UEFA tegi Eesti koondise fännide käitumise pärast oktoobrikuistel Rahvuste liiga mängudel kaks rahatrahvi kogusummas 14 875 eurot.

11. oktoobril toimunud Eesti - Aserbaidžaan mängul visati fännisektorist Eesti 3:1 juhtväravat tähistades väljakule kolm plastikust joogitopsi ning lõpuvile kõlades võitu tähistades visati väljaku äärde veel üks tops, mille sisu tabas mängul viibinud UEFA delegaati. Nende juhtumite eest määras UEFA 4875 euro suuruse rahatrahvi.

14. oktoobril toimunud Eesti - Rootsi mängu järgselt algatas UEFA distsiplinaarmenetluse ühe pealtvaataja kaebuse põhjal seoses ühe Eesti koondise fännitribüünil kasutatud lipuga. UEFA hindas lipu rassistlikuks või diskrimineerivaks ja määras selle kasutamise eest 10 000 euro suuruse rahatrahvi ning fännitribüüni sulgemise üheks mänguks, kui analoogne olukord peaks korduma.

MTÜ Jalgpallihaigla saatis UEFA-le kuueleheküljelise kirja, kus mõistis üheselt hukka rassismi ja diskrimineerimise, kuid ei nõustunud UEFA hinnanguga ja selgitas, et lipul puudub rassistlik või diskrimineeriv taust, lipp on inspireeritud Eesti ajaloost, seostest Põhjamaade ja Skandinaaviaga ning mitmetest Eestis kasutusel olevatest sümbolitest.

Samuti selgitas MTÜ Jalgpallihaigla, et nende lipp on Eesti meeste koondise kodumängudel ja osadel välismängudel olnud üleval juba ligi 10 aastat ning seni pole keegi lipu kohta märkusi teinud. Nimelt pannakse igaks mänguks lipud üles juba vähemalt üks päev enne kohtumist, et lippe oleks võimalik UEFA delegaadil kontrollida. Ka Eesti - Rootsi mängul ei olnud UEFA delegaadil lipu kohta märkusi, distsiplinaarasi algatati pärast mängu pealtvaataja kaebuse põhjal.