu.

Kohtunike valeotsuste "talumine" on klubide kui institutsioonide töö osa. Seda niisama loomulikult nagu on kriitika ja psühholoogilise surve talumine kohtuniku töö osa. Kahjuks 80% alustavaid kohtunikke seda ei talu ja lõpetavad töö juba esimese aasta järel. Kuna kõik need institutsioonid kokku moodustavad üheainsa Eesti jalgpalli, on oluline üksteist mõista ja üksteise rollidega arvestada.

Eestis on reaalne surve kohtunikele märkimisväärselt väiksem kui paljudes teistes riikides, mille liigasid RefPal täies ulatuses analüüsib. Võrdluseks sobib hästi Maroko liiga. MM-il neljanda koha saavutanud riigi jalgpalliline tase on Eestist oluliselt kõrgem, kuid kohtunike otsuste korrektsus on statistiliselt Eesti omast oluliselt nõrgem. Seda nii VAR-i sekkumiste, penaltite kui ka punaste ja kollaste kaartide arvestuses.

Kohtunike otsused ei oma kaalu liigatabelile

Marokos väidab iga suurklubi pidevalt ja avalikult, et neile tehakse liiga ja kohtunikud on nende vastu. See oli üks põhjuseid, miks Maroko asus kasutama RefPali teenust - tänaseks omavad nad täielikku neutraalset ülevaadet kohtunike otsustest ja nende mõjust liigatabelile.

2024/2025 hooaja lõppedes tõi üks klubi "faktidele" tuginedes välja, et kaotas teatud kohtunike otsuste kokkuvõttes lausa 15 punkti - mis oleksid teinud neist meistrid. Marokos on kokku kuus nii-öelda suurt klubi, kellest igaüks mängis 30 kohtumist. Võiks eeldada, et suurklubid saavad surve tulemusel väiksemate klubide vastu kohtunike vigadest punkte juurde. Analüüs näitab aga teistsugust pilti: nelja klubi puhul oli kohtunike otsuste mõju 0 punkti ja kahel klubil 1 võidetud punkt.

Sarnane analüüs on läbi viidud ka Premium liiga kontekstis ning tulemused on analoogsed. 36 mängu kokkuvõttes võidetakse või kaotatakse mõni üksik punkt - eksimused tasakaalustuvad suure mängude arvu lõikes. Ka tippklubid ei saa kohtunike otsustest hooaja peale kokkuvõttes kasu, vaid tulemused on juhuslikud.

Artikli autori selgitused kahe artikli olukordadele

Olgu mainitud, et Levadia-Paide kohtumise kohtunike tegevuse analüüs võttis RefPali töötajal kuus tundi, selle kokkuvõte on 35 minutit pikk video, välja on toodud 24 olukorda, mida vaatavad ja hindavad kuni 200 Eesti kohtunikku ja vaatlejat.

Ott Järvela artikkel "Kohtunike 3 prohmakat 18 sekundiga"

Määramata Paide karistuslöök 94.24

1) Kohtunik on õigel positsioonil, aga tema vaatenurk kahe mängija vahele ei ole mänguliselt parim. Kohtunik ei saa aru, kas kaitsja paneb ründajale jala ette või seab ennast ründaja ja palli vahele, mis oleks lubatud.
2) Kuna olukord toimub kiirusel, siis ilma videokordusteta jääb reaalelus tunne, et viga toimub karistusalas. Olukord toimub 6 sekundit enne mängu lõppu ja ebaselges olukorras ei saa kohtunik määrata penaltit, eriti otsustavat penaltit.
3) Kohtunik vaatab olukorrale vastu madalat ja teravat päikest, mis raskendab tema olukorra hindamist veelgi.

Lugemata Paide värav 101.07

1) Abikohtunik on olukorrast 35 meetri kaugusel ning 5,5 meetrit väravajoonest.
2) Aeg, mil pall on väravas, on maksimaalselt 0,1-0,2 sekundit (ületab korraks joone ja tuleb koheselt joonele tagasi).
3) Abikohtunik ei saa lugeda palli joont täielikult ületanuks, kui ta ei ole kindel (on ka palju olukordi, kus pall ei ületa joont täielikult ja põrkab tagasi latti).
4) Kaamera puudub väravajoonel ja teiste telekaamerate resolutsioon ei võimalda olukorrale hinnangut anda.

Määramata Paide penalti 101.08

1) Kohtunik on korrektsel positsioonil karistuslöögi ajaks ja selle järgselt hindab keeruliselt positsioonilt, et kaitsja mängis palli (ei suuda oma nurga alt tuvastada, et ei mänginud).
2) Videokohtunikulgi kulub enam kui 1 minut tuvastamaks, et kaitsja ei puutunud palli (misjuhul ei oleks tegemist veaga).

Levadia avaldus "Kui kaua peavad Premium liiga klubid kohtunike valeotsuseid taluma?"

Paide rikkumine 38.09

1) Kohtunik on korrektsel positsioonil hindamaks vasakul karistusalas olevaid mängijaid oodatava tsenderduse järgselt. Oskuslik ründaja ei tee oodatud lahendust, vaid kasutab ära kaitsemängija positsioonivea ja murrab vasakult karistusalasse. Kohtunik ei jõua reageerida ja positsiooni 1,5 sekundi jooksul piisavalt muuta.
2) Kohtuniku vaade mängijate vahele ja olukorrale ei ole rikkumise suunas, vaid nurga all.
3) Jalalabale astumiste fikseerimine on üks keerukamaid rikkumisi jalgpallis, sest see toimub liikumise ja kiiruste peal.
4) Vaade olukorrale on vastu madalat ja teravat päikest, mis raskendab olukorra hindamist veelgi.
5) Reaalajas tundub tegevus toimuvat karistusala joonel ja tunnetuse pealt penaltiotsust teha on omakorda raskendatud.

Teoreetiliselt oleks kohtunik võinud pärast esimest söötu liikuda 2-3 meetrit paremale ning keskenduda jalgadele, mis oleks ideaaljuhul võimaldanud rikkumist tunnetada või näha.

Paide rikkumine 62.42

1) Toimub hoolimatu kollase kaardi vääriline rikkumine ja kohtuniku fookus on liikunud kaardi otsusele. Hoolimatute vigade puhul on ootus kiirele vilele suurem.
2) Tundub, et olukord on läbi, sest pall ei ole lahtine, vaid Paide mängija katab palli ja omab kontrolli palli üle, mille järel kohtunik vilistama asub.

Ideaalis peaks kohtunik siiski vilega viivitama ja arvestama ootamatu lahenduse võimalusega.