Nõmme Kalju brasiillased Alan Arruda ja Felipe Nunes ütlesid Soccernet.ee-le antud intervjuus, et pakkumise korral oleksid nad nõus ka Eesti kodakondsuse võtma ning koondise sinist särki kandma.

Poolteist aastat Eestis pallinud Arruda ning tänavuse hooaja eel Kaljuga liitunud Felipe on siinse eluga rahul ja valmis siia pikemaks ajaks püsima jääma.

Nõmme klubiga seovad neid lepingud käesoleva hooaja lõpuni, kuid mõlemad loodavad seal jätkata ja Kalju juba järgmisel aastal Eesti meistriks viia.

Nagu peatreener Fredo Getulio Aurelio juba varem välja öelnud on, nii loeb ka brasiillastest mängijate sõnul nende jaoks ainult esimene koht.

Olete nüüd mõnda aega Eestis veetnud. Kui hästi olete kohanenud ning kuidas teile siin meeldib?

A: Mulle meeldib siin väga. Olen olnud Euroopas ka teistes riikides, näiteks Ungaris ja Austrias, profijalgpallur ning Eesti erineb nendest riikidest palju, seda aga positiivses mõttes. Nõmme klubi on 100 protsenti minu jaoks, siin on hea elu ning mu sõbrad on siin. Loodan jääda siia pikaks ajaks.

F: Mina olen esimest aastat Brasiiliast väljaspool jalgpallurina. Mulle samuti meeldib siin ning kõik mu sõbrad on siin, aga ma loodan, et järgmine hooaeg tuleb parem.

Felipe, kas on väga raske siin hakkama saada ilma inglise keelt rääkimata nii jalgpalliväljakul kui väljaspool seda?

Hetkel ei ole. Ma õpin seda ja räägin ka. Klubis on kõik sajaprotsendiliselt korras, kui mingi probleem peaks tekkima, siis Alan ja Getulio aitavad mind.

Kas olete õppinud ka eesti keelt? Oskate te midagi eesti keeles öelda?

Ikka oskame (naerdes). "Kuidas läheb", "tere". (Need on mõned lihtsamatest näidetest, mis on meestele külge jäänud - toim.)

Kuidas te siin vaba aega veedate? Käite ka väljas? Kus?

Põhiliselt oleme me siiski kodus ja räägime interneti vahendusel perega, sest me elame nii kaugel. Aga kui väljas käime, siis meeskonnaga oleme käinud näiteks kinos ja ka Stereos käime. Vahel väga harva, kui me välja saame, siis oleme käinud ka Club Prives mis on täpselt meie jaoks tehtud.

Kellega meeskonnakaaslastest kõige rohkem läbi käite? Kas välismaalased on ilusasti omaks võetud või olete rohkem isekeskis?

Kõik on väga sõbralikud. Meie jaoks on kõik sõbrad, mingeid probleeme pole senimaani tekkinud.

Kuidas teile meeldib Eesti ilm? Toit? Naised?

Eesti talvega oleme ära harjunud, ilmad ei ole enam probleem. Naised on siin väga ilusad, Soomega võrrelda ei anna, seal olid nad sellised suured. Toit on tegelikult erinev, kuigi mõned asjad on samad. Brasiilias oli põhitoiduks muna, riis, liha, Eestis aga liha, kartul ja muna. Cawi Foods toob meile sellist liha, mida me tahame. Riis on igal pool täpselt sama.

Eestlased on üldiselt üsna kinnised inimesed. Olete te siin palju sõpru leidnud? Kas on ette tulnud ka negatiivset suhtumist?

Eestlased küll kinnised ei ole (naerdes). Kõik on väga sõbralikud ja abivalmid ning me oleme leidnud siin palju sõpru. Eesti on palju positiivsem riik kui Soome, siin öeldakse igal pool ilusasti tere ja ollakse viisakad. Soomlased on kinnised.

Kuidas see üldse juhtus, et te Brasiiliast Euroopasse sattusite ning kus te olete veel mänginud peale Eesti?

A: Jalgpalli mängimist alustasin 8-aastaselt klubis. 17-aastaselt teenisin oma esimese profilepingu Serrano FC-ga. 18-aastaselt siirdusin laenule Ungarisse Ferencvarosesse. Olin seal neli aastat ja tulin tagasi Brasiilia teise divisioni Paraiba do Sul FC-sse. Sealt liikusin edasi üheks hooajaks Austriasse, kust mu sõber suunas mind Soome mängima. Kuna sellel klubil oli finantskriis, siis tõi Getulio mu eelmise aasta suvel Nõmme Kaljusse ja nüüd olen ma siin olnud varsti juba poolteist aastat.

F: Mina olen profijalgpalli mänginud nüüd juba 10 aastat. Amatöörina alustasin karjääri Gremio FC ridades, see on üks Lõuna-Brasiilia tuntuimatest klubidest. Sao Jose Poast teenisin esimese profilepingu. Pärast seda mängisin RS FC-s kaks aastat, siis Porto Alegres ühe aasta ning Sapirnagas ühe aasta. Sealt kutsus Nõmme Kaljust Getulio mind Eestisse. Ma vahetasin suhteliselt tihti klubisid, sest klubid tegid mulle järjest paremaid pakkumisi, millest oli raske keelduda. Olen mänginud peamiselt Brasiilia esimese ja teise divisjoni klubides.

Võrrelge palun Eesti jalgpalli taset teiste riikidega, kus mänginud olete. Mis on Eestis erinevat?

A: Eestit on natukene paha Austria ja Ungariga võrrelda, sest siin on praegu põhimõtteliselt amatöörjalgpall. Muudes riikides on kõik profid, siin on kõik lapsekingades. Ma arvan, et kui Eestis oleks kõik mängijad profid, areneks kõik palju kiiremini edasi. Neis riikides on iga klubi täisprofessioonalne, kus kõik saavad mängimise eest raha. Meil on vahel probleeme, kuna mehed on tööl.

F: Brasiiliaga on täiesti mõttetu Eestit võrdlema hakata. Seal elatakse jalgpalli nimel. Brasiilia on ka väga suur maa, sealsetes meeskondades on kõik mängijad ülitehnilised, siin on igast meeskonnast ainult neli-viis hea tehnikaga meest ja see muudab nii mõndagi.

Kui palju te siinset jalgpalli jälgite peale ise mängimise? Teiste klubide mänge või koondisemänge vaatate?

Eesti rahvusmeeskonna mänge oleme vaatamas käinud ning telekast ülejäänusid mänge, mida näitab.

Olete te Kaljus õnnelikud? Kuidas olete senise hooajaga rahul ning milles on kõige suuremad probleemid?

Oleme väga õnnelikud. Eesmärgiks on kolmas koht, nii kaua kuni see reaalne. Hetkel oleme veel viiendad, ka neljas koht rahuldaks meid. Miinimumeesmärgi oleme sel hooajal juba ammu täitnud, mida kõrgem koht, seda parem. (Intervjuu on tehtud vahetult enne viimast kaotatud kohtumist FC Levadia vastu - toim.)

Suurimateks probleemideks on see, et vahepeal on meil mängijad kooli või vigastusega väljas. Oleks meil kõik profid, oleks hea, sest siis saaksid kõik trenni teha.

Kas Hiiu staadioni kunstmurul treenimine ja mängimine mingeid probleeme ei ole tekitanud?

Kunstmuru on täiesti erinev. Pärismuruga võrreldes on mäng seal palju kiirem ning juba 25 minutit väsitavad. See väljak paneb rohkem mõtlema ja aju kasutama.

Kas Nõmme Kaljul on piisavalt potentsiaali, et juba järgmisel aastal meistritiitli eest võidelda?

A: Mitte ainult Kalju, vaid ka Levadia, Flora ja ka Sillamäe on järgmiseks hooajaks meistritiitlile suurimad pretendendid. Kalju ei tule nalja tegema, vaid võitlema ja meistriks tulema.

F: Võib-olla. Brasiilias, kui me alustame midagi, siis me tahame meistriteks tulla. Teine koht on sama hea kui viimane. Me tuleme kas meistriks või meistriks.

Millised plaanid teil järgmiseks aastaks on? Kui pikad lepingud teid Kaljuga seovad?

A: Minu leping lõppeb 30. novembril, järgmisel kuul räägin Kunoga (Kuno Tehvaga - toim.) Kalju plaanidest ning lähen kodumaale tagasi.

F: Minuga on täpselt samamoodi.

Kas sooviksite Eestis mängimist jätkata? Kui kaua?

A: Kui mõlemale poolele on mu jätkamine kasulik, siis miks mitte. Kui mina, klubi ja ka fännid on rahul, siis miks mitte siin ka kümme aastat olla.

F: Sama lugu - kui mõlemale poolele hea pakkumine oleks, siis jääks siia hea meelega. Mulle meeldib siin.

Kui näiteks Levadia või Flora teeks teile pakkumise, siis oleksite valmis nendega liituma?

A: Kui ma olen vaba, siis miks mitte, aga niikaua kuni mind seob leping Kaljuga, siis mitte. Ma austan oma klubi, enne tuleb rääkida Kaljuga.

F: Kui tuleb hea pakkumine Kaljule ja mulle, siis miks mitte.

Kes on teie arvates Eesti Meistriliiga parimad mängijad? Kelle vastu on kõige raskem mängida?

A: Parimad on kindlasti [Juha] Hakola, [Tarmo] Kink, Ingemar [Teever] ja Felipe. Parim väravavaht on [Rene] Kaas! Ebameeldivaim on kindlasti Hakola, sest ta on jube kiire ning talle ei tohi ruumi anda.

F: Minu arust on parimad Alan Arruda, Ingemar, Kink, mina (naerab) ja Hakola, aga kõige vastikum on TVMK-st see pikk, [Vladislav] Gussev. Ta on pikk ja hüppab kõrgele ning teeb häid kontraid.

Kui teile tehtaks pakkumine kunagi Eesti kodakondsus võtta ja koondist esindada, siis mis te vastaksite?

A: 100% võtaks vastu. Ma olen siin õnnelik ja usun, et suudaksin koondist aidata. Ma ei mängi jalgpalli nalja pärast, ma armastan seda. Ma usun, et suudaksin koondist aidata ning tahaksin seda arendada.

F: Loomulikult, maailmas on palju koondisi, kus on brasiilasi. Brasiilia kogemustega saaks Eestit aidata küll. Brasiillased ja muu rahvus on hea segu.

Mis te arvate, mis on Eesti jalgpalli suurimad probleemid. Miks tase nii madal on ja publikut vähe? Mida tuleks ette võtta?

Eesti jalgpall vajab raha ja sponsoreid. Oleks vaja ühte suurt sponsorit, mitte nagu Eestis, et särgil on neid kümme tükki ja raha ikka ei ole. Brasiilias on klubil üks sponsor, kes maksab kõik asjad läbi hooaja kinni. Rahasüstiga areneks Eestis kõik kohe mitme sammu võrra, kõik läheks paremaks: mängijad, treenerid, klubid. Eestis on palju talendikaid ängijaid, vaja on nad ainult profiks üles kasvatada.

Kas te vahel Soccernet.ee-d ka loete?

Iga laupäev pärast mängu! (naerdes)
 

Soccernet.ee tänab küsimuste koostamisel abiks olnud kasutajaid:

Janno, Miku, eeros, eika, Janainna, käbi, Tauri, RantZ, das.hf, ALo, Juve, ants2, rootsi kunn, Tarmo Trummal, Sten Õispuu, Tanel, salajane33, Urmet Stepanov, Kertu, kristo, Lauri Arusaar, Bert Rotberg, kalev, Rasmus, Harri, rait r, Juku Mees, AlarK.