Eesti meeste koondise peatreeneri rollis jätkav Thomas Häberli vahetas välja abitreenerid - Norbert Hurta ja Ervin Gashit hakkavad asendama Jürgen Henn ja Joel Lindpere. Miks just sellised valikud ja mis märtsikuiseks Poola vastu peetavaks EM-kvalifkatsioonimänguks valmistuva koondise juures muutub?

• Kindel: Häberli jätkab Eesti koondise peatreenerina, uued abilised on Henn ja Lindpere
• Pohlak: meie lojaalsus on kõrge ja meil on väga selge arusaam, et meeskond on treeneri taga

"Nad olid saadaval ja neil on vajalikud omadused. Jürgenit tunnen kauem, Joeli lühemat aega, kuid usun, et saime kokku hea koosluse. See oli muidugi ka enne, kuid teadsime juba ette, et Ervini leping kehtib aasta lõpuni ja peame tema asemele kellegi leidma," selgitas Häberli pärast EJL-i juhatuse koosolekut, kus tema jätkamine ametlikult kinnitati, ajakirjanikega vesteldes.

Kui Henni seostati koondisega juba mõnda aega, siis Lindpere ametisse nimetamine tuli vähemalt avalikkusele üllatusena. "Tunnen teda nüüdseks paremini kui veel kahe-kolme kuu eest, ent mõistagi käisin lõppenud hooajal Tallinna Kalevi mänge vaatamas ja tean, et ta oli suurepärane mängija. Ta peaks olema mängijatega lähedasem kui Ervin oli, kuid kindlasti on meile abiks ka tema laialdased teadmised jalgpallist," lisas šveitslane.

Ta märkis, et Lindpere ja mängijate eeldatavalt parem kontakt ei olnud valiku tegemisel siiski kõige tähtsam. "Ütleme nii, et see on lisaväärtus. Koondis on koos nädala või kümne päeva kaupa, kõik on professionaalid ja teavad, milliseid ülesandeid neil tuleb täita. Pole esmatähtis, et oleksime nagu perekond, ehkki lähedusetunne on mõistagi abiks. Kuid jah, see oli üks Ervini ülesandeid ja nüüd täidab seda Joel." 

Rollid ei muutu ülemäära palju

Kuid miks vahetati välja Hurt? "Ervini asendaja nimetamisega pidime ootama aasta lõpuni ja nüüd tekkis Norberti osas selline olukord, et asendada tuli mõlemad treenerid. Võib-olla oli seega isegi hea, et Ervini asendaja väljakuulutamisega nii kaua ootasime, nüüd saime seda korraga teha," vastas Häberli. Tema kõrval istunud EJL-i president Aivar Pohlak kinnitas, et abitreenerite üheaegse vahetamise osas on tegu pigem kokkusattumusega.

Hurda ja Henni rollid ei erine tema sõnul ülemäära palju. "Peame leidma hea viisi mõlema uue treeneri tugevuste ärakasutamiseks, sellega saame nüüd tegelema hakata. Kuid jah, Jürgen võtab suuresti üle need ülesanded, mis olid seni Norberti õlul." Pohlak märkis siinkohal, et Henn on üle pika aja esimene koondise abitreener, kes ongi ametis vaid koondise juures ega tööta igapäevaselt mõnes klubis.

Henni on kirjeldatud kui võimalikku järgmist A-koondise peatreenerit. Mida arvab Häberli seisukohast, et praegune abitreeneri roll valmistab teda ette tulevaseks peatreeneri ametiks? "Hea lugu, kas pole?" muigas šveitslane vastuseks. "Muidugi on tore, kui kogu Eesti jalgpall areneb. Aga praegu ootan lihtsalt meie koostööd ning kui temast saab aasta või kahe või kümne pärast peatreener, olen õnnelik nii tema kui ka Eesti üle."

Eestisse saabudes rõhutas Häberli, et valis üheks abitreeneriks Hurda eeskätt seepärast, et varasem tutvus võimaldas tal Hurda arvamusi usaldada - eriti olukorras, kus tal endal Eesti jalgpallimaastikust niivõrd head pilti veel polnud. Nüüdne "lahkuminek" ei tulene aga sellest, nagu poleks tal enam Hurda seesugust abi vaja. "See teema langes juba ära esimese kuue kuu järel, sest selleks ajaks tundsin end ise juba kindlamini. Algul oli see mõistagi tähtis, kuid nüüdseks on mul juba endal nägemus mängijate kohta olemas."

Noortega edasi 

Eesti koondis noorenes sügisestes mängudes kõvasti ja seda teed kavatsetakse jätkata. "Karl Jakob Hein ja Maksim Paskotši on end juba tõestanud, Martin Vetkalit ja Oliver Jürgensit nägime samuti. Kuid oluline on ka liidrikogemus, näiteks Karol Mets on on minu käe all suure sammu edasi teinud. Nagu olen varemgi öelnud - me ei saada lihtsalt nooruse nimel väljakule U21 meeskonda. Aga rõhutan, et need mehed, kes on mänginud, väärisid kohta koosseisus. Kindlasti lisandub selliseid mängijaid veelgi."

Kindlasti saavad nooremad mehed end näidata jaanuarikuises Küprose laagris, kuhu ühelgi klubil pole kohustust mängijaid lubada, sest tegu ei ole ametliku koondiseaknaga. "Kuna teame, et paljud ei saa tulla, siis ilmselt on seal taas palju Eestis mängivaid mehi, aga mitte ainult noori. Nagu ikka, on see šanss enda tõestamiseks, nagu ka eelmisel aastal."

Häberli andis mõista, et koondise mängustiilis ei ole põhimõttelist muutust oodata. Lihtsalt senist plaani tuleb suuta paremini täita. "Muidugi ei lähe me ainult kaitsma, peame suutma ka pressingut teha ja rünnata. Oleme seda proovinud, aga meil on viimasel ajal sellega raskusi olnud. Oleme näiteks pidanud tegema kaks vahetust krampide tõttu. Märtsis ei või sellist asja juhtuda, mängijate jooksuvõimekus peab paranema. Niisugusel juhul saame mängida ka agressiivsemalt. Aga meie eesmärk on niikuinii alati palliga mängida, olles samas kaitses tugevad. Lõppev aasta oli meie jaoks keeruline, aga järgmine ei tule kergem. Samas ootame seda väljakutset," kinnitas ta.

Eesti peab uue koondiseaasta esimese mängu 12. jaanuaril Paphoses Rootsiga, lõpetades sellega ühtlasi Küprosel toimuva laagri. Seejärel minnakse 21. märtsil EM-valikturniiri sõelmängus võõrsil vastamisi Poolaga, edasipääseja mängib EM-pileti nimel Soome ja Walesi kohtumise võitjaga.