Kolmapäeval "Õhtu!" saates külas käinud endine jalgpallur Mia Belle Trisna rääkis, kuidas talt võttis vaid 14-aastaselt süütuse mitukümmend aastat vanem jalgpallitreener. Jalgpalliliit kinnitas Soccernet.ee-le, et kõnealuseks treeneriks on Nõmme Kaljus töötav Fredo Getulio Aurelio (66). Nii treeneri kui ka klubi suhtes algatati distsiplinaarmenetlus.

Trisna teleekraanilt ära tundnud endised Nõmme Kalju naiskonna mängijad Krõõt*, Kadri* ja Kai* (* - nimed muudetud) meenutasid, kuidas Aurelio tegi Trisnaga eratrenne isegi ajal, kui tegelikult pidanuks tegelema naiskonnaga.

"Kunagi oli selline trenn, kus meie kui Kalju naiskonna liikmed läksime oma trenni ja meid pandi platsi nurka mängima kolm kolme vastu väikeste väravatega. Samal ajal tegi Getulio ülejäänud väljakul Mia Bellele eratrenni. Tol ajal me naersime selle üle, et mis toimub?" ütleb Krõõt.

Kaljus erinevaid tüdrukute gruppe juhendanud Kristiina Møller tunnistab, et Mia Belle lugu on kurb ja kahetsusväärne. "Me ei osanud temalt küsida ega talle abi pakkuda, sest me ei näinud, mis temaga tegelikult juhtus. Kõik nägid ja kõik teadsid [, et ta on Getulioga tihedalt seotud], aga see, et ta sellises hädas oli ... Ma ei olnud küll tema otsene treener, aga siiski. Mul on kurb lugeda, et sellised asjad juhtuvad meie kõigi silme all, aga me ei oska neid asju näha ja õigel ajal sekkuda."

Nii Krõõt, Kadri kui Kai tunnistavad, et Aurelio suutis tol ajal oma käitumisega jätta mulje, et kõik on nii loomulik ja mõlemapoolselt siiras. "Me ei osanud märgata ja aidata," tunnistab Kadri. "Nagu ta saates ütles, siis tundus see kõigi jaoks vabatahtlik. Getulio ei varjanud seda ja see aitas talle sobivat pilti maalida. Kuna me isiklikult seda mängijat ei teadnud (Trisna oli teise klubi mängija, kes tegi Aurelio käe all eratrenne – R. V.), siis ei osanudki sellest midagi veidrat arvata. Linna peal olla neid isegi käest kinni jalutamas nähtud," ütleb Krõõt.

"Teda väga huvitasid mängijate eraelulised asjad. Meie naiskonna kaptenilt võeti kaptenipael ära siis, kui ta keeldus Getuliole ette kandmast, mida iga mängija oma eraelus teeb. Muidugi peabki treeneril mingisugune huvi olema, et noored teismelised lolluseid ei teeks. Normaalne treener aga aitaks noori suunata - tema jaoks oli see huvi alati teistmoodi," jätkab ta. "Mida edasi läks aeg, seda rohkem hakkasime Kaljus ise seda asja ajama, et temast lahti saada."

Mängijad kinnitavad Soccernet.ee-le, et Trisna juhtum polnud ainus seesugune, mis nende Kaljus mängitud perioodiga kattus. Teise inimese eest nad aga rääkida ei soovi.

Küll aga oli nõus oma lugu rääkima 2014. aasta suveni Kalju naiskonnas mänginud Birgit Tikk, kes lahkus sealt 17-aastaselt.

"Ma olin juba pikemat aega tähele pannud, et ta jälgib mind ja suhtleb minuga väga sõbralikult. See tekitas minus kõhedust. Ta ei meeldinud mulle - ta oli nii vana ja mõtlesin, miks ta kellegi teisega nii ei käitu," meenutab Tikk.

Ta jätkab: "Viimastel kordadel tegi ta minuga eratrenne, et mind arendada ja ma olin sellega nõus. Siis tekkisid mul alaseljaga probleemid - see läks pärast trenni krampi ja ta kutsus mind enda juurde massaaži. Mõtlesin, et see on küll imelik, aga äkki käivad seal ka teised tüdrukud. Olin mängudel näinud, et ta teeb teistele jalamassaaži.

Kui tema juurde läksin, olin sportrinnahoidja ja trennipükste väel. Kõik oli normaalne, aga ühel hetkel hakkas ta natuke tagumiku pealt masseerima. Mõtlesin, et see on imelik, aga asi edasi ei läinud ja ta viis mu koju.

Järgmine kord kutsus ta mind uuesti enda juurde. Kui sinna jõudsin, pani ta mu diivanile istuma ja läks duši alla. Ootasin ta ära ja siis hakkas massaaž. Selleks ajaks andis ta mulle kõrvaklapid, millest muusikat kuulata.

Kui ta massaaži tegi, siis ühel hetkel läks asi nii kaugele, et ta tõmbas mul püksid jalast. Ma ei teadnud, mida selles olukorras teha. Ma tundsin, et see on vale, aga võtsin ka rinnahoidja ära. Ma ei julgenud talle vastu hakata, kuna ei tundnud teda nii hästi ja kartsin, et ta on minust tugevam ja võib hakata vägistama. Pigem oli turvalisem teha seda, mida ta tahtis. Ta tegi mulle massaaži ja äkitselt käppis mind jalgevahelt. Selle peale reageerisin ja küsisin "what the fuck?". Ta lõpetas.

Kui massaaž tehtud sai, siis ütlesin, et tahan koju minna, aga ta tahtis mind ise viia. Ta ütles veel, et teised tüdrukud ei tea meist midagi ja see on meie väike saladus. Ma lihtsalt noogutasin, kuigi teadsin, et kohe, kui sealt minema saan, siis ei lähe ma enam kunagi sinna trenni tagasi. Siis sundis ta mind ennast kallistama, kuigi ma ei tahtnud. Ta hakkas vihaseks muutuma ja selle peale ikka tegin seda.

Kui ta mind koju viis, siis ütles, et mul on hea tagumik. Mul oli iiveldustunne. Kodus ei julgenud ma sellest rääkida - mul oli piinlik, et tegin sellise lolli otsuse ja temaga üldse kaasa läksin. Miks ma lihtsalt ära ei läinud ja selle asemel hirmust tardusin ja tegin, mida ta tahtis? Olin enda peale vihane.

Õnneks julgesin rääkida oma sõbrale, kes ütles, et pean kohe politseisse minema. Läksingi uuesti välja, aga sel õhtul oli politseijaoskond kinni. Sealt koju tagasi jõudes küsis ema, kus ma käisin ja siis hakkasin nutma ning rääkisin talle kogu loo ära.

Järgmisel päeval helistasin oma naistreenerile ja teatasin, et tahan isiklikel põhjustel trennist ära tulla. Ta pinnis mind nii kaua, kuni ma lõpuks rääkisin, et Getulio ahistas mind. Käisin sellest rääkimas nii Kalju juhtkonnaga kui politseis.

Getulio oli mulle jätnud kirja, kuhu oli kirjutanud, et ta arvas, et mulle meeldis see ja ta ei tahtnud minuga seksida ega mitte midagi sellist. Õnneks seda ei juhtunudki ja olen selle üle väga õnnelik, aga trauma on endiselt alles.

Kui näen võistkonnapilte, kus tema peal on, siis tekib mul paanikahoog. Politsei ei aidanud mind üldse. Juurdlus lõpetati ja mind põhimõtteliselt süüdistati selles, et miks ma ise midagi ei teinud ja ära ei läinud. Selline suhtumine ajas vihaseks, aga arvati, et ma olin 17-aastaselt targem ja ise sellega nõus. Mõtlesin seejärel ainult sellele, et küll karma ta kunagi kätte saab.

Mia Belle kohta mäletan seda, et ta sõitis pidevalt Getulioga koos ja käis temaga kuskil. Nad nägid välja, nagu nende vahel oleks midagi olnud. Tundus väga imelik, aga ma ei suhelnud temaga."

Kui Tikk klubis oma murest rääkis, suhtles ta Kalju toonase noortetöö juhi Kristen Viikmäega. Viikmäe jaoks oli see tema Kaljus töötamise ajal ainus kord, kui Getulioga seoses probleem üles kerkis. "Oli ainult üks selline teema. Ta oli jätnud tüdrukule oma käitumisega imeliku mulje, aga ahistamist, puudutamist ega midagi sellist ei olnud. Me kohtusime tüdruku ja tema emaga. Rääkisime olukorra lahti ja pärast seda lahenes see mõlema poole jaoks," kommenteerib Viikmäe.

Mängijad soovisid treeneri vahetust

Kui see sündmus leidis aset 2014. aastal, siis kaks aastat hiljem proovisid nii Kai, Kadri kui Krõõt läbi suruda naiskonna peatreeneri vahetust. Üks põhjus oli sportliku progressi puudumine, ent paralleelselt ajendas naisi tegutsema ka Aurelio mittejalgpalliline käitumine.

Kai lisas, et asi ei puudutanud vaid kolme mängijat, vaid nende taga seisis terve naiskond. "Kui me seda asja lahkasime, siis proovisime otsida võimalikult palju tõendeid, aga juhtkonna reaktsioon oli null."

Kadri: "Sisuliselt vihjati meile, et me oleme liiga noored, paneme asju juurde, mõtleme välja ja teeme elu põnevaks."

Kai: "Enamus meie suhtlusest käis läbi Viikmäe. Kunoga (Nõmme Kalju president Kuno Tehvaga – R. V.) pole mina otse suhelnud, aga ta oli kindlasti asjast teadlik."

Appi paluti ka nüüdseks põhitöö tõttu üle aasta Kaljust eemal olnud Møller, kes 2016. aastal juhendas U17 tüdrukuid ehk vanusegruppi, kust mängijad Aurelio käe alla esinduse juurde siirdusid. Krõõt meenutab, kuidas Møller on talle öelnud, et tema südametunnistus ei luba anda enda noori esindusnaiskonda, kus on selline treener.

Møller kinnitab, et ka tema võitles selle nimel, et Aurelio ei peaks naiskonda juhendama. "Ma olin kõigist asjadest häiritud - ilmselgelt ei olnud kõik põhjused jalgpallilised, vaid ka muude asjadega seotud. Toona proovisin tegeleda sellega, et naiskonnas treener vahetuks. Hooaeg oli lõppenud - naiskonna mängijad proovisid seda läbi viia ja proovisin aidata. Juhtkonnas oli see teema pikalt üleval, aga see ei läinud läbi. Treeneriga lepiti kokku piirid, mil viisil on mängijatega lubatud suhelda ja tema tegevus oli jälgimise all."

Aurelio vastas Soccernet.ee tekstisõnumile reedel kell 17.48, kui lubas antud artikliga seotud küsimustele vastata hiljem. Artikli avaldamise hetkeks polnud temalt vastust laekunud, ent see-eest saabus treeneri nimel kiri vandeadvokaat Robert Sarvelt. 

Kalju president Kuno Tehva ei soovi kommenteerida

"Me ootame ära teie faktid," vastab Tehva Soccernet.ee-le reede päeval. "Me ei kinnita ega kommenteeri midagi enne, kui on selged faktid. See on delikaatne teema ja meil pole rohkem midagi lisada, kui eilne meediale saadetud vastus. See on keerulisem lugu ja sellega on vist juba seotud ka juristid. Mul hetkel täpsem info puudub. Kui kellelgi on fakte, mis on teada, siis selle pinnalt Kalju oma seisukoha ka kujundab. Meil pole midagi rohkemat kommenteerida.

Praegu on kõik tasandil, et keegi midagi ütles. Selle põhjal Kalju kommentaare rohkem anda ei saa, kui me eile andsime. Kui ilmnevad uued asjaolud ja faktid, siis saab Kalju midagi kommenteerida. See jääb meie kommentaariks."

Klubi kinnitab suhet Trisna ja treeneri vahel ning peatab viimase lepingu

Reede õhtul saadab Kalju pressiteate, kus klubi tegevjuht Ehte Eamets räägib olukorrast veidi lähemalt, tunnistades, et "Õhtu" saates esinenud Trisna ja nende klubi treeneri vahel oli suhe.

Eamets: "Ühe neiu süüdistused meie kauaaegse ja hinnatud treeneri aadressil on vaieldamatult suur üllatus. Kui see uudis temani jõudis, tuli ta kohe meiega sellest rääkima. Ta oli nii šokis ja üllatunud, et ta ei leidnud isegi sõnu. Oleme vestelnud kõneall oleva treeneriga, kes on meile kinnitanud, et tal oli tõepoolest lähedane suhe "Õhtu" saates esinenud neiuga, kes soovis toona FC Flora naiskonna jalgpallurina temalt eratreeninguid ja sealt see suhe algaski. Nad olid suhtes seitse aastat ja suhe põhines vastastikusel mõistmisel ja kokkuleppel ning kestis veel aastaid ka pärast seda, kui neiu oli saanud täisealiseks. Seega oleme pehmelt öeldes šokeeritud tema kolmteist aastat hiljem esitatud kahtlustustest.

Saime teada treeneri heast läbisaamisest, võib öelda suhtest, kahtlused tõstatanud naisterahvaga, aga seda perioodist, kui ta oli täisealine. Samas ei ole meil seni olnud mingit alust ja ka õigust olnud sekkuda ühegi treeneri eraellu. Treenerina on ta oma tööd teinud hästi ja selles
osas klubil pretensioone ei ole.

Pean vajalikuks rõhutada, et alustasime klubi juhtkonnaga kohe pärast saadet vestluseid meie kasvandike, treenerite ja abipersonali ning seotud lapsevanematega, kes on meile väitnud, et neil ei ole etteheiteid ühegi treeneri käitumise suhtes nii jalgpallimurul kui väljaspool seda.

Kinnitan, et oleme igakülgselt valmis toetama jalgpalliliidus algatatud menetlust tõe tuvastamiseks võimalikult kiiresti, et taastada töörahu Eesti jalgpallis. Oleme siiralt üllatunud, et neiu otsustas pöörduda ajakirjanduse, mitte meie, jalgpalliliidu või õiguskaitseorganite poole.

Kuni asjaolude selgumiseni oleme peatanud treeneriga töölepingu."

Jalgpalliliit: algatame distsiplinaarmenetluse Fredo Getulio Aurelio ja Nõmme Kalju suhtes

Eesti Jalgpalli Liidust kommenteerib olukorda infojuht Mihkel Uiboleht.

Kas jalgpalliliit saab seniste andmete põhjal kinnitada või ümber lükata, et Mia Belle Trisna poolt "Õhtu!" saates mainitud treener on Fredo Getulio Aurelio?
Saame kinnitada, et oleme viimase kahe päeva jooksul saanud paljudelt inimestelt suure hulga informatsiooni, mille sisu on äärmiselt häiriv. Suur aitäh kõigile, kes on rääkinud. Mõistetavalt ei ole tegemist lihtsa teemaga ja seda enam väärib kõigi juba oma kogemusest rääkinud inimeste julgus tunnustust.

Ühtlasi saame kinnitada, et jalgpalliliit algatas äsja distsiplinaarmenetluse Fredo Getulio Aurelio ja Nõmme Kalju FC suhtes.

Kas jalgpalliliit on varem kuulnud, et Getulio osas oleks komplikatsioone olnud? Kui jah, siis kas poleks saanud midagi varem ette võtta?
Kui meil oleks olnud varem informatsiooni, mis viitab tõsistele probleemidele, siis oleksime pöördunud politsei poole ja/või algatanud distsiplinaaruurimise.

Mis moodi distsiplinaarjuurdlus välja näeb ja mis on võimalikud tagajärjed?
Esmalt kogume kokku informatsiooni. Julgustame kõiki, kes antud teemast midagi teavad, ühendust võtma e-posti aadressil fp@jalgpall.ee. Anonüümsus on garanteeritud.

Kui info on koos, siis peame nõu meie heade partneritega, kelleks on justiitsministeerium, sotsiaalkindlustusamet ja politsei. Oluline on toetada inimesi, kes on keerulised olukorrad läbi elanud. Politsei otsustab mõistagi ise, mida kogutud informatsiooniga teeb. Meie jaoks on järgmine samm uurimistulemuste viimine distsiplinaarkomisjoni, kust tuleb otsus. Nii tõsiste juhtumite puhul on võimalik tagajärg eluaegne jalgpallis tegutsemise keeld.

Kas Eesti jalgpallis on ka varem sarnaseid probleeme olnud?
2016. aastal tuli avalikuks juhtum, kus üks isik saatis endast kahele inimesele sobimatuid pilte. See isik tunnistas oma tegevuse klubi juhtkonnale üles, vabandas ja viis läbi lepituse, läks ravile ning jäi oma tööandja jälgimise alla.

Trisnaga juhtunu kvalifitseeruks kuriteoks

Sild: "Täna kehtiva karistusseadustiku § 1432 järgi on suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades kuritegu. Selle kuriteo koosseis näeb ette täisealise poolt noorema kui 18-aastasega suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise, kui seda tehes on süüdistatav ära kasutanud kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitanud saavutatud mõjuvõimu või usaldust.

Mõjuvõimu kasutamine peab leida tõendamist. Treeneri ja treenitava suhtes võib mõjuvõimu kasutamine esineda, nii et teoreetiliselt võiks kirjeldatud lugu sellele paragrahvile vastata, kuid kindlasti vajaks hinnangu andmine täpsemate asjaolude välja selgitamist ning olemasolev info ei ole piisav, et öelda, kas antud juhul oleks kuriteokoosseis täidetud."