Aafrika väikeriik Togo on üks üllatavamaid koondisi sel MM-il ning loos on nad pannud alagruppi, kus asuvad veel Prantsusmaa, Šveits ja Lõuna-Korea.

Togo polnud kunagi varem MM-kvalifikatsioonis suurt edu saavutanud ning ka see valikturniir algas kaotusega Sambiale, kuid juba järgmises mängus üllatati kõiki, kui võideti 3:1 Senegali.

Järgnevate mängude jooksul ei kaotatud kordagi ning saadi ka kaks viiki. Nii jõudis Togo Senegali asemel Saksamaal peetud MM-ile. Ometi ei tulnud edukas esinemine täieliku üllatusena, sest 2002. aastal peetud Aafrika Rahvuste Karika finaalturniiril jõuti poolfinaali.

Togo tõi finaalturniirile nigeerlasest peatreener Stephen Keshi, kes mängis ka ise 1994. aastal MM-finaalturniiril. 2005. aastal Aafrika parimaks treeneriks valitud Keshi autoritaarne juhtimisstiil tagas küll eduka kvalifikatsiooniturniiri, kuid seejärel tekkisid koondises tugevad konfliktid, mis lõid avalikkuse ees lõkkele jaanuaris Aafrika Rahvuste Karikal.

Keshi läks tülli Togo tuntuima mängija Emmanuel Adebayoriga ning selles õhkkonnas jäädi alagrupis kindlalt viimaseks. Turniiri järgselt öeldi Stephen Keshile treenerikoht üles ning uueks lootsiks sai sakslane Otto Pfister.

Pfister on 68-aastane treener, kes alates 1976. aastast töötanud Aafrikas. Algselt Ruanda peatreenerina, siis sai tema juhendamist tunda ka Ülem-Volta (nüüdne Burkina Faso), Senegal, Cote d'Ivoire, Zaire, Ghana ning 1998. aasta MM-il juhendas Pfister MM-il Saudi Araabia koondist. Enne Togo tüürini jõudmist juhtis Pfister Egiptuse kõrgliiga klubi Al-Masry.

Pfisteri käe all mängib Togo koondis 4-5-1 taktikat, kus ainsaks ründajaks on noor Arsenali ründaja Adebayor. Kaitseliini juhib Eric Akoto ning poolkaitses juhatab vägesid Junior Senaya. Suurem osa meeskonnast on siiski olulise rahvusvahelise kogemuseta, mistõttu mängib Togo suure tõenäosusega ainult kontrarünnakutele, sest vastasel juhul võib nende väravasuud kaitsval Kossi Agassal väga raskeks minna.

Togo koondise ümber on olnud enne MM-i kõva kära jalgpallikaugete asjaolude tõttu. Näiteks Togo austatud peanõid Togbui Assiogbo Gnagblondjro III olevat lubanud enne mänge teha vajalikud riitused, et Togo meeskond MM-il väga kaugele jõuaks. Voodoo abil võivat Togbui Assiogbo Gnagblondjro III öelda ka mängude lõpptulemused, kuid seda mõned päevad enne mänge. Igatahes võitvat Togo kindlasti Prantsusmaad ja Lõuna-Koread.

Ka Togo valitsus on MM-il meeskonna hea esituse eest hoolitsenud ning saatnud 100 fänni 500 000 dollari eest Togo koondist Saksamaale toetama. Kahjuks jääme vastuse võlgu, kas tegu on tõsiste fännidega või on nendeks valitsusliikmete tuttavad, kes eestlaslikult rahva raha eest puhkusele saadetud.

Togot saatis ka edu MM-ile eelnenud MM-i missi valmistel, kus võidutses 24-aastane neid Togost, nimega Edwige-Grâce Madzé Badakou. 174 cm pikkuse ning 56 kilo kaaluva kaunitari järel sai teise koha Hispaania neiu Maria Garrido Baez ning kolmas oli Ecuadori esindaja Katty Lopez.

Togo paha poiss Emmanuel Adebayor

Togo kangelaseks sai valikturniiril 11 väravat löönud Emmanuel Adebayor. 1984. aastal sündinud Adebayor tegi koondisedebüüdi juba 16-aastaselt 2000. aastal Zambia vastu. Seejärel märgati teda Prantsusmaa Metzi klubi skautide poolt ning järgmisel hooajal mängis Adebayor juba sealses noortemeeskonnas.

2003. aasta suvel jäi ta silma Didier Deschampsile ning järgnes liitumine Monaco ridadega. Väikese vürstiriigi esindusmeeskonna ridades pidi noor Adebayor võitlema selliste nimedega nagu Dado Prso, Fernando Morientes, Javier Saviola, Shabani Nonda, Mohamed Kallon ja Ernesto Chevanton, kuid Adebayorist sai Monacole oluline mängija.

Selle hooaja alguses sai Adebayorist Monaco üks põhitegijaid, kuid Monaco ei suutnud enam 2004. aastaga võrreldavalt mängida ning Adebayor hakkas soovima klubivahetust. Järgnenud tülid Monaco peatreeneriga viisidki selleni, et Adebayor osteti Arsenali poolt umbes 7 miljoni naela eest.

Tujukas Adebayor keeras nässu ka Togo Aafrika Rahvuste Karika finaalturniiri, sest vahetult enne esimest mängu keeldus Adebayor platsile jooksmast. Turniiril võis küll näha Adebayori, kuid mitte talle omases headuses.

Arsenalis sai Adebayorist ülivajalik ründaja, kes võitleb kõrgete peapallide eest karistusalas ning suudab natuke Henry'd rünnakul toetada. Poolaasta jooksul mängitud kümnes mängus lõi Adebayor neli väravat.

Togo
FIFA reiting: 61.
Treener: Otto Pfister (Saksamaa)
Teekond turniirile: 1. alagrupi võitja
Finaalturniirile pääsenud: Esimest korda MM-il

Sõpruskohtumised:

14. mai Saudi Araabia - Togo 1:0 (0:0)
2. juuni Liechtenstein - Togo 0:1 (0:0)

Alagrupimängud:

13. juuni (Frankfurt) Lõuna-Korea - Togo
19. juuni (Dortmund) Togo - Šveits
23. juuni (Köln) Togo - Prantsusmaa

Soccerneti MM-i eelne ennustus: Togo on üks üllatusvõimelistest Aafrika meeskondadest, kuid tõenäolisem on kapituleerumine alagrupis.

Togo koosseis:

Väravavahid: Kossi Agassa (FC Metz), Ouro-Nimini Tchangirou (Djoliba), Kodjovi Dodji Obilale (Etoile Filante)

Kaitsjad: Jean Paul Yaovi Abalo (Apoel Nicosia), Eric Akoto (Admira Wacker), Richmond Forson (Jeanne d'Arc Poire), Karim Guede (Hamburg SV II), Ludovic Assemoassa (Ciudad Murcia), Toure Assimiou (Bayer Leverkusen), Dare Nibombe (Mons-Bergen), Kuami Agboh (KSK Beveren), Affo Cerlmont Erassa (AS Moulins)

Poolkaitsjad: Cherif Toure Mamam (Metz), Alaixys Romao (Louhans-Cuiseaux), Thomas Dossevi (Valenciennes), Yao Kaka Aziawonou (Young Boys), Junior Senaya (YF Juventus), Adekanmi Olufade (Al Sailiya)

Ründajad: Emmanuel Adebayor (Arsenal), Mohamed Kader Coubadja (Guingamp), Robert Malm (Brest), Massamasso Tchangai (Benevento), Moustapha Salifou (Stade Brestois)