Tallinna FCI Levadia keskvälja dirigeerival Til Mavreticil (26) on karjääri jooksul olnud mitu ebaõnnestunud hooaega. Eelmisel aastal jäädi kahe punktiga ilma Eesti meistritiitlist, kuid tänavu on ihaldatud trofee käeulatuses. "Kui me võidame selle, siis see oleks vaieldamatult mu karjääri parim hooaeg!" kinnitab sloveen intervjuus Jalkale.

• Lugu ilmus esialgselt septembrikuu Jalkas.

Mavreticil täitus tänavu suvel kaks aastat Levadia ridades. 26-aastane sloveen on olnud tänavuse hooaja tabeliliidri vankumatu lüli keskväljal. Ta naudib elu Tallinnas, mis sarnaneb suuresti tema kodulinna Ljubljanaga. "Tunnen ennast siin kui kodus," märgib Mavretic. Levadia on tema karjääri kolmas välisklubi ning perioodi Eestis hindab ta neist kolmest enim õnnestunuks. Selles mängivad Mavretici sõnul suuresti rolli ka kogemused, mida tal on aastate jooksul kogunenud, sest sloveen oli esimestes välisklubides karjääri algusaastatel.

Keerulised ajad välisklubides

Mavretici esimene etapp professionaalses jalgpallis oli Itaalia tugevuselt kolmanda liiga klubis Monopoli. Ta siirdus saapamaale 18-aastaselt ning sai seal kahe ja poole aastaga platsile 45 kohtumises. Harilikult vahetusest sekkunud Mavreticil jäi Itaalia perioodist kontole neli väravat ja üks väravasööt. Kaheksa aastat hiljem esimesele välisklubikogemusele tagasi vaadates tõdeb praegune Levadia keskväljamees, et tegu oli raske, aga õpetliku perioodiga.

"Mul ei olnud juhiluba, ma ei osanud itaalia keelt. Serie C mängustiil ei sobinud mulle eriti, sest pall oli palju õhus ning seal käis pidevalt võitlus, ka teiste pallide pärast. See oli üks keerulisemaid perioode minu elus. Olin seal üksinda ning võibolla polnud valmis selleks väljakutseks, aga ma arenesin seal palju. See on hoopis teine keskkond, kui tulla U19 meeskonnast," meenutab Mavretic. Sloveen lisab, et ta kasvatas endale selle aja jooksul mitu kilogrammi lihasmassi ning mängis tol ajal positsioonil, kus teda enam mängimas ei näe, ehk teise ründaja kohal.

Pärast perioodi Itaalias oli Mavretic ligi kolm kuud ilma klubita. Klubid tegid talle pakkumisi, aga need ei tundunud talle esialgu huvipakkuvad. Seejärel, kuna ta jäi liiga kauaks ootama, kadusid ka eelmised pakkumised. Lõpuks tekkis tal võimalus ühineda Slovakkia idaosas tegutseva kõrgliigaklubiga Michalovce. Paraku ei läinud ka Slovakkias asjad plaanipäraselt. Mavretic räägib, et kohalikud tingimused olid võrdlemisi kehvad ning ta oli taas üksinda tundmatus peaaegu 40 000 elanikuga linnas. "Seal polnud väga midagi teha ja mu tüdruksõber õppis Budapestis," räägib Mavretic. Vähem kui aasta Slovakkias veetnud sloveen sai oma teises välisklubis kirja 12 kohtumist, misjärel jäid tema seiklused välismaal paariks aastaks pausile.

Kodumaalt Käidi hea sõnaga Eestisse

Mavretic naasis 2020. aastal kodumaale ning ühines kohaliku kõrgliigaklubi meeskonnaga Domžale, kus mängis toona ka Mattias Käit. Meeste vahel tekkis kiiresti sõprus, mis kestab tänaseni. "Me suhtleme omavahel iganädalaselt ja ma käisin eelmisel aastal ka tema pulmas," ütleb Mavretic. Lisaks sellele on tal ka teisi sõpru Sloveenia kõrgliiga aegadest, ja seepärast jälgib ta pidevalt Sloveenia liiga mänge.

Pärast aega Domžales, kuhu jäi ka poolehooajaline laenuperiood Goricas, mängis Mavretic hooaja Sežana Taboris, kellega lõpetati hooaeg kümne kõrgliigameeskonna seas viimasel real. Peale selle vaevasid Tabori rahamured, mis Mavretici sõnul on Sloveenias väiksemate meeskondade puhul üsna tavapärane nähtus. Ta selgitab, et nad on eelarvet koostades arvestanud rahaga Euroopast, mistõttu tekivad sellest ilma jäädes probleemid ka mängijatele palga maksmisega. Kuigi Mavreticil oli lepingu järgi veel üks aasta Taboris ees, sai ta palga maksmata jätmise tõttu selle tühistada ning koostööle joone alla tõmmata.

Kahe ja poole hooaja järel Sloveenia kõrgliigas otsustas Mavretic taas vaadata välismaale, mispärast sai temast 2022. aasta suvel Levadia mängija. Mavretic tõdeb, et Eesti kümnekordse meistriga liitumises oli väike panus ka endisel meeskonnakaaslasel Käidil, kes kuulus kunagi ka ise Levadia noortesüsteemi. Eesti koondislane jagas sloveenist sõbraga Levadiast vesteldes kiidusõnu, mis muutsid Mavretici otsuse Eesti tippklubiga liituda kindlamaks. "Kui ta oleks Levadia kohta halba rääkinud, siis ma ilmselt poleks liitunud," naerab ta.

Algul ei saanud vedama, pärast…

Kuigi ka Levadias olid Mavretici liitudes ja selle järel tormilised ajad, siis on hispaanlasest peatreeneri Curro Torrese käe all saavutatud stabiilsus, mille abil läheneb Levadia praeguse seisuga klubi ajaloo 11. meistritiitlile. Sloveenia keskväljamehe jaoks on Levadias mängimine varasemast erinev kogemus, sest Eestis eeldatakse tema koduklubilt alati võitu. Eelmistes Mavretici meeskondades oli eesmärk lõpetada tabeli keskmike seas või võidelda püsimajäämise nimel. "Mulle meeldib mängida meeskonna eest, kes võitleb meistritiitli pärast," sõnab sloveen, "ma loodan, et kõik läheb hästi ja me suudame selle ära teha."

Kui Levadiale oli tänavune karikavõit klubi ajaloo üheteistkümnes, siis 26-aastasele Mavreticile tähendas see profikarjääri esimest karikat. "Ma ei teadnud, mida teha, sest ma polnud varem mitte midagi võitnud! Ma olin väga õnnelik oma esimese karika üle," tunnistab Mavretic. See tuli mälestusväärsel moel, sest Levadia oli karikafinaalis Paide vastu poolajaks kaheväravalises kaotusseisus. "Mäletan, et tulime mängule enesekindlalt, aga poolajaks olime 0 : 2 taga. Terve riietusruum oli vaikne. Vaatasime üksteisele otsa ja mõtlesime, et mis nüüd saab," räägib Mavretic.

Pärast Mihkel Ainsalu teise poolaja alguse väravat sai Levadia uue hingamise ning tõstis karika 4 : 2 võiduga pea kohale. Mavretic kirjeldab emotsioone, mis teda lõpuvile järel valdasid, sõnaga "kergendus".

Mõtteid tänavusest eurosuvest

Vestlus Mavreticiga toimub kaks nädalat pärast FCI Levadia eurosuve lõppu. Ta räägib, et eesmärk, milleks oli edasipääs teise eelringi, sai täidetud, mispärast võib eurosarja mängudega suures plaanis rahule jääda. Meenutades teise eelringi avakohtumist Horvaatias kohaliku mulluse neljanda klubi Osijekiga, toob Mavretic välja individuaalsed eksimused, kuid samas tunnustab vastast, kelle tõttu pidi Levadia avakohtumises leppima 1 : 5 kaotusega.

"Ma arvan, et me polnud esimeses mängus piisavalt valmis nende pakutud intensiivsuseks. Teises kohtumises saime sellega paremini hakkama," võrdleb Mavretic Horvaatias ebaõnnestumist koduväljakul saadud 0 : 1 kaotusega. Kuigi avakohtumise statistika oli päris lubav (pallivaldamine 56 ja 44 % Levadiale, pealelöögid 15 : 14 Osijekile, löögid väravale 7 : 7), siis Mavretic toonitab Levadia meeste kogetud karmi tõde, et sellel tasemel karistatakse lihtvigu halastamatult täpselt.

Mavretic usub, et selle võistkonna potentsiaal on veel suurem, kui sel aastal näidati. "Alati on olemas soov jõuda alagrupiturniirile, aga see muidugi oleneb palju ka loosist, millised vastased sulle sellel teel vastu tulevad. Aga meil on praegu koos hea rühm mängijaid ning hea treenerite tiim, seega ma usun, et me oleme võimelised veelgi enamaks," arvab Mavretic.

Jalka kõiki varasemaid numbreid saab lugeda siit.