Treeneri usalduse kaotanud ja enne hooaja lõppu Armeeniast lahkunud Baranov: Pjunik tahab mind tagasi ja uus leping on normaalne, aga ... (0)
Kui Jerevani Pjunik juuni alguses Armeenia meistritiitli nimel heitles, oli Eesti koondise keskkaitsja Nikita Baranov juba suvepuhkusel, sest peatreener ei arvestanud temaga hooaja lõpusirgel. Ta on hetkel vabaagent ja otsib endale koduklubi.
"Läksin kaks mängu enne hooaja lõppu Pjunikust minema. Meil oli selline olukord, et nad pakkusid mulle märtsis enne eelmist koondiseakent uut lepingut, aga tingimused ei olnud minu jaoks aktsepteeritavad. Ma ütlesin neile, et pole tingimustega rahul ja lähen 31. mail koju, kui minu leping lõppeb. Nad olid sellega nõus. Kui hooaja lõpus tiitli peale mängisime, olin mina tegelikult kodus," rääkis 30-aastane Baranov esmaspäeval Soccernet.ee-le.
Baranov mängis viimati Pjuniku eest aprilli alguses, kui karikavõistluste poolfinaalis kaotati penaltiseerias Gyumri Shirakile. Viimane liigamäng jääb eestlasel märtsi keskpaika. Baranovi sõnul hooaja teises pooles teda vigastused ei kimbutanud. Ta lihtsalt ei kuulunud pärast lepingusaagat peatreeneri valikusse.
"Ma olin täiesti terve, selles polnud küsimus. Meil oli neli mängijat, kellele pakuti uut lepingut ja kes ei olnud tingimustega rahul. Mina, üks ukrainlane ja kaks makedoonlast. Kui märtsis koondise juurest tagasi klubisse läksin, siis rääkisin treeneriga, aga ta ütles, et koosseis on selline ja kõik. Pärast seda olin 11 mängu pingil ja mulle ei öeldud isegi tere.
Kui küsisin, miks selline suhtumine, olen meeskonnas kaks aastat olnud ja eelmisel hooajal võitsime koos meistritiitli, siis treener ütles, et tal pole mõtet mind mängu panna, kui ma mai lõpus minema lähen. Ta läks edasi teiste mängijatega. Ma ütlesin, et kui selline on kord, siis saan aru. See ei olnud ilus võib-olla minu ja võib-olla ka nende poolt, aga jalgpallis tekivad sellised olukorrad," selgitas Baranov.
Seejärel oli pikk vaikus, kuni Baranovile mõned päevad tagasi Pjunikust helistati. "Nad ütlesid, et tahavad mind tagasi ja muudavad tingimused paremaks. Uus leping on minu jaoks normaalne, aga mul on raske otsustada, sest olukord hooaja lõpus treeneriga ei olnud hea ja midagi mind takistab, et neile kohe allkiri anda.
Olen individuaalselt treeninud ja vaatan hetkel ringi, kas tuleb mingi pakkumine ka mujalt. Olen endiselt Pjunikuga suhtluses, aga suhted ei ole enam endised. Vaatame, mis saab. Kindlasti tahan kiiresti uue lepingu saada ja kuskil ennast turvaliselt tunda. Hetkel olen klubita ja see pole meeldiv tunne," märkis kogenud keskkaitsja.
Pjunik pakub Baranovile uut lepingut, aga eestlasest on huvitatud ka teised klubid. "Mul on hetkel sada protsenti Pjuniku variant, aga huvitatud on veel üks klubi Armeeniast. Huvi on ka Eestist, Gruusiast ja Küproselt. Läbirääkimised käivad, aga ma veel ei tea, mille valin. Väga raske on otsustada. Tahan iga aasta võidelda meistritiitli eest ja mängida ka Euroopas. Raske on leida sellist klubi, kellel on kõik stabiilselt paigas."
Valus kaotus koduliigas, aga edukas eurohooaeg
Mullu meistriks kroonitud Pjunik sai tänavu Armeenia kõrgliigas hõbemedali, kaotades kolme punktiga Urartule, kellele eelviimases voorus 90+3. minuti väravast 0:1 alla jäädi. "Tegelikult olime enne talvepausi kümne punktiga maas ja raske oli uskuda, et saame nii lähedale. Võitsime 14 mängu järjest, aga otsustaval hetkel kaotasime. Valus. Klubi ei saanud Meistrite liigasse ja rahaliselt on ka nüüd raskem, aga see on jalgpall ja tuleb edasi minna."
Pjunik on 15-kordne Armeenia meister ja kõik alla tiitli on ebaõnnestumine. "Klubis on pettumus suur, sest tööd oli tehtud palju, kõik olid pühendunud ja keskendunud. See oli kõigile väga raske, sest Pjunik mängib alati tiitli peale. Teine koht - pettumus!" sõnas löödud Baranov.
Baranov mängis Armeenia kõrgliigas vaid 13 kohtumist, sest kaotas kevadel treeneri usalduse, aga meenutab lõppenud hooaega siiski positiivselt, sest astus sügisel esmakordselt väljakule eurosarja alagrupiturniiril.
"Ma ei olnud varem alagrupis mänginud. See oli suur eesmärk ja nüüd on see käes! Võib öelda, et see on minu karjääri tipphetk," lõi Baranovil silm särama. "See oli päris hea, aga ka väga raske aeg, sest mänge oli palju ja ma võib-olla ei olnud pärast vigastust sada protsenti valmis."
Pjunik kogus Konverentsiliiga alagrupis kuus punkti (kaks võitu, neli kaotust, väravate vahe 8:9), saades Bratislava Slovani ja Baseli järel ning Vilniuse Žalgirise ees kolmanda koha. Edasipääs jäi viie punkti kaugusele. Baranov, kes mängis kuuest kohtumisest kolmes, oskas aimata, milline on tase eurosarja alagrupis.
"Žalgiris ei olnud midagi erilist. Baseliga kodus oli variante, nad said punase kaardi ja olid kaitses, aga kaotasime 1:2. Nad jõudsid lõpuks poolfinaali ja muidugi on nende tase hea, aga minu arvates oli Slovan kõige tugevam.
Mul on samasugused tugevad mängud olnud ka koondises, Bulgaarias Ludogoretsi või Sofia CSKA vastu, Norras Rosenborgi vastu, Küprosel APOEL-i vastu. Kui astusin Konverentsiliigas väljakule, siis teadsin, mis tase mind ees ootab. See ei olnud mingi uus tunne," meenutas Baranov.
