Pikaaegne Itaalia koondislane ning karjääri jooksul mitmes tippklubis mänginud Gianluca Vialli suri kõigest 58-aastaselt.

Viallil diagnoositi 2017. aastal pankreasevähk, kuid 2020. aasta aprillis teatas ta, et on rängast haigusest tervenenud. Aasta hiljem sai ta paraku siiski uuesti sama diagnoosi ning lahkus mullu detsembris Itaalia koondise delegatsioonijuhi ametist, et ravile pühenduda.

"Gianluca oli imeline inimene ja tema lahkumisest jääb maha täitmatu tühimik. Lootsime viimase hetkeni, et ta saab veel ühe imega hakkama. Kuid mind lohutab kindel teadmine, et keegi ei unusta iial, mida ta Itaalia jalgpalli heaks sinises särgis korda saatis," lausus järelehüüdes Itaalia alaliidu president Gabriele Gravina. Vialli mälestuseks algavad kõik sel nädalavahetusel Itaalias peetavad mängud minutilise leinaseisakuga.

Vialli debüteeris koondises 1985. aastal pärast liitumist Sampdoriaga, kelle ridadesse ta kuulus kaheksa aastat. Selle aja jooksul tuldi 1991. aastal Itaalia meistriks ning võideti kolmel korral kodune karikas, samuti Euroopa karikavõitjate karikas.

"Me ei unusta su 141 väravat, su käärlööke, su kašmiirsärke, su kõrvarõngast, su plaatinablondi soengut, su jakki. Andsid meile nii palju ja meie sinule samuti - see oli vastastikune ja igavene armastus. Armastus, mis ei sure täna koos sinuga," lausus Sampdoria südamlikus hüvastijätupostituses.

💔

Ciao Luca. pic.twitter.com/8KAo9BsYaC — U.C. Sampdoria (@sampdoria) January 6, 2023

1992. aastal jõudis Vialli Sampdoriaga Euroopa Meistrite karikasarja finaali, kus kaotati Barcelonale, ent Viallile tõi see kaasa Juventusesse siirdumise. Tema eest makstud 12,5 miljonit naela oli tollal maailmas rekordsumma. Juventuses veedetud nelja hooaja jooksul võitis Vialli nii Meistrite liiga, UEFA karika kui ka karjääri teise Itaalia meistritiitli.

"Armastasime sinu juures kõike, absoluutselt kõike - su naeratust, staaristaatust ja samaaegseid liidriomadusi nii väljakul kui ka riietusruumis, su imetlusväärselt söakat hoiakut, su stiili ja klassi, mida näitasid mustavalgetriibulises särgis esimesest päevast viimaseni," pühendas ka Juventus Viallile palju ilusaid sõnu.

In memory of Gianluca Vialli. — JuventusFC (@juventusfcen) January 6, 2023

1996. aastal kolis Vialli Inglismaale Chelsea ridadesse ning kaks aastat hiljem sai temast Ruud Gulliti vallandamise järel juba mängiv peatreener. Juhendajana oli ta esimene itaallane, kes mõnda Inglismaa klubi tüürinud, ning Vialli tegi seda edukalt - Chelsea võitis tema käe all nii liigakarika, UEFA karikavõitjate karika kui ka UEFA superkarika. Samuti võitis Chelsea 2000. aastal Inglismaa karika.

"Imelise ründaja, karikaid võitnud peatreeneri ja suurepärase inimesena seisab Luca kindlalt Chelsea suurkujude seas. Jääme teda sügavalt taga igatsema," tõdes Chelsea omapoolses pöördumises.

You’ll be missed by so many. A legend to us and to all of football.

Rest in peace, Gianluca Vialli. 💙 pic.twitter.com/mNJPDkCSYO — Chelsea FC (@ChelseaFC) January 6, 2023

Inglismaal jõudis Vialli töötada veel Watfordi peatreenerina, kuid seda lühiaegselt. 2019. aasta oktoobris asus ta tööle Itaalia koondise taustajõudude seas, liitudes kunagise klubikaaslase Roberto Manciniga. Itaalia tuli 2021. aasta suvel Mancini juhendamisel Euroopa meistriks, alistades Wembleyl peetud finaalis Inglismaa.

This, Wembley pitch, a second after Italy won Euro2020, will be forever Italy hug to Gianluca #Vialli

Lifetime friendship with Mancini.

Ecstasy for winning where they lost Sampdoria’s Champions final.

Emotion to overcome cancer to taste one more joy in life with your friend pic.twitter.com/xjaG3RcaYj — Tancredi Palmeri (@tancredipalmeri) January 6, 2023

Ciao Gianluca, non ti dimenticheremo mai 💙 pic.twitter.com/ZnAbs9qDUe — Nazionale Italiana ⭐️⭐️⭐️⭐️ (@Azzurri) January 6, 2023