Eesti rahvuskoondise peatreener Karel Voolaid kirjeldas pärast 0:3 kaotust Saksamaale enda emotsioone "happude-s***adena".

 Ühtlasi nõustus Voolaid, et teise poolaja alguse kiired väravad murdsid Eesti vaimu. "Teistpidi andsid sakslastele kindlust ja rahu. Vaheajal ei rääkinud seda, et lähme seisu hoidma. Ja samas ei rääkinud ka seda, et lähme hurraaga peale. Aga sakslaste klass sai määravaks."

Kas Voolaid jäi mitme algkoosseisu lülitatud üllatusmehe (Mihkel Ainsalu, Gert Kams, Frank Liivak) esitusega rahule?

No ikka. Ütlesin meeskonnale juba enne Saksa mängu ja pärast Valgevene mängu, et peame Eesti koondist kasvatama suuremaks kui 11 mängijat ning tekitama positiivset konkurentsi, et mängijad ka kõvematest klubidest teaksid, et midagi pole garanteeritud. Võib-olla me vahel peamegi suutma kahes mängus mängida sellise laveeriva koosseisuga, et jõuaksime rohkem. Hetkel tundub, et suudame minna sedapidi ka edasi.

Ilja Antonovi mängust

Nad olid Ainsaluga mõlemad päris tublid masinad. Ilja kraapis kehast välja vanad head Eesti koondise meetrid-meetrid-meetrid. Vahel oli raskem hetk ja siis jälle need meetrid-meetrid-meetrid. See ongi see klass, miks ta kunagi koha koondises välja võitles, ja kindlasti tegi ta väga hea avalduse. Mihkel ka nägi, et kõrval väike mesilane töötab, siis tema peab suure hobusena samuti tööd tegema. Tunnen mõlema üle head meelt.

Nikita Baranovi rollist paremkaitsjana

Me valmistusime 11 sakslase vastu mängima ja tõenäoliselt see pilt oleks kaitsepaari jaoks olnud päris karm. Võisime jääda pikemalt sinna kasti ette ja siis lihtsalt ei saa minema. Siis on selliseid kaitseomadusi, vaheltsööste jms Gerdil ja Nikital vaja. Neil on ka selline hea kontakt, nad on varem koos viieses liinis mänginud. Kasutasime dünaamikat - kui vahel vaja, siis viiene liin, et saaksime sealt kiiresti välja ka. Täna oli arvata, et äärekaitsjate tõuse palju ei tule.

Koondise mängupildi reageerimisest Emre Cani punasele kaardile

Jäin rahule. Kui nad oleksid 11-kesi jätkanud, siis olen kindel, et meil olnuks väga-väga raske. Võitlusvaim oli parem kui Mainzis ja mul on hea meel, et meil on seda psühholoogiat - mängijad tunnetasid, et me saame otsida neid käike. Palliga mängimise ajal on tegelikult vaja puhata ka. Samas see andis ka sakslastele mingisuguse aja enda kaitset organiseerida ja nende organiseeritud kümne mehega meeskonda ei ole lihtne üle mängida. Eks me neljandat mängu juurutame ka seda palliga mängu. Ning võin öelda, et see ei ole tiki-taka ega viie- või kümnemeetrised söödud. Aga kuskilt sealt tuleb pihta hakata.

Kuivõrd Manuel Neuer on pidevalt kaugel oma väravast maas, siis kas jutuks tuli ka tema üllatamine ülikaugete löökidega?

Ma ise olen seda meelt, et iga endast lugupidav jalgpallur peab korra elu jooksul lööma omalt poolelt värava. Aga kui keegi arvab, et Neuer seisab nii kaugel väravast väljas, et ta tahab, et keegi talle omalt poolelt värava lööks, siis ta ei jaga üldse jalgpalli. Ta ei seisa niisama seal. Tundub nii absurdne, et ta on nii kaugel, aga ta on ikkagi maailma üks parimaid väravavahte.

Kas kokkuvõttes jääd ründemänguga rahule?

Ei jää, sest ma olen nii ambitsioonikas. Ma tõesti tahtsin väga väravat - võistkonnale, publikule ja fännidele.

Mis põhjustel otsustati Sergei Zenjov panna talle harjumatule tipuründaja positsioonile?

Seal olid mingid plaanid. Oleme nädal aega Zenjovi veel sündimata poega oodanud. Igasugu lood olid. Eriku ja Henriku vahel kogu aeg dilemma käis. Ja tegelikult oli plaan, et Zenjovi toome äärele ja Eriku ülesse ja lööme sakslased maatasa. Me ei tee Zenjovist üheksat, aga täna oli tunne, et ta seal Kostjaga suudab mingisuguse tsiki-briki ära teha. 

Taijo Teniste pingile jäämisest ja Gert Kamsi esitusest

Taijoga olen ka rääkinud. Oleme harjunud, et Taijo on mitte inimene, vaid masin, aga inimene ei ole elu lõpuni masin.  Kui ta mängiks kogu aeg omavanustega, siis ta jookseks veel ka 54-seltki üle mingid vennad nagu Boriss Dugan mõned aastad tagasi. Aga me peame kasvatama meeskonda ka selles vaimus, et Taijot tuleb hoida. Tal on lihastega olnud probleemid, millest väga palju räägitud ei ole. Me ei tohi teda väga tühjaks pigistada. Gert väärib ka kogu karjääriga ja 400 Premium liiga mänguga seda tänast mängu.

Mängueelsest vestlusest Joachim Löwiga

Temaga rääkisime juba eile paar sõna Eesti jalgpallist ja Saksa jalgpallist. Ta oli väga sõbralik, aga käepigistus oli küll nagu kavalal rebasel. Täna rääkisime ka üldist juttu - kiitis meid natukene, oleme kõvasti paremini mängima hakanud. Meelitas meid palli valdama. Ma sain aru, sest sakslased on kontrates päris head, ja ma ei läinud sellega päris kaasa. Ütles ka mulle, et kui mul tulevikus peaks mingit abi vaja olema, siis ma võin temaga ühendust võtta ja natukene jalgpallialast nõu küsida.