Voolaid jättis penaltikangelaste valiku abitreenerite hooleks: ütlesin ainult, et pange Mošnikov esimesena!

14. JUULI 2022 23:26

Kristjan Jaak Kangur, Pärnu

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Paide Linnameeskonna peatreener Karel Voolaid oli pärast eurosarjas penaltiseeria abil Tbilisi Dünamo üle saadud võitu pressikonverentsil emotsionaalselt omadega üsna läbi. Polnud ka ime, sest mitmetunnine heitlus kulges nagu Ameerika mägedel.

"Kuna ma enam ise spordiga ei tegele, siis kus sa selle looma ikka välja lased? Kodus naise peale on ohtlik karjuda, täna oli seda õige teha. Oli vaja see ragin välja lasta," kirjeldas Voolaid, kes jooksis võitu tähistama üle väljaku, peatribüüni ette.

"Saab näha, kuidas täna õhtul on. Pärast esimest mängu oli väga hea uni, tervelt tund aega pikk, siis pidime juba lennujaama sõitma!"muigas ta. "Mängijatel on homme vaba päev, laupäeval läheme jälle Eesti liigas valgelt lehelt Vapruse vastu."

Mida ta aga mängijatele riietusruumis rääkida jõudis? "Õnnitlesin kõiki. Jutud on ikka samad – Yusif on meil warrior, Singat ma armastan, Robi on kõvem mees kui mõni Eestis arvab ... Mis sa ikka muud teed kui kiidad. Emotsionaalselt olen nii tühi, et võibolla pärast ei mäletagi, mis ma siin rääkisin!" tõdes Voolaid.

Paide mängis Pärnus suuresti samamoodi nagu Tbilisis – avapoolajal kammitsetult, rasketel hetkedel julgelt. "Vaheajal sai selle paari jooksul esimest korda mainitud, et kuigi Dinamo teeb head tööd ja hoiab meid haardes, siis neil hakkab kannatus katkema, mänguseis on aga meie kasuks. Tundsin, et on õige hetk mängijaid rahustada, et nad ei muutuks ise kannatamatuks. Tuli uskuda sellesse, et niisugustes mängudes hakkvad momendid tekkima. Paraku jõudis vastane väravani lihtsalt esimesena. Edasi läks nii, et kunagi ei tea, kummale poole kukub. Seekord kukkus meile," kirjeldas Voolaid kohtumise käiku.

Dinamo värav mõjus Paidele kerge šokina ja päris üle saadi sellest alles lisaajal, kui seisti juba silmitsi väljalangemisega. "Inimlik reaktsioon. Mõnikord murtakse ka väga tugevaid võistkondi ühe väravaga maha. Mõnikord aga ei tee tugevad võistkonnad teist nägugi. Kordagi ei olnud tunnet, et oleme laviini all," rääkis Voolaid.

"Teisel poolajal hakkas paistma, et neil hakkavad jõuvarud otsa saama. Meil on väga tugev pink, neil oli umbes 12-13 head mängijat, aga pingilt mitte nii häid mehi võtma. Vastaste teine värav oli minu väike apsakas, ütlesin meeskonnale, et nüüd on vaja mängima hakata. Ju Dominic [Simon] oli kuidagi nii fookuses, et ei saanud sõnumit kätte. Aga teadsin, et kui Mošnikovi, Pihti, Saarma ja Tambedou väljakule toon, siis me peame hakkama domineerima. Täna see õnnestus vähemalt nii palju, et saime penaltiteni ja saime sealt välja tuldud," võttis Voolaid esituse kokku.

Penaltijutud jäid abimeestele

Paide juhendaja avaldas, et penaltiseeria osas usaldas ta nii tõrjetöö kui ka lööjatevaliku osas asjaosalisi ehk abitreenereid, otsustava tõrjega säranud Mihkel Aksalut ja lööjaid. "Penaltid pole minu vastutusala. Tean, et (väravavahtide treener – K. J. K.) Jüris Sahkur ja Mihkel teevad alati hea kodutöö.

Küll aga sai juba koduses karikasarjas enne Floraga peetud poolfinaali antud mängijatele ülesanne harjutada vabalt valitud hetkedel penalteid. Oleme teinud ka väikeseid võistlusi, aga mitte suure eesmärgiga, vaid näiteks selleks, et taastada mõne mehe eneseusku. Ka Jarju on hea tõrjuja, trennides on poistel raske. Täna valisid selle viisiku üldse Ats ja Erki," viitas Voolaid abitreeneritele Ats Sillastele ja Erki Keskülale.

"Ütlesin, et mul pole vahet, kas noored või vanad, pange ainult Mošnikov esimesena. Miks nii? Ju ma tundsin, et asjad on liialt minu peal sõlmes. Nemad teavad ju ka igapäevaselt treeningutel, kui hästi Singhateh lööb. Mul oli nende suhtes täielik usaldus!"

Ühtlasi arutles Voolaid selle üle, miks Paidel "suurtes" mängudes paremini läheb kui koduse hooaja lõikes. "Fännid ootavad alati mängijatelt rohkem. Eks me tahame alati rünnata, et oleks lõbus ja oleks väravaid. Siin oli totaalselt tulemuse peale mängimine. Natuke meenutas minu viimast mängu koondisetreenerina Gruusias, kus oli eesmärk, et kaotama me ei lähe, äkki tuleb Anier ja koksab äragi. Penaltite ajal tuli tribüünilt korralik mürin, avapoolajal ehk mõeldi, kas see Paide üldse hakkabki ründama? Aga see oligi plaan, et küll me hakkame."

Pallita mängus tuleb juurde panna

Teda rõõmustas asjaolu, et ta võis välja vahetada ka Siim Lutsu ja Andre Frolovi ning nende koha täitsid nooremad mehed. "Teatud treeneriinstinktid, mingid väsimusmärgid andsid aimu, et seda tuleb teha. Meil on hooaja jooksul kasvanud võistkonnana kindlus, et meil on väga tugev pink, meil on seal noortekoondise mängijad, Mošnikov... Tõestangi vahetustega meeskonnale, et usaldan neid kõiki. Ma ei taha alati algkoosseisu vahetada, aga vahel tuleb mõnel mehel vanus ette, mis sunnib seda tegema. Kaimar Saag ei pea näiteks kalkuleerima 90 minuti, vaid oma energiavarudega. Sama on Lutsu ja Froloviga.

Tegelikult ma ju tean, mis nendes mängijates sees on. Oleme sellest neile ka rääkinud. Toome kas või Deabease välja. Et teha oma arengus samm edasi, on neil vaja teha samm pallita tegevuses. Eesti kuttidelgi on vaja panna kaitses juurde, Aafrika poisid peavad samuti õppima Euroopa tasemel kaitset mängima. Siis saame Florale-Levadiale lähemale.

Näen, et me liigume sinnapoole, aga need sammud pole kiired. Mina olen kannatlik, loodan, et fännid on ka. See on näiteks üks Flora kõige kõvematest trumpidest – kui mängijad tahavad koondises oma kohta hoida, Euroopas kaugele minna, tiitleid võita, peavad nad suutma kaitses väga kõvasti rabada. Sama tuleb teha ka meil," arutles Voolaid.

Selgus, et Dinamo suutis Paidet ka veidi üllatada. "Juba kodus tuli neil 2:2 pealt väike šokk. Meedia tampis neid, see oli nende jaoks ka väike häbikoht. Täna hoidsid nad meid veel paremini haardes, ehkki olime nende vastu taktikaliselt veel paremini valmistunud. Bravuurikat Tbilisit me ei näinud, nad tahtsid meid ilmselt kõvasti küpsetada, et me ei jõuaks kontratesse minna. Aga kuna meil on hea pink, jõudsime ka lisaajal veel joosta. Nad on noor võistkond ja mängisid targalt, meie jaoks oli see väga raske mäng ära kannatada," tunnustas Voolaid vastast.

Juba nädala pärast ootab Paidet teises ringis Armeenia hõbedameeskond Ararat-Armenia, kellega kohtutakse alustuseks võõrsil. Kas Voolaid on järgmise vastasega jõudnud tutvuda?

"Ei ole. Kui Ilja Antonov seal mängis, teadsin Araratist absoluutselt kõike. Kuid iga paari aasta tagant võib seal palju muutuda, nii treenerite kui mängijate osas. Aga nad on nagu Tbilisi, neile maksab ainult võit. Pinged on peal. Kui üldse trumpidest rääkida, siis see on ehk meie kasuks," arvas ta.