Erinevalt meeste koondisest, mille pihta viimasel ajal üha enam kriitikanooli pillutakse, on naiste koondise ning kogu naistevuti käekäik suuremale osale jalgpallihuvilistest teadmata.

Kui Eesti esindusmeeskond on Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) edetabelis langenud juba 112. tabelireale, siis naiskond hoiab 134 naiskonna seas Tuneesia järel ning Bosnia ja Hertsegoviina ees 87. positsiooni.

Meie naiste jalgpalli hetkeolukorra kohta ütlevad Eesti koondiste ning Tartu Tammeka treener Katrin Kaarna ja Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht kui ühest suust, et see on tõusvas ja arenevas seisus.

“Viimastel aastatel on tulnud juurde palju võistkondi. Noorte liigas tekkis teine liiga, mida pole varem olnud, samuti naiste hulgas Esiliiga, mida ka polnud varem. Ja hea on see, et kõik uued tulijad, eelkõige naiste Esiliigas, on hästi hakkama saanud, suurt tasemevahet pole seal tekkinud,“ sõnas Uiboleht.

"Samuti on positiivselt mõjunud see, et naiste jalgpalli komisjoni kuuluvad nüüd inimesed, kes on asjaga hästi kursis ja tegelevad naiste vutiga isiklikult: Maaren Olander, Ken Müür, Jüri Saar, Gunnar Kure – kõik on naiste jalgpallis väga kompetentsed,“ ei jätnud vutiliidu infojuht kasutamata võimalust EJL-i tegevust kiita.

Kaarna arvab siiski, et kuigi jalgpalliliidu tähelepanu naistevutile pole olematu, võiks seda rohkem olla: „Võttes aluseks, et naiste Meistriliigas peab kohtunik mängu vilistamisega üksinda hakkama saama, siis järelikult ei pöörata sellele piisavalt tähelepanu. Mina leian küll, et Meistriliiga jaoks peaks igal juhul suutma leida nii palju kohtunikke, et oleks ka piirikohtunikud. Sest tehakse väga palju küsitavaid otsuseid tänu sellele, et üks kohtunik lihtsalt ei jõua näha tervet mängu.“

Uiboleht toob joonekohtunike puudumise põhjuseks kohtunike vähesuse. “Kuna Eestis toimub küllaltki palju mänge – erinevates liigades on meeskondi ja nüüd ka naiskondi üpris palju ja kohtunikke vähe, siis on tegemist sundseisuga. Loodetavasti jätkub positiivne trend, aga midagi lubada pole praegu kahjuks võimalik.“

Minimaalne meediakajastus

Samuti arvab Kaarna, et midagi väga oluliselt naistevuti arendamiseks tehtud pole, pigem on põhjus, miks hetkel tüdrukuid ja naiskondi juurde on tulnud, selles, et jalgpalliliidu poolt anti käsk, et nüüd peab Meistriliiga meeskondadel olema ka naiskond ja tüdrukute võistkond. „Pigem oli see sunniviisiline tegemine. Samas midagi toetavat ei ole nende poolt eriti olnud, rohkem selline käsuvärk. Kõik asjaga tegelejad on asjaarmastajad ja entusiastid.“

Veel ühe probleemina näeb Kaarna naiste jalgpalli kajastamist meedias. Tähelepanu ei pöörata ei Eesti meistrivõistlustele ega koondise mängudele. “Kajastamine on väga minimaalne. Koondiste kohta on Postimehes olnud paremas veerus kaks lauset ja see ongi kõik. Ainuke ajaleht, mis asjaga tõsisemalt tegeleb, on Pärnu Postimees. Pärnu naiskonnast seal ikka kirjutatakse ja tehakse mängijatega intervjuusid, aga muu koha pealt on seis natuke nukker.

Kui eelmisel hooajal näiteks korvpalli meistrivõistluste Meistriliigas mängis minu arvates 5 naiskonda, siis oli pärast igat vooru ETV spordiuudistes sellest ka kokkuvõte: oli videomaterjal, olid tabelid, tulemused, kõik asjad olid olemas. Selle koha pealt on asi natuke naljakas. Meil on Meistriliigas juba mitmendat aastat 8 naiskonda, sel aastal on ka Esiliiga kuue võistkonnaga ja meedia poolt pole selles mõttes midagi tulnud.“

Uiboleht näeb seda probleemi mitte ainult jalgpallis, vaid naiste spordis üldiselt. Teisalt pole tema arvates ette näidata maailma või Euroopa tippu kuuluvaid saavutusi. „Kui mõelda selle peale, keda naissportlastest meedias kajastatakse, siis on Šmigun ja vanasti ka Salumäe, aga see on sisuliselt ka kõik. Pluss nüüd tennisistid Ani ja Kanepi. Aga nende näol on tegemist oma ala maailma tippudega. Selge on ka see, et naiste sport saab üldse vähem tähelepanu, sest seda peetakse üldiselt vähematraktiivseks kui meeste sporti.“

Viis naiskonda teistest peajagu üle

Eesti naiste Meistriliiga sai alguse 1996. aastal. Esimesel hooajal osales meistrivõistlustel kolm naiskonda: Central Sport Pärnu, Pärnu JK ja Arsenal Tallinn. Toona tuli meistriks Central Sport Pärnu. Sealt edasi on võistkondade arv pidevalt tõusnud, kuni viimasel neljal aastal on osalenud püsivalt 8 tiimi.

Samuti loodi tänavu esmakordselt naiste Esiliiga. Seega osales tänavustel Eesti meistrivõistlustel 146 meeskonna kõrval kokku ka 14 naiskonda. Lisaks veel noorte meistrivõistlused.

Meistriliigas mängisid sel aastal Tartu Tammeka, Pärnu JK, FC Levadia, JK Kalevi, FC Flora, EVL Silwi Kehtna, Viljandi Tuleviku ning Kehra Piraaja võistkonnad. Juba neljandat aastat järjest krooniti meistriks Pärnu JK. 20 vooruga teenisid võitjad 52 punkti, edestades teiseks tulnud Levadiat 5 ning kolmandale tabelireale jõudnud Kalevit 16 punktiga.

“Pärnu oli selge favoriit juba enne hooaega, see oli kindel. Kõik ülejäänud kohad olid põhimõtteliselt lahtised. Selge oli see, et Levadia on tugev, nad mängivad oma vanade kalade, kogemuste pealt. Samas tuleb neile peale ka väga häid noori. Ja Kalev suudab samamoodi hästi võidelda. Enamik neist on ikkagi pikka aega koos mänginud. Flora on samuti tugev," iseloomustas Kaarna tabeli esimest poolt.

"Aga need tagumised, antud hetkel tagumised 3 naiskonda, jäävad natukene sellest tasemest ikkagi alla. Kui teised naiskonnad nad väga lihtsalt üle mängivad, siis ei paku esimesele viiele väga pinget nende vastu mängida. Oli teada, et esimesed viis võistkonda on nagunii natuke tugevamad ja tagumised kolm on nagu nad on," nentis ta selget tasemevahet.

Pärnu valitseb naistevutti

Et Pärnu tõepoolest Eesti naistevutis domineerib, näitab fakt, et 2007. aasta naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste valikturniiri kohtumistes kuulus Eesti koondisse tervelt 11 pärnulannat ehk peaaegu pool kogu koondisest.

Samuti kuulus hooaja parima väravaküti tiitel 56 tabamusega Pärnu JK ründajale Anastassia Morkovkinale. Teiseks tuli 38 tabamusega Ave Pajo Kalevist ning kolmandaks Kaire Palmaru 20 väravaga, samuti PJK-st.

Tõsiasjaga, et naiste Meistriliigas on viis naiskonda teistest tunduvalt paremad, nõustub ka Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht, kuid lisab samas, et ka siin on märgata paranemist: „Varemalt olid Pärnu ja TKSK Visa, praegune Levadia, teistest mäekõrguselt üle. Nüüd on neilt punkte võtnud nii Kalev kui ka Tammeka ehk siis kandepind on laienenud, tasemel mängijaid on juurde tulnud.“

Tasemel mängijate tõusu põhjendab Uiboleht eelkõige sellega, et üha tõsisemalt hakatakse tegelema noortetööga, mida näitab ka tüdrukute võistkondade arvu kasv. „Tammeka ja Pärnu on sellega tegelenud, EVL Kehtnast on sirgunud mitu head mängijat. Kalev paistis väga positiivselt silma sellega, et tõi välja duubelnaiskonna, mis on esmakordne Eestis ja seal saavad mängida ka Kalevi noored. See näitab, et naiste jalgpallis toimub süstematiseerimine nii, nagu on see juba varem toimunud meeste jalgpallis,“ sõnas ta.

Valmistumine EM-valikturniiriks

25. septembrist kuni 1. oktoobrini peeti Tallinnas naiste U-19 Euroopa Meistrivõistluste valikturniir, kus Eesti koondise vastasteks olid Inglismaa, Belgia ning Kreeka naiskonnad.

Koondise treener Katrin Kaarna pidas enne turniiri olulisimaks seda, et naiskond suudaks hästi mängida ning kohtumisteks kontsentreeruda. „Teised on ikkagi taseme poolest hoopis teised, kui meie. Belgia mängis viimasel hooajal finaalturniiril, Inglismaa ja Kreeka jäid napilt finaalturniirilt välja, samas kui meie suurim saavutus on seni ilmselt 3. koht alagrupis esimeses kvalifikatsiooniringis. Sellest ei ole me kunagi kaugemale suutnud pääseda. Selge on see, et vahe on hirmus suur, aga me loodame, et see vahe ei paista tulemuses välja,“ sõnas ta toona.

Kahjuks ei läinud kaks esimest kohtumist sugugi loodetult, vaid Inglismaa vastu tuli leppida 0:8 ning Belgia vastu koguni 0:9 kaotusega. Viimaseks mänguks suutsid neiud end aga kokku võtta ja kreeklaste vastu võideldi välja 1:1 viik. Turniir lõpetati oma alagrupis 1 punktiga Kreekaga kolmandat ja neljandat kohta jagades. Grupi võitis Inglismaa, kes noppis kõigist mängudest võidupunktid.

Kuigi EM- ja MM-valikturniiridel pole meie naistekoondistel hästi läinud, siis Balti turniiridel on nad end korduvalt väga heast küljest näidanud. A-koondis on tulnud Balti turniiri võitjaks aastatel 2003-2006 ning U-19 koondis aastatel 1997 ja 2001. U-16 koondistele on nimetatud turniir korraldatud kahel korral: 2005. aastal saavutati kolmas ja 2006. aastal teine koht.

Juba 4. novembril peab Eesti naistekoondis Lilleküla staadionil maavõistluse Leedu koondisega, päev hiljem kohtutakse uuesti Sportland Arenal. 11. ja 12. novembril peetakse Riias kaks maavõistlusmängu Läti koondisega.

Mängud lõunanaabritega on kontrollkohtumised, valmistumaks 18.-23. novembrini Rumeenias toimuvaks EM-valikturniiriks.