Suurelt ette võtva Paide meeskonna tõus Eesti tippu on võtnud aega ja päris pärale ehk tiitlini pole seni veel küünditud. Tänavu kõrgliigas debüteeriv naiskonnal on kõik võimalused käia sama tee läbi veel kiiremini ja meestele silmad ette teha, aga samas ei tähenda see, et jahitaks lühiajalisi eesmärke.

See, et sügistalvel suure muutuse läbi teinud naiste Meistriliigas terendab koht ka mullu veel II liigas ehk tugevuselt kolmandal liigatasemel mänginud Paide Linnanaiskonnale, hakkas selgeks saama juba eelmise hooaja lõppedes. Detsembri keskpaigaks oli pilt selge - Paide tuleb!

Õigupoolest tegutseti juba mullu II liigas peatreeneri ja mängijatega, kellest sobinuks vabalt moodustada kõrgliigavõistkonna. Koos Anastassia Morkovkinaga mitu aastat Eesti koondist tüürinud Sirje Kapperi käe alla jõudsid eelmise aasta jooksul mängima mitu koondisekogemusega pallurit ning moodustus vundament, millele talvel tempokalt maja ehitada.

Kes vähegi Eesti naiste jalgpalli jagab, selle jaoks räägivad liitujate nimed enda eest. Pole mõistagi suur üllatus, et lõviosal neist on tugev side Tammekaga, kus Kapperiga mõne aasta eest koos töötati. Ent Paidel õnnestus teha väärt tõmbeid ka teistest kõrgliigaklubidest ja isegi piiri tagant.

Vabatahtlikult Esiliigasse taandunud Tartu naiskonnast kolisid Paidesse A-koondises juba kanda kinnitanud Annegret Kala ning sellele aina lähemale liikuvad õed Aleksandra ja Nicole Kelli, samuti naiste Meistriliigas eelmistel hooaegadel end tõestanud Lisette Teder, Carola Erik ja Grete Kraus. Kiire USA-põike järel jõudis Tammekast ringiga Paidesse ka ründaja Marie Kiivit, aastase pausi järel naasis seni samuti Tammekas mänginud Kreete Õun.

Saku Sportingust lisandusid Anna Mariin Juksar ja A-koondise ääreründaja Lisandra Rannasto, Tallinna Kalevist mullu nende väravat kaitsnud Ursula Isand ning Tabasalust kaitsja Anni Iiris Ilisson, kes  noorusest hoolimata kõrgliigas juba mitu hooaega mänginud.  Kõige silmapaistvamate tõmmete väljakuulutamine jäeti aga viimaste sekka. Aasta eest Leverkuseni Bayerisse siirdunud Kirke Lillemetsa läbimurret Saksamaal takistas põlvevigastus ning 20-aastane ründaja naasis Eestisse. Ent ehkki nii Kala, Rannasto kui ka Lillemetsa liitumine on Meistriliiga kontekstis juba niigi märkimisväärne, on Lisette Tammik Eesti jalgpalli kontekstis veel säravam täht.

View this post on Instagram

A post shared by Paide Linnanaiskond (@paidelinnanaiskond)

Ka Paide klubi tegevjuhi Jaanus Pruuli hinnagul võib just Floraga kaheksa korda Eesti meistriks tulnud Tammiku otsust Paidega käed lüüa märgiliseks pidada. "Läks praktiliselt ideaalselt," võtab Pruuli komplekteerimise lühidalt kokku. "Ühel hetkel oli vaja isegi natuke pidurit tõmmata, et võistkond ei läheks liiga suureks."

Üks märkimisväärne täiendus tehti ka treeneritetiimis, sest jaanuaris asusid Paide klubis tööle Luis ja Joana Martins Freitas. Kui Luis tegeleb noormeeste arendamisega, siis mängijana Portugali kõrgliigas pallinud ning seejärel Soomes aastaid treeneriametit pidanud Joana abistab igakülgselt naiskonna peatreenerit Kapperit.  Eeskätt on tema ülesandeks mängijate individuaalne ja positsioonispetsiifiline analüüs, tagasisidestamine ning detailide parandamine väljakul.

Ainus miinus: vähevõitu kaitsekordusi

Hooaja eel sai naiskond alustuseks mõõtu võtta Saku Sportingult, kellega lepiti 3:3 viiki. Seejärel jäädi 3:5 alla teisele kõrgliiga uustulnukale Harju JK Laagrile, ent alistati seejärel 7:0 Elva ja 8:1 Läti kõrgliiga mullune viies naiskond Auda. Pühapäevases viimases kontrollmängus mindi vastamisi Läti pronksiklubi Mettaga, kes alistati samuti suurelt 5:1.

"Pigem on olnud piisavalt mänge. Hea, et saime esimese kohtumise pidada juba jaanuari lõpus, sest võistkond on uus ja pole sellisel kujul koos enne mänginud. Kuu ajaga on kõik aru saanud, mida staff tahab. Mängijatel on olnud harjumiseks aega," lausub Kapper. "Oleme saanud hästi trenni teha, enamik mängijaid on olnud saadaval – haigusi tuleb natuke ikka ette, aga see on talveperioodil tavaline," sõnab ta.

Ainsa väikese puudujäägina toob ta välja asjaolu, et viimased mängud, eriti Elva ja Audaga, kujunesid väga ühepoolseks. "Jõuvahekord oli nii tugevalt meie poole kaldu, et me ei saanud just kaitsefaasis piisavalt palju heal tasemel kordusi. Need tooksid mänguplaanis välja asju, millega tuleb tegeleda. Aga teisalt ei ole meie eesmärk ka esimeseks mänguks lõplikult valmis olla, vaid järk-järgult aina paremaks minna,” võtab Kapper kokku.

Mis on Paide eeldatav suurim trump? "Hea vaib ja ühtekuuluvustunne, kindlasti ka sügavus ning sellest tulenev sisemine konkurents," loetleb Kapper. Samas annab ta endale aru, et pikk pink tekitab treeneritele uue väljakutse. Mõneti on sellega tänavu silmitsi kõigi Meistriliigas mängivate naiskondade treenerid, sest osaleb vaid kuus klubi, mis tähendab, et enamikul naiskonnal on nimekiri senisest pikem.

"Ühtpidi on see muidugi hea, et näiteks vahetuste puhul ei teki senise mängupildiga suurt kontrasti. Samas on treeneritele – mitte ainult mulle, vaid ka teistele! – suurim väljakutse see, kuidas hoida õnnelikuna ka neid, kes on eelmistel aastatel rohkem mänginud," arutleb Kapper.

Mida peab aga Paide tugevateks külgedeks naiskonna kapten, juba mullu nende särki kandnud poolkaitsja Renate-Ly Mehevets? "Huvitav oleks siinkohal küll midagi muud öelda, aga ka mina toon tõesti esimese asjana tiimivaimu välja!" muigab  ta. "Olen mänginud päris paljudes võistkondades ja mingi kogemus mul on – selle pealt julgen öelda, et toetus üksteisele on väga-väga hea. Aga lisaks on oluline ka mängijate kvaliteet. Meil on erinevaid isiksusi, igaühel on mingi väärt oskus, millega ta võistkonda täiendab."

Peatreenerit ja naiskonna kaptenit seob pikk koostöö, sest Kapperi käe all mängis Mehevets juba Tartu Tammeka aegadel. "Saame teineteisest hästi aru, mingil määral oskan juba lugeda, mida ta mõtleb ja tahab. Sirje on taktikaliselt väga hea treener, kes suudab sõnumitega mängijateni jõuda. Ja ma julgen ühe tema öeldud lause riietusruumist välja tuua: meil on au olla Eestis üks esimesi naiskondi, kuhu mängijaid on valitud. Sirjel oli privileeg panna võistkond enda käekirja järgi kokku," sõnastab Mehevets Paide eripära.

Raha rahaks, tähtsam on suhtumine

Üle ega ümber ei saa Paide puhul sõnast "tingimused". Klubi juhtkond võttis juba mullu II liigas mängides selge seisukoha, et suhtumine naiskonda peab olema võrdsel tasemel meeskonnaga - mõlemad on Paide klubi täisväärtuslikud esindajad, kelle eest tuleb ka vastavalt hoolitseda. Kontrast mõneski teises Eesti klubis viimastel aastatel ette tulnud olukorraga, kus naiskond peab tervele hooajale ise rahalise katte leidma või trenni eel ise väljaku lumest puhtaks lükkama, on tajutav.

Mingil määral puudutab pakutav mõistagi ka rahalisi võimalusi, aga asjaosaliste sõnul on märksa olulisem tunne, et neid ja nende tegusid hinnatakse. Hea näide sellest, et teinekord polegi motivatsiooni taasleidmiseks vaja rohkemat kui häid tingimusi ja väärtustatuse tunnet, on kapten Mehevets ise. Alles 2024. aasta lõpus teatas ta, et tõmbab mängijakarjäärile joone alla, kuid naasis mullu Paide eest II liigas väljakule.

"Üks mu kõrvaleastumise põhjus oligi see, et lisaväärtused ja -väljundid puudusid," tunnistab ta toonasele otsusele tagasi vaadates. "Leidsin, et pean rohkem tööle keskenduma. Aga kui Sirje mulle helistas, sain kiirelt aru, et Paidel on tõsi taga, sest juba II liigasse toodi häid mängijaid. Ja minuga räägiti varakult ka edasistest plaanidest. Varem ei ole üheski klubis väga küsitud, mida sa järgmisel aastal teed ..." poetab Mehevets kõneka seiga.

Hüpe kõrgliigasse ei olnudki tema jaoks seejuures niivõrd oluline. "Tahtsin lihtsalt enda lõbuks mängida ja liigutada. Ja Paides on tõesti head tingimused – ma ei mõtle üldse seda, et me mingit stippi saame, vaid kõike muud. Võtame kas või selle, et oleme saanud terve talve soojas hallis treenida. Kuigi - kui me juba nii pikalt Paidesse sõidame, siis võikski ju olla mõnus trenni ka teha!" naljatab ta.

View this post on Instagram

A post shared by Paide Linnanaiskond (@paidelinnanaiskond)

Pole saladus, et Paide on leidnud võimaluse mängijatele vähemalt mingilgi määral tasu maksta, mis pole Eesti naiste jalgpallis just ülemäära tavaline. Pruuli toonitab, et esmajoones aidatakse mängijaid sõidukulude katmisega, lisades seejuures kohe ääremärkuse – trennides osalemise protsenti pole asjaolu, et enamik mängijaid elab väljaspool Paidet, sugugi alla viinud.

"Aga see aeg, kus Eestis saaks keegi rahaliselt ainult jalgpallile keskenduda, on veel ees. Tugev osa meie eelarvest läheb ikkagi täiskohaga töötavatele treeneritele," märgib Pruuli. "Samas on  positiivne, et julgelt pooled meie mängijatest on stipendiumiga tasustatud."

Ta lisab, et nii võiks elu olla veidi kergem ka neil, kes on võtnud sihiks tulevikus välisklubisse liikumise. "Kes panustab stipi abil taastumisvahenditesse, kes toidulisanditesse, kes täiendavatesse trennidesse ... Eesmärk on premeerida mängijaid selle aja eest, mida nad jalgpalli panevad," sõnab ta.

Kuhu edasi? Kõrgele!

Tegevjuht Pruuli kinnitab, et naiskonnale puhuti uus elu sisse pikka plaani, mitte lühiajalist edu arvestades. Tema hinnangul tasub naiste jalgpalli viimastel aastatel saatnud märkimisväärse arenguhüppe valguses olla positiivne UEFA-st tulevate arengute suhtes.

"See aeg ei tohiks kaugel olla, kui laienevad eurosarjad ja avanevad ka rahakotirauad," usub Pruuli. "Nii tahakski pikas plaanis näha, et meie naiskond mängib nii kodus tiitlile kui ka Euroopas edasipääsule, mis on ju Eesti klubide jaoks olnud seni haruldane nähtus." Täpsemalt on Eesti meisterklubi seni Meistrite liigas saanud edasipääsu üle rõõmustada vaid ühel korral, kui 2013. aastal murdis alagrupist edasi 32 parema hulka Pärnu naiskond.

Pruuli sõnul ei tohiks kaugel olla ka aeg, kus naiskonna tugevdamiseks vaadatakse piiri taha. "Tänavuse hooaja osas jäi Meistriliigas osalemise lõplik kindlus väga aasta lõppu ja me ei tahtnud hakata uute mängijate kuhjamisega üle forsseerima. Aga ühel hetkel sellised täiendused kindlasti tulevad," sõnab ta.

Pruuli viitab, et naiskonna arendamisel võiks mõneti eeskujuks olla meeskonna senine käekäik, ehkki meeste ja naiste jalgpalli maailm on mitmes mõttes väga erinev. "Ühel hetkel tahaksime näiteks, et ka naiste jalgpallis tekib meile läbi mängijate müügi mingi tulu. Praegu on muidugi selge, et selles maailmas väga suuri rahasid veel ei liigu. Seda enam tuleb keskenduda noorte arendamisele," sõnastab ta eesmärgi.

Paide käivitas 2024. aastal jalgpalliakadeemia, kus õppima asunud poisid-tüdrukud on jõudnud kutsehariduse omandamise juurest spordi ja jalgpalli õppekavani, kus kogu fookus on jalgpallis läbi löömisel. "Kes ei saa mängijaks, neil on sealtkaudu head võimalused saada treeneriks, kohtunikuks, ametnikuks ... minu poolest kas või klubi järgmiseks tegevjuhiks!" esitab Pruuli mantlipärijale lõbusal toonil väljakutse.

Ta toonitab, et ühe eesmärgina peab naiskond suutma ise toetajaid ligi tõmmata. "Kui naiskonna tegevuse maksab klubi kinni meeste tulude arvelt, pole ka hea. Aga mul on hea meel näha, et oleme juba kõnetanud päris mõjukaid sponsoreid. Me ei tee seda kõike ju lühiajalise eesmärgi nimel. Ka Sirje palkamisel oli tema visioon, et näiteks naiskonna staff lähiaastatel veel ja veel täieneks."

Lahjem või tummisem supp?

Tunamullusest kaheksast naiskonnast jäi alles "seitse ja pool", kui Ararat esmalt mullust hooaega väljaspool arvestust alustas ja suve lõpuks pillid üldse kokku pakkis. Talvised taandumised ja loobumised viisid selleni, et uuel hooajal mängib naiste Meistriliigas vaid kuus klubi. Hooaja eel näib, et mõnegi võistkonna pink on senisest kõvasti pikem ning tipp varasemast märksa ühtlasem. Ent kuidas näevad seisu asjaosalised?

"Ikka tahaks, et osalejate nimekiri oleks pikk ja saaks mängida eri naiskondadega. Aga äkki sel aastal näeme vähem suureskoorilisi võite-kaotusi? Kindlasti neid tuleb, naistejalkas nii on, aga tahaks loota, et liiga tase on ühtlasem,” arutleb Mehevets. "Paljudes võistkondades on kogenud mängijaid, kõik võiksid suuta kõigiga mängida. Kui mängitakse kõigi võistkondadega viis korda läbi, siis viiendal korral võiks ju kohad üles leida, kust näiteks Florat hammustada. Tuleb tööd teha ja areneda!"

Kapper viitab oma vaatepunktist asjaolule, et viis korda üksteisega läbi mängides koosneb hooaeg vaid 25 voorust. "Samas on tegu pigem positiivse probleemiga. Pingi pikkusest sõltumata peavad mängijad olema õnnelikud ja nautima. Mänguaeg on üks asi, millega neid õnnelikuna hoida, aga eks mul tuleb nüüd uued vahendid leida!" muigab peatreener.

Ja kuidas selle tiitliga siis jääb?

"Tiitlisurve tuleb igalt poolt mujalt niikuinii, ise ma endale ei hakkaks seda peale panema!" naerab Mehevets. "Muidugi tahaks öelda, et eesmärk on lõpetada aasta tiitliga. Aga tuleb ikkagi vaadata seda, et oleme kõrgliigas esimest aastat. Samas alla medali oleks kindlasti ebaõnnestumine," kinnitab ta.

• Üks ühele | Sirje Kapper tiitlijuttudest: ambitsioon on alati kõrge, aga enne teod, siis sõnad

Juba hooaja avalöök ehk Flora ja Saku vaheline Superkarikafinaal andis aimu, et konkurendid võiksid tänavu olla varasemast veel rohkem võimelised pikaajalise valitseja Flora trooni kõigutama. Kapper usub, et medalitele tuleb väga põnev lahing.

"Koosseise vaadates tundub paberi peale justkui kõik väga võrdne," tõdeb ta. "Usun, et Flora naudib tegelikult ka väga konkurentsi – nad on sellest ju juba aastaid rääkinud ja seda soovinud. Meie läheme tippseltskonda raputama. Oleme pannud eesmärgi, et esikolmik on ka okei. Aga samas on mängijate nimekirja vaadates ju selge, et tiitel võiks meist päris paljudel eesmärgiks olla," lausub Kapper. "Pilvedel me pole – hakkame 21. märtsil seda rongi vedama ja vaatame, kuhu välja jõuame!"

View this post on Instagram

A post shared by Paide Linnameeskond (@paidelinnameeskond)

Naiskonna staar - Lisette Tammik

Eesti aasta jalgpallur. Kolmekordne naiste Meistriliiga parim mängija. Kõrgliigas 177 mänguga 189 väravat. Kaheksa Eesti meistritiitlit. 80 mängu ja 16 väravat Eesti A-koondises. Aastad Itaalias ja Hispaanias. Kommentaarid on liigsed.

Eesti koondise ründaja talv möödus mullu saadud varbavigastuse ja sellele järgnenud operatsioonist paranemise tähe all. "Ta teeb juba üht-teist palliga ja ootame teda kuu lõpuks tagasi," kinnitab Kapper. Mida "tagasi" avavooru arvestades tähendab, on veidi küsitav, sest kontrollmängudes pole Tammik seni veel minutikski väljakul käinud - terveneda võib ta hooaja alguseks küll, kuid mänguvormi kogumine võtab kindlasti aega.  Samas on selge, et ründaja, kelle saldo on Meistriliigas juba aastaid kulgenud rütmis "üks värav mängu kohta", on kõva relv isegi pingilt sekkudes.

Kuigi Paide nimekirja on juba mulluse aastaga kogunenud ja talvega lisandunud mängijad, kellel kõrgliigakogemust omajagu, loodab peatreener Kapper ka mitme noorema tegija esiletõusu. Ta toob välja kolm 2009. aastal sündinud neiut – Lisette Uus, Roosi Gansen ja Adele Sofia Berg –, kes on kõik Paide süsteemi kasvandikud ja korjasid juba mullu II liigas esindusvõistkonna eest mängimise kogemust.

Kapten Mehevets mainib ära kaks mängijat, kellest üks on 16-aastane poolkaitsja Uus ja teine 17-aastane väravavaht Ursula Isand. “Lisette on väga lootustandev ja tehniliselt andekas. Kui ta ise väga-väga tahab, siis ta võiks juba sel aastal Meistriliigas tegusid teha. Ursula on saanud Tallinna Kalevis juba kõrgliigakogemust ja oma vanuse kohta väga enesekindel,” kiidab Mehevets noori.

Paide Linnanaiskond
Peatreener: Sirje Kapper
Abitreenerid: Kaivo Sang ja Joana Cardoso Martins Freitas
Väravavahtide treener: Rando Isakar
Füsioterapeut: Leila Ilisson
Kapten: Renate-Ly Mehevets (seejärel Lisette Tammik, Lisette Teder, Annegret Kala ja Anna Maria Mets)
Eelarve: 210 000 eurot
Duubelvõistkond: Paide Linnanaiskond II (naiste II liiga)
Koduväljak: Paide kunstmuruväljak
Naiskonna värvid: sini-punane ja valge
Koduleht: paidelinnameeskond.ee
Esimene mäng : 21. märtsil kell 17.00 vs. Viimsi JK (Viimsi staadionil)

Koosseis:

Väravavahid: Ursula Isand, Birgit Rammo, Lisette Teder.
Kaitsjad: Anni Iiris Ilisson, Laura Jaansen, Anna Mariin Juksar, Annegret Kala, Grete Kraus, Rahel Repkin, Katriin Rodi, Maria Soll.
Poolkaitsjad: Carola Erik, Aleksandra Kelli, Renate-Ly Mehevets, Anna Maria Mets, Lisandra Rannasto, Teisi Toomsalu, Kreete Õun.
Ründajad: Nicole Kelli, Marie Kiivit, Kirkeliis Lillemets, Lisette Tammik.

Eeldatav algkoosseis (tugevaim võimalik):

Hooajaeelsed mängud:

31.01. Paide Linnanaiskond - Saku Sporting (ML) 3:3 (Rannasto, Mehevets, Kiivit)
15.02. Paide Linnanaiskond - Harju JK Laagri 3:5 (ML) (Kala, Kiivit, Rannasto)
22.02. Paide Linnanaiskond - FC Elva (ML) 7:0 (Rannasto 3, Lillemets 2, N. Kelli, Õun)
01.03. Paide Linnanaiskond - FK Auda (LAT) 8:1 (Lillemets 2, Mehevets 2, Toomsalu, Kiivit, A. Kelli, Kraus)
14.03. Paide Linnanaiskond - FS Metta (LAT) 5:1 (Rannasto 3, Mehevets 2)

ML - naiste Meistriliiga; LAT - Läti meistriliiga; võit; viik