Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak kirjeldas, kuidas jõudis alaliidu juhatus meeste A-koondise senise peatreeneri Thomas Häberli jätkamisotsuseni. Tema kinnitusel ei olnud laual varianti, et praegu hakataks juhendajat vahetama.

• Kindel: Häberli jätkab Eesti koondise peatreenerina, uued abilised on Henn ja Lindpere
• Häberli uutest abilistest: Jürgen võtab üle Norberti ülesanded, Lindpere on mängijatega lähedasem kui Ervin

Pohlaku sõnul kestis juhatuse koosolek seekord terve tööpäeva ehk kaheksa tundi, neist viimasel kolmel arutati A-koondise juhendaja teemat. Häberli esitas kokkuvõtte 2023. aastal tehtust ning nägemuse 2024. aasta osas.

"Lühike kokkuvõte on selline, et alates 1. jaanuarist läheb Thomas edasi treeneritetiimiga, kus ei ole abitreeneritena Norbert Hurta ja Ervin Gashit, neid asendavad Jürgen Henn ja Joel Lindpere. Kuulates lähenemist, põhjendusi ja kirjeldusi ning saades vastuseid küsimustele, tahaksin öelda, et keskendatud oli tänasel koosolekul sellel, kuidas anda Thomasele, tema treeneritetiimile ja mängijatele maksimaalne tugi selle jaoks, et valmistuda parimal moel meie jaoks väga eriliseks võimaluseks - esimeseks EM-i sõelmänguks Poola vastu Varssavis märtsi lõpus," ütles Pohlak ajakirjanikega vesteldes.

"Ka hilisem arutelu keskendus sellele, mida meie omakorda alaliidu poolt saaksime teha selleks, et see valmistumine oleks parim. Samal ajal ei tohi kaotada fookust protsessilt, mis aasta lõpus algas ja mida näeme positiivselt ehk põlvkondade vahetuselt ja uue generatsiooni pealetulekult. Thomas kirjeldas ka oma mängijatepõhist nägemust jaanuarikuiseks treeninglaagriks, mis toimub Küprosel ja mille lõpus mängitakse üks mäng Rootsi koondisega," lisas Pohlak.

Millised kirjeldatud toetusvõimalused on? "Proovida luua parim võimalik töökeskkond. Et seal ei oleks mingeid segavaid asjaolusid või ka liigseid pingeid, nimetame seda siis kuidagi selliselt. Et oleks parim võimalik õhkkond. Esialgu räägime ühest mängust, kus sõltub väga palju sellest, millises meeleolus, enesetunde ja usuga, millisest keskkonnast sinna minnakse. Kuna Thomasel oli kindel nägemus, millises seisus ta tahab märtsi mängule või mängudele minna, siis selles saame kaasa aidata."

Pohlak rõhutas, et abitreenereid ei vali koondisele juhatus, vaid see on puhtalt peatreeneri valik. "Neid me kunagi ei kinnita. Peatreeneril on oma nägemus, kuidas edasi minna. Thomase oma oli selline. Tegelikult rääkis Thomas juba oktoobrikuises koondiseaknas, et ta sooviks Jürgen Henni kaasata. Toona oli see hästi privaatne vestlus, mille ma nüüd siin kogemata välja lobisesin. Aga see oli tema ettepanek, mis juhatusele meeldis."

Tagasilöögid ei väära protsessi

Kas otsus võinuks olla teistsugune, kui Eesti poleks pääsenud märtsikuistele EM-i sõelmängudele? "Väga keeruline on sellele küsimusele vastata," sõnas Pohlak. "Sellist olukorda me ju ei arutanud. Aga kuna sisuliselt on tegu järgmise koondisemänguga, siis siin on ka natuke põhimõtteline suhtumine. Me ei saa olla selline alaliit, kes käitub nagu suur või väga emotsionaalne jalgpalliriik. Peame olema väikesed ja kaine mõistusega, mis tähendab ka seda, et meie jaoks on lojaalsus treeneritele väga kõrge. Kui oleme nad palganud, siis toetame neid ja nende valitud strateegiaid."

Ta märkis, et raske sügise järel on põhimõttekindlus seda tähtsam. "Meie teekond on ju tõepoolest olnud üles-alla, aga see loobki pigem tunde, et kui me ühiselt selle protsessi taga oleme, siis on võimalik suurendada tõenäosust, et me siit midagi erilist saavutame. Pluss veel fakt, mida olen ka varem intervjuudes öelnud, et olulise asjana on alanud põlvkondade vahetus ja peame laskma sellel normaalsel moel edasi liikuda, mitte sellesse sekkuma."

Pohlak kinnitas, et ühegi teise nimega seoses arutelusid ei tekkinud. Ta lisas, et sarnaselt varasematele treenerivahetustele on hoitud sidet ka mängijatega. "Me oleksime ju mõnes mõttes ebaprofessionaalsed, kui me infot ei koguks. Hoidsime juba sügise algusest kätt pulsil, sest kui asjad hakkavad halvasti minema, pead protsessi võimalikult lähedalt monitoorima. Eesti on maru väike ja isiklikke suhteid on igal pool ja risti-rästi. Meil on väga selge arusaam, et meeskond on treeneri taga."

Sihid on paigas ja kõrged

Millised eesmärgid alaliit Häberlile omalt poolt uueks aastaks seadis? "Tahe või loogika on ju kogu aeg paigas - me tahame parimaid tulemusi. Üldine filosoofia on see, et me kuulame peatreeneri nägemust ja kui see meile meeldib, siis me palkame ta. Kui me seda ei toeta või see mingi meie arusaamaga ei klapi, siis ei palka. Hästi lihtsalt öeldes on meie eesmärk see, et märtsikuus tahame kvalifitseeruda EM-finaalturniirile, juunikuus võita Balti turniiri, seejärel edasine sõltub märtsikuistest tulemustest ja sügisel on eesmärk tõusta Rahvuste liigas B-divisjoni," lausus Pohlak.

"Need on paigas ja midagi täiendavat siia lisada polnud. Veel kord - juhatuse hilisem arutelu pärast peatreeneri presentatsiooni keskendus sellele, kuidas maksimaalselt toetada treenerit ja tema tiimi selles protsessis," lausus Pohlak.

Eesti peab uue koondiseaasta esimese mängu 12. jaanuaril Paphoses Rootsiga, lõpetades sellega ühtlasi Küprosel toimuva laagri. Seejärel minnakse 21. märtsil EM-valikturniiri sõelmängus võõrsil vastamisi Poolaga, edasipääseja mängib EM-pileti nimel Soome ja Walesi kohtumise võitjaga.