Soccernet.ee taskuhäälingu "Udune Albion" värskes osas arutlesid Ott Järvela ning Dannar Leitmaa (Õhtuleht) muuhulgas seda, kuidas saavad Inglismaa klubid mitmes võistlussarjas rügamisega hakkama. Või on see üldse võimalik?

Teema avamisel võeti ette möödunud nädalavahetusel toimunud Inglismaa karikasarja tulemused. Üllatustulemusi pakkusid Nottingham Forest ja Newcastle United, kes alistusid madalamate tasemete meeskondadele (vastavalt Blackpoolile ja Sheffield Wednesdayle).

"Nii Forresti kui Newcastle'i puhul ühendab neid kaotusi asjaolu, et mõlemad tegid koosseisus väga palju muudatusi, aga ka see, et mõlemaid ootab nädala keskel liigakarikasarja veerandfinaal. Oleme ausad, kas sa oled liigakarikas veerandfinaalis või Inglise karikas jõuad 32 sekka?! Kui sa mõlemat korraga hakkad püüdma, tead, et sul läheb liigahooaeg nässu ja ütleme, tuli valida prioriteete.

Ilmselgelt nii Steve Cooper (Nottingham Foresti peatreener - toim.) kui Eddie Howe (Newcastle Unitedi peatreener - toim.) otsustasid, et nad seavad prioriteediks liigakarikasarja veerandfinaali pluss liiga. Ja vaatavad, kui Inglise karikas õnnestub teise koosseisuga edasi saada, on tore, kui ei õnnestu, pole midagi hullu. Tegelikult selliseid pragmaatilisi otsuseid peavadki peatreenerid kogu aeg tegema," näeb Järvela.

"Tegelikult on see aastaid niimoodi olnud. Kui vaadata Euroopa liigat ja eelmise aasta Konverentsiliigat, ja natukene, natukene on seda näha ka Meistrite liigas Inglismaa klubide puhul, et alagruppides võetakse kohati selliselt, et lähme teeme ära. Kui tuleb ära, siis on kõik hästi, kui ei tule, siis ütleme, et saamegi liigale keskenduda. See on kandev nali pidevalt, nagu Küprosel on hea kliima ja vigastusi vähem, aga tegelikult on see suhtumine näha siin karikamängudes ka. Umbes poolfinaalist äkki hakatakse täie laksuga andma. Sinnamaani üritatakse kuidagi niimoodi, et paneme need mängijad, kes väga mängida ei saa, ja siis loodame, et äkki õnnestub," lisas Leitmaa.

"Samas me näeme tippklubide puhul aina enam ka seda, et lähenetakse süstemaatiliselt rotatsioonile, et proovitaksegi erinevates karikasarjades ka tippe püüda. Liverpool oli eelmisel hooajal väga hea näide - võitsid kaks kodumaist karikat, olid Meistrite liigas finaalis ja meistrivõistlustel tiitliheitluses viimase vooruni sees. Tegelikult see mitmel rindel edukas olemine on võimalik, aga selle komplekti kokku saamine on keeruline. Ja need, kes näevad, et neil seda võimalust komplekti kokku saada ei ole, otsustavad mõnest asjast loobuda," käis Järvela välja.

"Liverpooli tagajärg on selles mõttes natukene näha. Nad on viis aastat järjest pannud hooaja lõppudeni välja täiesti hullumeelses tempos. Mingil hetkel sul mängijad kuluvad ära sinna. Näiteks Liverpoolil on praegu näha, mängijad on pikalt vigastatud pluss paljud mängijad kukuvad väga järsku ära selle tempo pealt.

Ma toon alati näiteks, et kui Marc-Vivien Foe 20 aastat tagasi suri, siis juba öeldi, et jalgpallurite koormus, mängude koormus on üle mõistuse suur. Aga nüüd läheb see järjest suuremaks. Inglise karikas on väga romantiline ja pika ajalooga karikas, aga ma arvan, et kui sa oled ikkagi meistritiitli pärast võitlev treener, siis mingil hetkel saad aru, et prioriteet on kuskil mujal," leiab Leitmaa.