Lõpuvile vallandab Narodowy staadionil halastamatu vilekoori. Robert Lewandowski vangutab pead ja tahab maa alla vajuda. Tema ja kaaslased, kellest osad lahinal nutavad, on tervet Poolat lubamatult alt vedanud ja süüdi kahekordse MM-pronksi läbi aegade kõige piinlikumas kaotuses. Samal ajal terve Eesti juubeldab.

Just selline näeb välja unistus, mida Eesti jalgpallimeeskond täna õhtul EM-i sõelmängus püüdma läheb. Kui suur on selle unistuse täitumise tõenäosus, on vaieldav, aga mitte keegi ei saa öelda, et selle unistuse täitumine on võimatu. See on võimalik! Väga raske, aga võimalik!

Kuidas täpselt? Kõiki jalgpallimängus edu saavutamiseks vajalikke komponente pole võimalik loetleda. Aga järgnevalt on kirja pandud viis asja, mille Eesti meeskond peab täna õhtul Narodowy staadionil Poola vastu perfektselt ära tegema, et võit oleks võimalik. Mitte lihtsalt väga hästi, vaid perfektselt. Hindele viis pluss.

Kaitsemäng | "Kaitsemängule," kõlas peatreeneri Thomas Häberli ühesõnaline vastus küsimusele, et millele meeskond viimaste päevade jooksul Austrias mänguks valmistudes keskendus. Rõhuasetus on täiesti loogiline, sest esiteks saab Eesti edu lähtuda korras kaitsest ja teiseks see kaitse pole ammu korras olnud.

Pärast mullu juunis Bakuus Aserbaidžaaniga tehtud 1:1 viiki pidas Eesti kuus valikkohtumist, mis kaotati koguskooriga 0:19. Eesti kaitse meenutas kahetsusväärselt sageli läbisõiduhoovi ja isegi parematel hetkedel polnud näha raiopiirojalikku vankumatust, et "ükskõik mis, aga siit te, kurat, läbi ei lähe ".

Kui asjad on ikka ja jälle vussi läinud, kaob mängijatest enesekindlus. Eesti suudab edu saavutada vaid juhul, kui kaks pluss kaks võrdub viis või kuus või seitse, aga mullu sügisel kippus see enda karistusalas liiga sageli võrduma kolmega. Nappis agressiivsust, sidusust ja paraku ka täpsust.

Kas kolme päevaga Austrias suudeti need üles leida? Siililegi selge, et mõne trenniga pole võimalik tekitada arvestatavat edasiminekut sportlike oskuste osas. Küll aga on võimalik mõne päevaga tekitada aura. See ongi koondiste peatreenerite peamine ülesanne. Muidugi on vaja taktikalist plaani ja konkreetseid juhtnööre, aga ennekõike on vaja aurat.

Kui meeskonna aura on õige, siis võib kaks pluss kaks viie või kuuega võrduma hakata. 2021. aastal sai Häberli selle aura loomisega selgelt hakkama. Meeskond mängis loogilist jalgpalli, võitles vapralt ja pakkus silmarõõmu.

2022 oli täis küsimärke, sest Rahvuste liiga D-divisjon ei olnud mõõdupuu, vaid piinlik vahejuhtum, mis tuli ära lahendada. Töö tehti ära, aga aplausi ei järgnenud. 2023 oli õige aura olemas Linzis, kus Austria sai Eestist 2:1 jagu alles läbi 88. minuti värava. Aga pärast juunikuised mänge läks see kaotsi.

Kui Häberli on suutnud tekitada mängijates tunde, mille toel leiavad nad enda seest üles raiopiirojalikud instinktid, siis hakkab Eesti kaitsemäng toimima. See on Poola alistamise esimene eeldus.

Pressing | "Mitte vähe, mitte palju, õiget mõõtu polegi. Ei liig pehmelt, ei liig raskelt, aga kuumalt alati," ütleb suudlemist õpetav laulusalm, mis passib väga tabavalt kirjeldama ka pressingut, mida Eesti peab täna Poola vastu tegema. Pole võimalik ette ära öelda, et just nii on õige, vaid seda õiget viisi tuleb meeskonnal mängu jooksul tunnetuslikult tabada.

Ilmselgelt on Poola tänases mängus domineerivam osapool. Neil on osavamad mängijad ja pallivaldamine sujub seetõttu ladusamalt. Aga see pallivaldamine ei tohi olla mugav. Kui on, tekitab Poola häid väravavõimalusi, millest nad üpris kindlasti lõpuks mõne ka ära realiseerivad.

Pressing peab olema mõistlik, aga ei tohi olla aupaklik. Poolal on mullusest meeles valusad nähvakad. Kaotused Moldovale ja Albaaniale. Soccernet.ee-d nõustanud kohalikud jalkaspetsid on ühel nõul, et Poola meeskonna enesekindlusega on lood pigem kehvad. Tuntakse ärevust.

Kui Eesti jaoks on sõelmängud elu võimalus, siis Poola jaoks ebameeldiv kohustus, mis sadas kaela seoses krahhiga EM-valiksarjas. Finaalturniiri telekast vaatamine oleks Poola jaoks tohutu põrumine, mis tooks kaasa avalikkuse viha. Eesti pressing peab üles leidma nupud, millele vajutades hakkavad Poola mängijad pelgama kurba saatust.

Hirm on see, mis mehe araks teeb. Eesti meeskonna pressing peab Poolale hirmu naha vahele ajama. See on Poola alistamise teine eeldus.

Tähetolmu tuhastamine | Robert Lewandowski (FC Barcelona), Piotr Zielinski (Napoli) ja Wojciech Szczesny (Torino Juventus) näol on Poola rivistuses jalgpallurid, kes suutelised üksinda kohtumisi ära otsustama. Eesti ei tohi lasta sel juhtuda. Kui laseb, siis on tulemuseks kaotus.

Aga kuidas peatada mängijad, kelle individuaalne meisterlikkus võimaldab neil lüüa väravaid maailma tippliigades, kus nende vastasteks on maailma absoluutsed tippmeeskonnad ja -mängijad? Kuidas teha nii, et tipp ei oleks enam tipp, vaid suvaline täpp?

Siinkohal tuletagem meelde 3. märtsi Manchesteri derbit City ja Unitedi vahel, kus Erling Haaland kahe meetri pealt tühjast väravast üle lõi. Ka Lewandowski, Zielinski ja Szczesny on lõpuks ikkagi lihast ja luust inimesed, mitte robotid. Inimestel on tujud ja tunded.

Kui Eesti kaitsemäng on raiopiirojalik ja pressing tõhus, siis ei saa Poola superstaarid end platsil ülearu mugavalt tunda. Ja mida ebamugavam neil on, seda suurem on tõenäosus, et imenipid ja -trikid ei õnnestu, vaid nurjuvad.

Poola staaride tähetolm tuleb muuta tuhaks. See on Poola alistamise kolmas eeldus.

Kostja X-faktori paikamine | 39-aastase Konstantin Vassiljevi jätkuv Eesti koondisesse kuulumine on sportlik fenomen. Ühtede meelest osutab see Eesti jalgpalli puudujääkidele, teiste meelest kinnitab Vassiljevi erilisust. Las see vaidlus jääda teiseks korraks, aga vaatame otsa faktidele.

Häberli silmis kaaluvad Vassiljevi plussid miinused selgelt üles, sest alati, kui poolkaitsja tervis on seda võimaldanud, on ta šveitslase ametiajal ka põhikoosseisu kuulunud. Täna Varssavis Kostjat pole, sest eile õhtul peatreeneriga peetud arupidamise järel otsustati, et ta pole mänguks piisavalt valmis. Vassiljev ei kuulu mängupäeva koosseisu.

Olukord oli sama ka novembris, kui Eesti kohtus kodus Austria ja võõrsil Rootsiga. Mõlemad mängud lõppesid 0:2 kaotusega ja meeldejäävaid episoode pigem nappis. Vassiljevi pakutav X-faktor on Eesti jalgpalli jaoks sama ainulaadne nagu oli Raio Piiroja kaitsetahe. Nüüd peab see X-faktor tulema mujalt.

Mis see X-faktor täpselt on? Ebastandardsed ja vahel ka ekstravagantsed lahendused, mis külvavad vastases segadust ja hirmu, et mida see sunnik järgmisena ette võtab. Oskus mängutempot sobivaks sättida ehk vahel seda juurde kruvida, vahel jällegi rahustada. Kaaslaste juhendamine. Kõrgetasemelised pallid standardolukordades.

Sisuliselt kogu pakett, mida Eesti meeskond vajab oma mänguliselt liidrilt. Oleme ausad, selle paketi pidev ja täielik tarnimine on Vassiljevile juba mõnda aega üle jõu käinud, sest vanus ei halasta. Aga paraku pole Eesti meeskond seda paketti ka kuskilt mujalt üles leidnud. Ometi vajab meeskond kõiki neid X-faktori moodustavaid elemente nagu õhku.

Eriti täna Poola vastu. Need asjad ei pea tingimata tulema ühelt ja samalt mängijalt. Need asjad ei pea tingimata tulema keskväljalt, kus Eesti peab Vassiljevi, Mattias Käidi ja Martin Milleri vigastuste tõttu lahingusse saatma varem mitte kunagi koos mänginud kolmiku. Need asjad võivad tulla erinevatelt mängijatelt erinevates liinides.

Aga need Kostja X-faktori moodustavad elemendid tuleb igal juhul üles leida. See on Poola alistamise neljas eeldus.

Õnne välja teenimine | Jalgpallis on juhuse osakaal suurem kui üheski teises võistkondlikus pallimängus, sest skooriühikute arv on väga madal. Samas on selge, et ainult juhusele lootmine pole ülearu viljakas. Muidugi võib superüllatus ka niisama juhtuda, aga mida enam selle nimel pingutada, seda tõenäolisem see on. Iga protsent on tähtis.

Kui Eesti meeskond saavutas 2011. aastal EM-valikgrupis teise koha ja jõudis sõelmängudele Iirimaaga, siis muidugi oli meeskonnal ka õnne, aga see õnn teeniti välja. Eesti koondise ajaloo tähtsaimale saavutusele laoti vundament 2010. aasta 8. oktoobril Belgradis, kus Serbia meeskond 3:1 puruks pommitati.

Eesti kaitsemäng pakatas tol õhtul eneseusust ja pressing oli nutikas. Nii aeti serblastele (kaotuse)hirm naha vahele. Vastase suurimad staarid Nemanja Vidic ja Branislav Ivanovic osutusid tol õhtul vagurateks lambukesteks, keda Eesti oma X-faktori (Tarmo Kingi pommlöök ja Vassiljevi superesitus) toel halastamatult veristas.

2011. aasta märtsis võideldi Serbiaga lumisel A. Le Coq Arenal välja 1:1 viik. Ka seal jäi vastane vaimujõu poolest Eestile selgelt alla. Eesti teenis oma õnne välja ja seda õnne läks väga vaja, sest valikgrupis saadi teine koht vaatamata kaotusele Fääri saartel.

Õnne on vaja ja õnn tuleb välja teenida. See on Poola alistamise viies eeldus.

* * *

Seega, kui Eesti täidab kõik need viis eeldust, siis Poola langebki? Võib-olla jah, aga võib-olla mitte. Eesti koondis võib täna õhtul teha oma kõigi aegade parima esituse, kus kõik mängijad tegutsevad oma võimete piiril või isegi selle taga, aga ikkagi kaotada.

Aga nagu kapten Vassiljev eile väga täpselt ja õigesti ütles: "Ühes mängus on kõik võimalik ja keegi ei saa meilt meie unistusi röövida. Anname endast kõik, et need unistused homme täita. Kui iga meie mees väljakul teeb oma parima esituse, siis me võime võita."

* * *

Poola – Eesti EM-i sõelmäng peetakse neljapäeval Narodowy staadionil. Avavile kõlab Eesti aja järgi kell 21.45. Kohtumist näitavad Viaplay ja TV6.

* * *

21. märtsil kell 21.45 (Eesti aja järgi) Varssavis, Narodowy staadionil

Poola - Eesti
Peakohtunik: Slavko Vincic
Abikohtunikud: Tomaž Klancnik, Andraž Kovacic
Neljas kohtunik: Matej Jug
VAR: Nejc Kajtazovic
AVAR: Rade Obrenovic (kõik Sloveenia)

Eesti eeldatav algkoosseis: