Veebruar, 1997 - Inglismaa tugevuselt neljandas liigas palliva Bournemouthi mängijad liiguvad ligi 200 000 elanikuga rannikulinna tänavail ämbritega, paludes kohalikelt klubi elushoidmiseks toetusi.

Veebruar, 2008 - seesama Bournemouth läheb administreerimise alla, neilt võetakse 4-miljoni naela suuruse võla tõttu kümme punkti ning klubi juhatus ei ole viis minutit enne pressikonverentsi kindel, kas neil järgneval kuul meeskonna tööshoidmiseks üldse mingeid finantse leidub. Finantsprobleemid jätkuvad ka sama aasta augustis, kui Bournemouthilt hooaja algul 17 punkti võetakse. Sellest hoolimata liiga-aastal väljakul alla ei anta ning hooaja viimases kodumängus kindlustavad Bournemouthi mehed 10 minutit enne lõppu League Two'sse püsimajäämise. 

27. aprill, 2015 - seitse aastat tagasi likvideerimise äärel olnud meeskond kindlustab pääsu maailma prestiižikaimasse liigasse Premier League'i. Kõige selle taga seisab 37-aastane peatreener Eddie Howe, kes veel eelmise sajandi lõpul mängijana Bournemouthi tänavail "Save The Cherries" (The Cherries on Bournemouthi ametlik hüüdnimi - toim.) kirjadega ämbrisse annetusi palus.

Kas see ongi see "Tänapäeva muinaslugu", millest Jaagup Kreem eestlastele juba aastaid laulnud on? Tundub nii! Sest säärast edulugu ja kogukonnatunnet saab kirjeldada vaid sõnadega "muinasjutt", "tuhkatriinulugu" jne. Sarnast paralleeli kasutab ka 2008. aastal meeskonna likvideerimisest päästnud Bournemouthi juhatuse esimees Jeff Mostyn, kes kuu algul sõnas, et tema klubi tõusmine kõrgliigasse "oleks aegade suurim muinasjutt pärast seda, kui Hans Christian Andersen enda viimase loo kirjutas."

900 korda vähem "fänne" kui Manchester Unitedil

Et aga eile 3:0 võiduga Boltoni üle Premier League'i pileti sisuliselt taganud meeskonna (Bournemouthi tõusu vääraks vaid juhus, kus nad viimase vooruga +20-se väravate vahe Middlesbrough' ees maha mängiksid - toim.) saavutust tõeliselt hinnata, olgu välja toodud veel mõned illustratiivsed numbrid. Näiteks 2012/13 hooajal oli nende kogukäive 5,1 miljonit naela, nende uuel liigarivaalil Manchester Cityl aga 271 miljonit. Päev enne Premier League'i pääsme lunastamist oli Bournemouthil Facebookis "fänne" ligi 72 000 (nüüdseks on see arv juba 79 000 peale tõusnud), mis jääb nende värskele konkurendile, 64 miljoni jälgijaga Manchester Unitedile, alla ligi 900-kordselt. 

Samuti väärib märkimist iga romantilisema hingega vutisõbra uue lemmikklubi kodustaadion, mis mahutab hetkel 11 700 inimest ning on seeläbi konkurentsitult väikseim staadion, mida üle 20-aastase ajalooga Premier League näinud on. Kõige selle tulemusena ei tasu ka imestada, et Bournemouthi läbi aegade suurim tehing läks maksma 20 korda vähem, kui Angel di Maria üleminek Manchester Unitedisse - nimelt soetas rannikulinna esindusklubi tänavuseks hooajaks enda ridadesse 3 miljoni naela eest 23-aastase Callum Wilsoni, kes sel liiga-aastal juba ka 20 väravat kirja saanud on.

Ei pea olema Igor Mang, mõistmaks, et tuleval suvel säärane summa kindlasti mitmekordselt ületatakse, sest eilne uudis tähendab, et Bournemouthi rahakott paisub järgmisel hooajal vähemalt 70 miljoni naela [100 miljoni euro] võrra. Sellest hoolimata on mitmed klubi juhatusse kuuluvad isikud juba sõnanud, et "superklubiks" nad kindlasti üleöö ei pürgi ning väga oluliseks peavad nad enda kogukonnatunde, kohalike mängijate ning ründava mängustiili hoidmist.

Siiski on ühe veksli juhatuse esimees Jeff Mostyn juba üles visanud: "Olen terve elu Manchester City fänn olnud ja ma ei jõua ära oodata järgmist hooaega, et minna Etihadile ning võtta neilt kolm punkti."

Seesama Mostyn eilset saavutust tähistamas:

Bournemouth's chairman Jeff Mostyn... pic.twitter.com/kwAvh5Q1i8 — 101 Great Goals (@101greatgoals) April 27, 2015