22 meeskonda. Kuus kohta. Tallinna mõõtu riigist neljakordse maailmameistrini – kellele kuuluvad viimased MM-piletid? Nädala pärast ehk märtsi viimaseks päevaks on kõik klaar.

Euroopas koosneb viimane faas iga koondise jaoks maksimaalselt kahest mängust Esmalt peetakse neljapäeva, 26. märtsi õhtul neljal miniturniiril poolfinaalid ja seejärel teisipäeva, 31. märtsi õhtul võitjate vahelised finaalid.

Mõlemad mandritevahelised sõelmängud koosnevad samuti poolfinaalist ja finaalist, ent seal on kaks koondist – Kongo DV ja Iraak – juba finaalikoha taganud. Poolfinaalid toimuvad samuti 26. märtsil ja finaalid 31. märtsil. See tähendab, et 1. aprilliks on kõik 48 suvel USA-s, Kanadas ja Mehhikos mängivat meeskonda selged.

UEFA tsoonist on MM-pääsme juba taganud alagruppide 12 võitjat ehk Saksamaa, Šveits, Šotimaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland, Austria, Norra, Belgia, Inglismaa ja Horvaatia.

• Wales – Bosnia ja Hertsegoviina
• Itaalia – Põhja-Iirimaa

Põhja-Iirimaa pääses sõelmängudele tänu Rahvuste liiga tulemustele, sest alagrupis jäädi kolmandaks, ehkki neil olid Saksamaa ja Slovakkia näol ka tugevad vastased. Viimati käis Põhja-Iirimaa koondis MM-finaalturniiril neli aastakümmet tagasi ehk 1986. aastal, kui esmalt viigistati Alžeeriaga, aga kaotati siis nii Hispaaniale kui ka Brasiiliale. Kokku on MM-il osaletud kolmel korral.

• Käsi kullas või Gattuso mullas? Itaalia seisab unistuse ja katastroofi piiril

Wales näitas alagrupis kõvasti hambaid Belgiale, ehkki jäi nende järel siiski teiseks. Pärast 1958. aasta turniiri jõuti taas MM-ile 2022. aastal, ent kuus aastat varem EM-il poolfinaali jõudnud meeskonna Katari-reis läks aia taha. Alagrupis viigistati esmalt USA-ga, kuid kaotati siis nii Iraanile kui ka Inglismaale ja jäädi viimaseks. Praegu on neil Inglismaa kõrgliigas Fulhami eest särava Harry Wilsoni näol olemas kindel liider, kuid kapten Ben Davies jääb vigastuse tõttu eemale.

Bosnia ja Hertsegoviina meeskond eesotsas äsja 40. sünnipäeva tähistanud igihalja kapteni Edin Džekoga pidi valiksarjas tunnistama Austria kahepunktilist paremust. Saatuslikuks said nii allajäämine omavahelistes mängudes kui ka libastumine Küprose vastu, kus võit anti käest alles seitsmenda lisaminuti penalti tõttu. MM-il on Bosnia käinud korra – 2014. aastal jäädi Argentina ja Nigeeria järel kolmandaks, ehkki suudeti alistada Iraan.

• Ukraina – Rootsi
• Poola – Albaania

Pealtnäha ühtlaselt tugeva neliku tugevaim meeskond on maailma edetabeli järgi Ukraina, ent Poola ei jää neist kaugele. Ukraina pidi alagrupis tunnistama Prantsusmaa paremust, kuid Serhi Rebrovi meeskonnal pole põhjust ühtegi vastast peljata, liiati on neile mõistetaval põhjusel toeks väga paljud neutraalsed vaatajad. "Kodumänge" selles aknas Valencias mängiv koondis läheb Ruslan Malinovskii ja Jegor Jarmoljuki vedamisel püüdma riigi ajaloo teist MM-pääset, kusjuures 2006. aastal debüteeriti väga edukalt – alagrupis alistati Saudi Araabia ja Tuneesia ning kaheksandikfinaalis ka Šveits, enne kui veerandfinaalis hilisema maailmameistri Itaalia paremust tunnistati.

Rootsi koondis on sügavas mõõnas. Teistmoodi ei saa nimetada olukorda, kus play-off-pääse teeniti vaid tänu Rahvuste liiga tulemustele. Alagrupis ei saanud Rootsi kuuest mängust ühtegi (!) võitu, kusjuures vastasteks olid Šveits, Kosovo ja Sloveenia ehk mitte just suurvõimud. Jon Dahl Tomassonile anti kiirelt kinga ja valiksarja lõpetas peatreenerina Graham Potter, kelle lepingut hiljuti koguni neljaks aastaks pikendati. Miinuspoolele jäävad ka liidrite Alexander Isaki ja Dejan Kulusevski vigastused, mis ei luba kummalgi koondist aidata. Rünnakul jääb seega suur koorem Viktor Gyökerese õlule.

Viktor Gyökeres 🚶‍♂️ pic.twitter.com/sLybI6dNT7 — Svensk Fotboll (@svenskfotboll) March 25, 2026

Poola puhul on mõistagi suurim küsimärk, kas legendaarne Robert Lewandowski saab 37-aastaselt veel suvel kätte oma viimase tantsu. Eelmise peatreeneri Michal Probierziga tülitsenud Barcelona ründaja on Jan Urbani käe all taas olnud koondise kapten, ent valiksarjas jäid poolakad napilt Hollandi järel teiseks. Kahekordne MM-pronks on vahepealse pausi järel käinud kahel viimasel MM-il, Kataris tuli neil kaheksandikfinaalis alla vanduda Prantsusmaale.

Albaania jaoks oli võit juba seegi, et valiksarjas löödi MM-uks kinni suure Serbia ees. Inglastele vastu ei saadud, kuid kolmest viimasest EM-ist kahel osalenud albaanlastel on nüüd võimalus esmakordselt ka MM-ile murda. Tugevates Euroopa liigades mängiva tuumiku toel ollakse kindlasti üllatusvõimelised, eriti arvestades, et vastaste õlgadel on märksa rohkem pingeid.

• Slovakkia – Kosovo
• Türgi – Rumeenia

Kosovo võitis valiksarjas kaks korda Rootsit, noppis punkte ka Sloveenialt ja alagrupi võitjalt Šveitsilt ning jõudis üsna kindlalt teise kohaga play-off’i. MM-valiksarjas alles kolmandat korda osaleva koondise kohta on tegu ühtpidi vägeva, aga teisalt kauaoodatud sammuga, sest Kosovo meeskond on oma lühikese ajaloo jooksul Balkani jalgpallikultuuri au sees hoidnud.

“My parents’ home is in Switzerland, but my feeling of home is stronger in Kosova.”

🗣 Albian Hajdari ❤️ pic.twitter.com/oSm6AQVYdx — Kosovan Football 🇽🇰 (@kosovanfooty_EN) March 25, 2026

Vaid kaks korda MM-il käinud, ent viimati 2002. aastal pronksiga lõpetanud Türgi vandus alagrupis alla vaid Hispaaniale. Kui EM-il on alatasa soosikuid kiusatud, siis MM-ilt on sageli napilt eemale jäädud, kuid Real Madridi noore tähe Arda Güleri vedamisel võiks see nüüd muutuda.

Rumeenia oli üks neist, kes sai alagrupis alles kolmanda koha, kuid lõikas kasu Rahvuste liigas kordasaadetust. Valikmängudes jäädi tahapoole nii Austriast kui ka Bosniast ja Hertsegoviinast. Juba esimesel MM-il osalenud rumeenlased on seal kokku käinud suisa seitsmel korral, aga viimane etteaste jääb 1998. aastasse, kui kaheksandikfinaalis kaotati Horvaatiale.

• Tšehhi – Iirimaa
• Taani – Põhja-Makedoonia

Veel kauem on MM-ilt eemal olnud iirlased, kelle senised kolm osalemiskorda mahuvad ajavahemikku 1990-2002. Viimast turniiri Jaapanis ja Lõuna-Koreas jäi varjutama peatreeneri Mick McCarthy ja meeskonna liidri Roy Keane’i tüli, mille tulemusena viimane MM-ilt koju sõitis, koondis jõudis aga kaheksandikfinaali, kus kaotas penaltitega Hispaaniale. Seekord oli iirlastel valiksarjas kolme mängu järel tabelis üksainus hädaga päästetud punkt, kuid siis tehti võimas lõpuspurt – kodus alistati Portugal ja seejärel otsustavas mängus tänu oma kaubamärgile ehk lisaminutite väravale 3:2 Ungari.

There’s a clip of Troy Parrott’s Republic of Ireland winner from RTE which won’t get taken down for copyright.

The commentary is sensational. pic.twitter.com/4wqT5Z14Ti https://t.co/qrrSfpCL4U — HLTCO (@HLTCO) November 16, 2025

Taani oli juba finaalturniiri ukse vahelt peaaegu sees, kui Šotimaa neil viimases alagrupimängus natist haaras ja MM-pileti endale krabas. Kümnest viimasest MM-ist kuuel käinud taanlasi ei ole seal siiski saatnud selline edu nagu 1992. aasta EM-il, viimati jäädi nelja aasta eest alagruppi pidama. Maailma edetabelis ollakse aga kõrgel 21. kohal ja selle neliku selge soosik.

Itaallaste õudusunenägu ehk Põhja-Makedoonia koondis peab samuti tänama Rahvuste liigat, et neil üldse avanes võimalus play-off’is jätkata. Alagrupi kolmas koht Belgia ja Walesi järel tuli siiski tihedas võitluses, näiteks belglastelt suudeti nii kodus kui ka võõrsil viik välja võidelda. Aastaid valiksarjades pigem peksupoisiks olnud koondis jõudis play-off’i ka nelja aasta eest, kui esmalt kurvastati Itaaliat, aga jäädi seejärel alla Portugalile.

Finaalturniiri laienemine avab teistes maailmajagudes ukse ka sellistele koondistele, kes poleks muidu osanud MM-ile pääsemisest unistadagi. Kesk- ja Põhja-Ameerikat ning Kariibi mere saari hõlmaval valikturniiril muutis pilti kõvasti segasemaks seegi, et kolm hiidu ja tavapärast kvalifitseerujat ehk USA, Kanada ja Mehhiko said pääsme korraldajatena.

• Uus-Kaledoonia – Jamaica
• võitja kohtub Kongo Demokraatliku Vabariigiga 

Kõigest 297 000 elanikuga Uus-Kaledooniast saaks MM-ile pääsemise korral läbi aegade üks väiksemaid seal osalenud riike. Valikturniiril suudeti esmalt jagu saada Fidžist, Saalomoni saartest ja Paapua Uus-Guineast, seejärel ka Tahitist. MM-pileti peale käinud mängus hoiti soosik Uus-Meremaad tund aega nullil, ent lõpuks kaotati siiski 0:3. Alles kakskümmend aastat tagasi ametlikult FIFA liikmeks saanud ja maailma edetabelis alles 150. kohal asuva koondise kõik mängijad on seejuures amatöörid, kes ajavad palli taga töö kõrvalt.

Jamaica on nendega võrreldes suur jalgpallimaa, kes 1998. aastal mitte ainult MM-il käinud, vaid seal Jaapani vastu esimese võidugi kirja saanud. Seekordset mitmeosalist valiksarja alustati nelja oodatud võiduga Guatemala, Dominikaani Vabariigi, Dominica ja Briti Neitsisaarte üle, seejärel seljatati küll Trinidad ja Tobago ning Bermuda, ent saadi üllatuslikult lüüa Curacaolt. Peatreener Steve McClaren astus seepeale ametist tagasi, jättes meeskonna juhendamise play-off’is kohaliku mehe Rudolph Speidi hooleks.

Kongo DV käis MM-il juba 1974. aastal, toona küll Zaire’i nime all. Alagrupis kaotati Šotimaa, Jugoslaavia ja Brasiilia vastu kõik kolm mängu väravate vahega 0:14. Ehkki Aafrikas on kaks korda isegi meistriks tuldud ja veel 2023. aastal poolfinaaliski mängitud, on MM-pilet seni üsna kaugele jäänud. Nüüd lõpetati alagrupp Senegali järel napilt teisena, kuid löödi seejärel dramaatiliselt auti nii Kamerun kui ka Nigeeria. Viimased pole tulemusega siiani leppinud, süüdistades Kongo DV koondist küll voodoo’s ja võltspassiga mängijate ülesrivistamises, kuid meeskond, kelle tuumik mängib Euroopa tippliigades, pole lasknud end sellest häirida ja on eesootavas play-off’is selge soosik.

• Boliivia – Suriname
• võitja kohtub Iraagiga

Lõuna-Ameerika valiksarjas osalevast kümnest meeskonnast pääses sedapuhku otse MM-ile enamik ehk kuus, mistõttu Boliivial oli vaja edestada vaid Venezuelat, Peruud ja Tšiilit. Alustati seejuures nelja järjestikuse kaotusega, kuid viimases voorus üllatati kodus 1:0 Brasiiliat ja näpati Venezuela eest play-off-koht. Koondis, kes osales juba aegade esimesel finaalturniiril, on seejärel jõudnud nii kaugele veel vaid kaks korda. Viimati juhtus see 1994. aastal, kui alagrupis kaotati Saksamaale ja Hispaaniale, ent saadi Lõuna-Korealt viigipunkt kätte.

Maailma edetabelis 122. kohta hoidev Suriname oleks veel üks MM-debütant. Meeskond, kelle suurim staar on Bundesligas mängiv ründaja Sheraldo Becker, võitis valiksarjas esmalt viieliikmelise alagrupi ning oli lähedal ka otsepääsmele, kuid pidi selle loovutama Panamale. Peatreener Stanley Menzo astus seepeale tagasi, finaalturniirile üritab üllatajat viia endine Amsterdami Ajaxi juhendaja Henk ten Cate koos kunagiste Hollandi koondislaste Winston Bogarde’i ja Jimmy Floyd Hasselbainkiga. Lisaks tegutsevad koondise nõustajatena veel suuremad legendid Clarence Seedorf ja Patrick Kluivert.

View this post on Instagram

A post shared by FIFA World Cup (@fifaworldcup)

Iraagi jalgpallikoondis käis esimest ja seni ka ainsat korda MM-il 1986. aastal, kui Paraguay, Belgia ja Mehhikoga võideldi tublilt, ent siiski tuli kõigilt vastu võtta üheväravaline kaotus. Seekordses valiksarjas, mis Aasias koosnes koguni viiest ringist, jäeti alustuseks selja taha Indoneesia, Vietnam ja Filipiinid, seejärel tuli aga tunnistada otse MM-ile jõudnud Lõuna-Korea ja Jordaania paremust. Järgmises ringis võttis Iraagi eest veel ühe otsepääsme Saudi Araabia, kuid Indoneesia ja seejärel ka Araabia Ühendemiraatide alistamisest piisas, et endale veel üks võimalus anda. Võimalik, et Iraagi suurim väljakutse on juba seljatatud – neil oli Lähis-Idas valitseva seisukorra tõttu Mehhikosse jõudmisega omajagu tegemist, ent sarnasselt Kongo DV-le on nende eeliseks teisipäevases finaalis värskemad jalad.