Viimsi kogukonnas kütab kirgi teema, mis puudutab otseselt kohalike noorte võimalusi tervislikuks eluviisiks. Enamus toetab uue spordilinnaku rajamist, ent leidub ka vastuseisjaid.

Kui algselt kavandati Viimsisse riigi rahade toel jalgpallihalli ehitamist, siis planeerimise edasises faasis on kampa haaratud ka teiste spordialade, näiteks kergejõustiku esindajad. "Mis teha, treeningtingimused on Eestis nagu on. Meil on aastas perioode, kus ei olegi võimalik õues trenni teha," ütles Viimsi MRJK asutaja ja jalgpallihalli rajamise eestseisja Martin Reim Soccernet.ee-le.

"Talvel on ju palju nullilähedast temperatuuri, kus jää sulab ja külmub – kehvematel aastatel kestab see mitu-mitu kuud.

Ehkki jalgpalli harrastatus on Viimsis suurim, on meil ju esindatud ka korvpall, võrkpall, käsipall. Aga taristu on ajale jalgu jäänud. Talvel peavad kõik saalis treenima – aga ega saalegi pole kõigi jaoks võtta," tõdes Reim.

Kuna riigi rahastatud spordihall ehitataks Viimsi vallale kuuluvatele maadele, käib selle mõistlikkuse üle tugev arutelu ka kohalikus omavalitsuses.

"Hallile planeeritud ala asub põhimõtteliselt tööstuspargis, mis piirneb pooleldi võsaga ja pooleldi alaga, kus Viimsi elanikud on suusõnalisel kokkuleppel siiani kasvatanud oma kurke, tomateid ja muud. Aga see on ikkagi valla maa," ütles Viimsi vallavolikogusse kuuluv Reim. "See on võrreldav vaatepildiga, mida sai näha aastate eest Tallinna lennujaama kõrval, kus olid kasvuhooned püsti ja inimesed vaikselt omi asju kasvatasid. Selline potipõllumajandus.

Uue spordilinnaku ehituskavas on aga sees ka kogukonnaaed, kus inimesed aiasaadusi organiseeritult kasvatada saavad. Praegune aed on okastraadi ja tabaluku taga ehk ikkagi üksikute privileeg," leidis Eesti koondise rekordinternatsionaal.

Aga kes on vastu?

Senikirjeldatu põhjal tundub spordilinnaku rajamine täitvat justkui kõigi viimsilaste huve. Peamiste vastuargumenteerijatena on aga välja astunud hallist ca 100-200 meetri kaugusel asuvate uute korterelamute elanikud. "Kui sa ostad endale korteri, siis sa ju tead, mis seal ümber on. Millised teed, millised hooned. See halliplaan on olnud Viimsi arengukavas juba päris pikka aega. Tundub, nagu inimesed ei oleks vaadanud oma korteriplaanist kaugemale," leidis Reim.

"Väidetakse, et hakkab varjama inimeste vaadet – see on muidugi täielik absurd. Hall rajataks korterelamutest põhja poole, see varjab ainult külmade talvetuulte eest!" naeris Viimsi naiskonna peatreener. "Kõige lähemal kortermajal on ka kõrghaljastus ees, hall ei muuda seal mitte midagi."

Põhiliste hallivastastena toob Reim välja kaks inimest. "Üks on Kaur Lass, Viimsi elanik, tunnustatud arhitekt. Eks tal on vist vallaga oma kana kitkuda, ma ei tea, kas ta üritab oma muudele projektidele paremaid tingimusi kaubelda või midagi taolist. Tema on üks põhilisi vastuargumenteerijaid ja allkirjakogujaid."

"Ta rääkis, et jalgpallihall tuleb hoopis täiskasvanute jaoks, sest see on täismõõtmetes. Et võiks ju teha neli korda väiksema, sest lapsed harjutavad väiksemal platsil. Lisaks hakkavat seal õudselt läbi kostuma karjed ja pasunad ning ringi käima purjus fännid," muigas Reim. "No kuulge, ega me siin Inglismaa esiliiga staadionit ehita!"

Olgu mainitud, et Reim lükkas intervjuu vältel ümber veel väga mitu vastuseisjate argumenti, mis puudutasid muuhulgas nii päikesevarjamist kui ka sadevee ladustumist. Pooled asuvad omavahel detailsemalt puid ja maid jagama aruteluringis, mis toimub kolmapäeval, 16. augustil kell 16 Viimsi raamatukogus.

"Siis on ka üks härra, kes on ostnud sinna kõrvale krundi, kaarhallide ja kasvuhoonete vahele, et saaks senise tootmismaa elamumaaks teha. Tema loomulikult – kui tahab rajada elumaju, siis see hall ei ole kõige parem asi talle sinna kõrvale," kirjeldab Reim.

"Olukord on natuke kurb: vald on nõus omapoolset investeeringut tegema. Alguses pidi olema ainult jalgpallihall, aga ajaga on tulnud sinna spordialasid juurde. Me ei ole nii rikkad, et teha ühele spordialale eraldi hall. Lisaks kergejõustikule mõtleme ka näiteks seinaronimise peale, ala ja ruum on ju olemas. Rein Ottoson ja tema purjetajad saaksid ka talvel erinevaid alasid tegemas käia. See ei ole ainult minu klubile tehtav jalkaplats!" kinnitas Reim.

"Viimsi sport vajab seda. Ainult 50% lastest tegeleb meil liikumisharrastusega," esitles Reim hirmutavat tõsiasja. "Minu meelest on iga kodaniku kohus sellist asja toetada, et rohkem lapsi tegeleks spordiga. Neist ei pea tulema profisportlasi, aga vähemalt neil peaks olema see võimalus."

 
Vaata ka olukorda kirjeldavat videot: