Ukraina keskkaitsja Vladislav Veremejev (25) sõlmis mullu veebruaris Nõmme Kaljuga kolmeaastase lepingu, aga maikuus teatas klubi, et mängijaga on leping lõpetatud. Mängija oli pidevalt kimpus vigastustega ning ei suutnud näidata, milleks ta tegelikult võimeline on.

Vladislav Veremejev liitus Nõmme Kaljuga mullu veebruaris ning jäi algul nähtuga rahule. "Esimesed muljed olid head – hea meeskond, hea kollektiiv üleüldiselt, sulandusin hästi," sõnas noor ukrainlane Soccernet.ee-le.

Kuu aega pärast Kaljuga liitumist hakkas ülemaailmne pandeemia, mis lõi tavapärase treeningrütmi segamini, kuid klubi üritas mängijaid toetada. "Koroona puhkemise ajal organiseeris klubi meile toidu, valmistati treeningkava treenerite poolt ning selle osas tehti kõik, et mängijad võimalikult hästi naaseksid palliplatsile."

Nõmme Kalju presidendi Kuno Tehva kui inimese suhtes mängijal etteheiteid polnud. "Klubi president oli normaalne, suhtles mängijatega ja mina jäin suures plaanis rahule."

Kevadel Nõmme Kaljus lahvatanud skandaal ukrainlase sõnul mängijaid ei mõjutanud, sest nemad keskendusid oma mängule. "Kui naistetreeneri skandaal juhtus, siis mängijaid teavitati ka sellest, kuid me otseselt tähelepanu sellele ei pööranud, sest meie kui mängijate asi oli mängida sel hetkel."

Maikuus andis Soccernet.ee-le intervjuu ka teine klubist lahkunu Odilavio, kes oli klubis pettunud, sest mängijad pidid enda vigastusi ise ravima ning keegi ei aidanud neid. "Kõik, mis Odilavio oma intervjuus ütles, vastas tõele – me pidime oma treening- ja mänguvarustust ise pesema, treeningutele ise sõitma ning see, et meie vigastusi ei ravitud, vastab samuti tõele, sest kui meil olid Odilavioga vigastused, siis pidime end ise ravima ning taastuma, sest keegi ei aidanud selles plaanis.

Võib öelda, et kohati vigastuste pärast pidin lahkuma meeskonnast, kuid suuresti ikkagi treeneritetiimi tõttu, sest nemad ütlesid, et nemad ei arvesta enam minuga. Aga mul ei lastud näidata, milleks ma võimeline olen, kui minu vigastusi ei ravitud. Klubisse tulek oli paljulubav, kuid vigastused, skandaalid klubis ja klubi tingimused jätsid mulle oma jälje. Oli palju vigastusi ning vähe aega, et taastuda.

Meile öeldi, et teie olete leegionärid ja teie peate mängima, aga meil polnud võimalust mängidagi, kuna olime kogu aeg vigastatud."

Nagu Odilavio, oli ka Veremejev rahul mullu Kaljut juhendanud Marko Kristaliga, aga tänavu peatreeneriks saanud Sergei Frantsevi mänguplaanist ta aru ei saanud. Eelmisel hooajal pääses ukrainlane väljakule 17 mängus, kuid sel hooajal jäi saldoks ainult viis mängu. "Marko Kristal on väga hea inimene ning treener, sest ta aitas mul meeskonda sisse sulanduda. Sergei Frantsev mõtles teisiti, tal oli oma nägemus ja nõudmised ning mina koos Odilavioga ei sobinud talle.

Kõik, mis meile räägiti, selle täitsime väljakul, aga paraku me uuele treenerile ei sobinud. Konflikte ja emotsioonide ülekeemist ei juhtunud. Usun, et kui minu ja Odilavio vigastusi oleks korralikult ravitud, siis oleksime paremat mängu saanud näidata kõigile."

Ukraina keskkaitsja sõnul toimis klubi säästurežiimil. "Mingid arstid klubil olid, aga klubi üritas igalt poolt ja iga mängija pealt raha säästa. Mul oli vaja röntgenpilt teha, mille tegime viimasel hetkel, aga kui pilt oleks tehtud koheselt, siis oleksime saanud mu vigastust kohe ravida. Ei saa aru, miks klubi nii kaua ootas sellega.

See ongi Kalju väga suur miinus, sest väga raske on olla klubis, kui sul on väike vigastus, siis seda ei ravita üldse. Väga paljudel mängijatel on samasugused asjad juhtunud ning klubi ei tee selle vastu midagi. Ma sõitsin pärast klubist lahkumist Ukrainasse ja koheselt sain oma vigastuse ravitud ning nüüd mängin Ukraina teises liigas FK Skoruki eest.

Kaljus ravisin oma vigastust kolm kuud, mängisin kuu aega ja siis olin jälle mitu kuud väljas. Väga raske on nii," tõdes Vladislav Veremejev.

Nõmme Kalju president Kuno Tehva vastas Veremejevi väidetele ühe lausega: "Veremejev pole meie mängija enam ja ma ei soovi ühtegi kommentaari anda."