Inglismaa jalgpalli kõrgliiga 24. voor jätkus üllatuslikus võtmes, kui liider Liverpool ei saanud koduväljakul jagu tabelis kümnendal kohal paiknenud Leicester Cityst. Liverpooli edu Manchester City ees on nüüd loodetud seitsme punkti asemel viis silma.

Liverpool alustas lumisel väljakul hästi ja juba 3. minutil viis Sadio Mane nad kohtumist juhtima. Esimesest sabinast ülesaamise järel hakkas terve hooaja vältel esikuuiku meeskondadele raskusi valmistanud Leicester üha paremini mängima ja 45+2. minutil lõigi Harry Maguire 1:1 värava.

Teise poolaja alguses avanes Leicesteril veel paar head võimalust, kuid kohtumise lõpp kulges Liverpooli ülekaalu tähe all, rohkem väravaid ei löödud ja lõppskooriks jäigi viik. Viis tähelepanekut mängust:

1. Tiitlipõud kipitab, pakitseb ja kammitseb. Kui Leicester City 2016. aastal vastu kõiki ootusi Inglismaa meistriks tuli, andis see muuhulgas väga hea kondi hambusse kõigile, kel soovi Liverpooli kallal aasida. Neid, muuseas, leidub Inglismaal rohkesti. Nimelt tõdeti, et pärast seda, kui Liverpool viimati Inglismaa meistritiitli võitis (1990),

1) liitus Peter Schmeichel Manchester Unitediga, 2) tuli nende ridades viis korda Inglismaa meistriks, 3) läks erru, 4) vaatas pealt, kuidas United 2013. aastal oma 20. meistritiitli võitis, 5) ja nägi nüüd, kuidas tema poeg Kasper meistriks tuli. Esmaklassiline trollimine on teatavasti selline, mis on vaimukas ja läheb aasitavale hinge. See täitis mõlemad tingimused.

Esimese poolaja keskel ootasid Leicesteri toetajad hetke, kui Anfieldi oli veidi vaiksem, et lahti lasta laul:

Steve Gerrard-Gerrard,
he slipped on his f**king arse.
He gave it to Demba Ba,
Steve Gerrard-Gerrard.

Nende ridadega aasitakse Liverpooli 2015. aasta kevade eest, kui klubi ikooni Gerrardi koomiline eksimus kinkis Bale värava, mis klubi tiitlikursilt kõrvale tüüris. Ilmselt ei leidu Inglismaa kõrgliigas Liverpooli tiitlipõuast kibedamat pakitsust, sest, nagu Manchester Unitedi toetajad kinnitada võivad, pole midagi valusamat kui hiilgeaegu suurepäraselt mäletada, aga mitte nendeni küündida.

See kipitav pakitsemine mõjub omakorda meeskonnale kammitsevalt, sest jalgpallurid pole robotid, vaid inimesed, kes tajuvad kollektiivset ootust. Kaasnev vaimne surve suureneb iga ebaõnnestumisega ja nii see lumepall veereb.

Kui endise Liverpooli peatreeneri Rafael Benitezi juhendatud Newcastle United sai eile õhtul üllatuslikult 2:1 jagu Manchester Cityst, oli see hispaanlase endisele tööandjale ootamatu ja teretulnud kingitus. Võit Leicesteri üle andnuks Man City ees 14 vooru enne tšempionaadi lõppu seitsme-punktilise edu.

Liverpooli fännid tänasid Benitezi nii sotsiaalmeedias kui ka plakatitega Anfieldil. Ent meeskond pakutud kingitust vastu võtta ei suutnud. Veidi pärast kiiret avaväravat avanes Roberto Firminol oivaline võimalus teha seisuks 2:0, aga Schmeichel tõrjus, Leicester vinnas end tasapisi mängu ja sõitis lõpuks koju viigipunktiga.

2. Kohtunik Atkinsoni vastakas partii. Inglismaa kohtunikud on Euroopa viies tippliigas ainsad, kes ei saa võtmeotsuste puhul otsida abi videokordustest (VAR). 41. minutil oleks kohtunikul Martin Atkinsonil olnud tunne hoopis kindlam, kui VAR oleks talle kõrva öelnud, et Harry Maguire’ile antud kollane kaart on õige otsus, sest olukord oli väga-väga piiripealne.

Sööt kaitseliini taha vabastas avavärava autori Sadio Mane, kelle Maguire kukutas. Viga oli selge. Aga kas kollane või punane kaart? Atkinson koukis taskust kollase. Ilmselt põhjusel, et 1) läbisöödu suund oli väljaku keskteljest veidi eemale, 2) polnud välistatud, et Maguire’I keskkaitsepartner võinuks enne jõuda Mane’d katma.

Punane kaart polnuks üllatav, aga kogenud kohtunik talitas targalt ja õiglaselt, järgides põhimõtet, et kaheldavad asjaolud tuleb tõlgendada süüaluse kasuks. Ehk kui on võimalik anda kollane, mitte punane, siis tulebki anda kollane. Atkinsoni otsus oli ülitähtis, sest Leicester sai jätkata täiskoosseisus ja peagi, 45+2. minutil oli just Maguire mees, kes lõi 1:1 viigivärava.

Atkinsoni 58. minuti otsus jätta Liverpooli kasuks määramata penalti, kui Ricardo Pereira kukutas Naby Keita, paraku sarnast kiitust ei vääri. VAR-ist olnuks abi, sest tollest episoodist pidanuks Liverpool saama penalti.

3. Anfield on Liverpooli kindlus. Koos tänasega pole Liverpool Premier League’I kohtumistes koduväljakul kaotust pidanud taluma 33-s järjestikuses mängus. Viimati saadi Anfieldil kõrgliigas lüüa 2017. aasta 23. aprillil (1:2 Crystal Palace'iI käest). Tegemist on Premier League'i pikima säherduse seeriaga pärast Manchester City 37-mängulist jada vahemikus detsember 2010 – detsember 2012.

4. Van Dijk ja Vardy viigistasid. Virgil van Dijk mängis täna Premier League’is Liverpooli eest 38. korda ning omas võimalust saada kirja 21. (!) nullimäng. Seda ei juhtunud. Leicesteri ründaja Jamie Vardy läks platsile teadmises, et Premier League’i ajastul on Liverpoolile temast rohkem väravaid löönud vaid Andy Cole (11) ja Thierry Henry (8). Üks tabamus tõstnuks Vardy ühele pulgale äsja AS Monaco peatreeneri-ametist hundipassi saanud Henryga. Sedagi ei juhtunud. Van Dijk ja Vardy viigistasid.

5. Paar triipu inglise huumorit! 1999. aastal sai Liverpooli ründaja Robbie Fowler oma tööandja käest 60 000 naela trahvi ja Inglismaa jalgpalliliidult nelja-mängulise võistluskeelu, sest tähistas Merseyside’i derbis Evertonile löödud väravat murul kokaiinitriibu ninnatõmbamist imiteerides.

See intsident pole inglastel meelest läinud, sest kui Liverpooli avavärava autor Sadio Mane suudles tabamuse järel lumist väljakut, ei läinud kaua aega, kui Twitterisse ilmus postitus, kus nenditi muiates, et senegallane hoidis au sees mälestust Fowlerist.

Nice Robbie Fowler tribute from Mane there pic.twitter.com/2yqcnWZWFm — Tom Williams (@tomwfootball) January 30, 2019