MÄNGUD
UUDISED
EILE
TÄNA
HOMME

Logi sisse

Sotsiaalmeedia kontoga portaali sisenemiseks pead sisestama õige salasõna ja kasutajanime ning nõustuma oma andmete jagamisega Soccernetiga.

Soccerneti kontoga portaali sisenemiseks logi eelnevalt foorumisse sisse ning seejärel kliki portaalis Soccerneti sisselogimisikoonil.

Olles foorumi mobiilivaates, saab portaali tagasi, kerides lehe lõppu ning klikkides "Portaal".

EESTLASED VÕÕRSIL
5 Link kopeeritud

Karjäär pildis: Henri Anieri 14 välisklubi

5 Link kopeeritud
Kaarel Täll Jalka
Kaarel Täll Jalka

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

34-aastane Henri Anier sõlmis suvel kahe ja poole aasta pikkuse lepingu Paide Linnameeskonnaga. Sel puhul sukeldume ründaja lõputusse fotokogusse ja laseme tal endal piltide ja lühijuttude kaudu meenutada silmapaistvat karjääri koguni 14 välisklubis. Kuigi neist kõigist rännakutest jaguks jutte päevadeks, nädalateks, kuudeks või aastateks, on ka kiire sissevaade mehe piiritagusesse karjääri vägev!

  • Lugu ilmus septembrikuu Jalkas.

Sampdoria (Itaalia), 2009–2010

Antonio Cassano oli just Madridi Realist Sampdoriasse tulnud ja umbes 1000 inimest vaatas esindustiimi treeninguid. Platsi ääres olev mägi oli paksult rahvast täis. Noorteväljak oli seal kõrval. Mäletan hästi, et ükskord mängisime omavahel ning olin Cassanoga koos ründes – tema söötis ja mina lõin värava. Lahe moment nii noorele poisile, sest ta oli ikka täielik superstaar. Samas mängus osalesid ka Itaalia koondislased Giampaolo Pazzini ja Angelo Palombo.

Kultuur oli ikka täiesti teine. Kui trenn lõppes, siis jagasid Itaalia koondislased, suits suus, fännidele autogramme. Sellist asja ei oleks küll ette kujutanud. Ja kui mina ostsin teel Rooma Lazioga mängule ühe Coca-Cola, siis sellest tekkis probleem. Treener oli täiesti endast väljas. Kui kohale jõudsime, siis pakuti pitsa kõrvale veini… Ehk siis vein ja suits on okeid, Coca-Cola keelatud, liiga ebatervislik. See on Itaalia!

Väga kõva aeg! Kuigi raske oli olla esimest korda kodust eemal ja veel ka 12. klassi lõpetada… Jalgpalli mõttes läksin ju ka täiesti uude dimensiooni, veidi enne olin olnud Valga Warrioris. Need on tasemelt nagu öö ja päev.

Kuna tol ajal oli Anieril veel nuputelefon, siis Itaaliast suurt pildivalikut pole – siin külastab ta aga kodumaad ja poseerib pressifotograafile. Foto: Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix

Stavangeri Viking (Norra), 2012

Esimene korralik leping… Ma ei mõelnud üle, kuigi läksin, pea ees, täielikku teadmatusse. Sain kohe teada, et ründajal on pidevalt surve peal, sest kui väravaid ei tule, siis on halvasti. Mind võttis sinna Age Hareide, kes oli hiljem näiteks Taani koondise peatreener.

Esimene trenn on megahästi meeles – Veton ja Valon Berisha olid kohal. Valon mängis hiljem Lazios, aga mõlemad tegid hea karjääri. Abitreener Pep Clotet Ruiz jäi väga hästi meelde, sest talle ma väga meeldisin – vaatasime koos Bilbao Athleticu ründajate liikumisi ja harjutasime. Hiljem oli ta Birmingham City peatreener ja aitas Jude Bellinghamil esile kerkida.

Esialgu elasin Jóan Símun Edmundssoniga staadioni kõrval, aga hiljem kolisin spordidirektor Bjarne Berntseni keldrikorrusele.

Stavangeri Viking oli Anieri esimene välisklubi meesteklassis. Foto: erakogu

Fredrikstad (Norra), 2013

Raio Piiroja pilt oli kenasti klubi ruumides üleval. Teda ikka mäletati ja temast räägiti. Väga mõnus koht. Inimesed olid toredad ja lõin mõned ilusad väravad – siiani mäletan neid hästi. Olin seal ainult neli kuud, aga sain seal ka mõned head sõbrad, kellega siiani suhtleme.

Väike, kodune ja mõnus linn. Praegu oleme ka Roccoga (Rocco Robert Shein – toim.) palju rääkinud. Ka staadion oli lahe.

End omal ajal klubi legendiks mänginud Raio Piiroja on Fredrikstadis endiselt au sees! Foto: erakogu

Motherwell (Šotimaa), 2013–2014

Agent oli varem viinud Henriku (Henrik Ojamaa – toim.) sinna ning leidis ka mulle selle variandi. Kõigepealt läksin testimisele ja lõin kohe kaks väravat.

Stuart McCall oli mega treener ja hooaeg oli päris ebareaalne. Esimeses mängus Hiberniani vastu tulin 69. minutil vahetusest sisse ja lõin 83. minutil ära. 1 : 0 võit ja fännid olid täiesti pöördes. Teine mäng Aberdeeniga – sain algkoosseisu ja lõin esimesel minutil värava! Otse fännidele südamesse! Ründaja jaoks on paremat algust üldse keeruline välja mõelda. Ja siis nad laulsid: "He gets the ball, he scores a goal, Ani-Ani-Er!" Lahe! Imestatistikat seal otseselt ei teinud, aga see aeg oli super. Jäime Celticu järel teiseks, mis tähendas Šotimaa mõistes sisuliselt meistriks tulemist.

Motherwellis hakkasin väravaid tähistama kindlat moodi – tegin salut’i. Ma tõesti ei mäleta, kuidas see tekkis. Henrik oli sealsamas olnud šerif ja tegi oma paugutamist, aga mul tuli kuskilt see salut. Megahead mälestused, sest jalgpallikultuur on imeline, väike pereklubi, super fännide toetus…

Just Motherwellis tekkis Anierile iseloomulik väravatähistus. Foto: erakogu

Aue Erzgebirge (Saksamaa), 2014

Tegelikult liitus enne nendega mu vend Hannes, kes varem oli Taanis Odenses. Siis osteti mind ka sinna. Päris hull mõelda, et väikesest Eestist oli kaks venda samal ajal ühes 2. Bundesliga klubis. Mega tasemega liiga.

Ma olin klubi ajaloo suurim ost, aga kõik läks valesti. Kuigi mul oli kolme aasta pikkune leping, siis kuu ajaga olid tiimist läinud kõik kolm tüüpi, kes mind ja Hannest sinna tahtsid: peatreener, spordidirektor ja lisaks isegi klubi president. Võitlesime täiega, aga polnud kasu.

Enesekindlus sai hoobi… Aga mingid hetked on meeles ikka. Red Bull Leipzigi vastu sain nii valusalt kossi, et hüppeliiges oli täiesti paistes – vahetati välja.

Ema-isa ja venna Hannesega Aues. Foto: erakogu

Dundee United (Šotimaa), 2015–2016

Nemad olid mind Motherwellis näinud ja kutsusid enda juurde. Pärast kõiki neid Aue-seikluseid oli raske hetk. Lisaks oli Šotimaal fännidelt korralik pinge peal, sest ootused on seal suured. Mina olin aga mentaalselt keerulises kohas. Mõned head hetked olid ka – lõin liigakarika veerandfinaalis Ross Countyle kaks väravat ja võitsime 3:2!

Dundees väravat tähistamas .Foto: erakogu

Hibernian (Šotimaa), 2015–2016

Hibs on tegelikult väga suur klubi, aga sain kolmandas trennis vigastada ja ega seal suurt muud polnudki. Pealmise reielihase rebend ja olin kolm kuud väljas. Hibsi eest jäigi kirja paar mängu ainult. Aga klubi infra on vägev: jõusaalid, massaažitoolid, jäävannid, saunad… Premier League’i tase. Kolisin Edinburghi ja see on äge linn – tahaks väga tagasi minna.

Vigastuse tõttu jäi Anieri aeg Hibsis lühikeseks, ent debüüdil andis ta vahetusest sekkununa vaid mõne minutiga väravasöödu. Foto: erakogu

Kalmar (Rootsi), 2016

See oli üks lühikene sutsakas. Kuigi golfi hakkasin mängima Šotimaal, siis Rootsis tegin green card’i. Kalmar on nagu meie Pärnu ehk rootslaste suvepealinn. Staadion oli lahe, tiim oli kodune.

Rootsi ajale olen samamoodi tänulik, nagu ka kõigele muule – kõva liiga ja vägevad fännid. Tiimikaaslane oli teiste seas Rootsi legend Rasmus Elm, kes on ikka väga-väga hea mängija… Ma ei tea, miks ta nii suure osa oma karjäärist Kalmaris veetis, sest ta oleks võinud palju kõvemal tasemel mängida.

Kalmaris tuli Anieri ellu üha rohkem golf. Vasakul Rasmus Elm. Foto: erakogu

Inverness (Šotimaa), 2017

Vaimselt jälle keeruline hetk, sest tiim oli hea, aga langesime liigast välja. Sain sealt ka palju häid sõpru, kellega oleme hiljem üksteise vastu mänginud. Vabal ajal käisin palju mööda Šotimaad ringi, näiteks Isle of Skye on megailus. Üldse Šotimaa on täiesti vaimustava loodusega. Henrik (Henrik Ojamaa – toim.) oli samal ajal Dundees ja tegime koos päris ägedaid matkasid – selliseid kaheksa tunni pikkuseid.

Invernessi ridades pärast mängu Celticuga kätt surumas vastaste lootsi, endise Liverpooli peatreeneri Brendan Rodgersiga. Foto: erakogu

Lahti (Soome), 2017–2018

Tulin Šotimaalt esimese hooga koju. Tegelikult olin ju alles noor mängija, aga mida kõike olin juba läbi elanud – nii füüsiliselt kui ka mentaalselt. Ütlesin emale ja isale, et ma tahaks lihtsalt kodus olla. See ei tähendanud, et tahan Eestisse mängima tulla, aga vaimselt olin päris läbi. Ma arvan, et see oli kõige keerulisem aeg. Olin Tabasalus ja mängisin palju aias jalkatennist. Enesekindlus oli juba mõnda aega maas olnud ja ega see kolimine, enda uues kohas tõendamine ning paberimajandus ka ei tõmmanud.

Mul tekkis mitu Balkani varianti, aga sinna ei tahtnud sel hetkel üldse. Seega läksin kodu lähedale Lahtisse. Kuus kuud elasin Lahtis, kuus kuud Helsingis. Tiimikaaslase Ville Salmikiviga võtsime omale mõnusad jalgrattad, need parkisime rongijaama, sõitsime Lahtisse. Rongis sõime kaasa tehtud putru. Lahtis oli tegelikult lahe – fännidega sain hästi läbi, veidi tuli väravaid ka, aga kõrgete kohtade nimel oli raske võidelda.

Lahtis koos tiimikaaslase ja hea sõbra Santeri Hostikkaga, kes jõudis hiljem välja Soome koondisesse ja mängib praegu HJK ridades. Foto: erakogu

Suwon (Lõuna-Korea), 2019

Kui agent helistas Lõuna-Koreast, olin täiesti hämmingus. Äsja ei tahtnud kodust kaugele minnagi, aga siis äkki tekkis huvi karjääri kõige kaugemast kohast. Kümme ööd ei saanud magada, sest lihtsalt mõtlesin ja praadisin, kas peaks pakkumise vastu võtma.

Lõpuks andsin rohelise tule. Lendasin kohale ja see maailm on seal nii suur! Souli lennujaam, kõigil on mask ees, absoluutselt ei tea, mis ees ootab… Lennujaamast otse haiglasse, kus tehti tervisekontroll. Mitte keegi ei naerata, kõigil on mask ees. Esimesed kuu aega olin hotellis poolpisarates ja mõtlesin, kus ma olen.

Peagi hakkas seal väga meeldima. Täiesti teistmoodi kultuur. Väga korralik liiga, väga hull distsipliin, hoopis teistsugune jalka. Treener rääkis null inglise keelt, ainult tõlgi teel suhtlesime. Kui tiimikaaslastega kohvil käisime, siis rääkisime Google’i tõlke abil. Saime kõik räägitud.

Euroopa ründaja oli mõistagi kohalike seas popp poiss! Foto: erakogu

Go Ahead Eagles (Holland), 2020

Hiinast tuli karjääri parim pakkumine, aga siis hakkasid saabuma uudised, et Wuhanis vohab mingi eluohtlik viirus. Ei tundunud mõistlik minna, aga klubi oli ikkagi vaja. Siis tekkis Harri (Harri Ojamaa – toim.) kaudu huvi Go Ahead Eaglesist.

Hullud keskkonnamuutused: Lahtist Lõuna-Koreasse ja sealt Hollandi väikelinna pereklubisse. Siis tuli koroonaviirus ja neli kuud olin seal niisama üksi. Kuuled, et välisminister kutsub kõiki Eestisse, aga minna ei saa. Treenisin üksinda end elu parimasse vormi. Käisin palju jooksmas koos tiimikaaslase Sam Beukemaga, kes sel suvel liikus Napolisse. Tegin kodus joogat ja jõuharjutusi, pesin päevas 20 korda käsi…

Go Ahead Eagles oli Anieri (seni!) viimane välisklubi Euroopas. Foto: erakogu

Muangthong United (Tai), 2022–2023

Olin Mehhikos reisil ja siis tuli kõne ühelt agendilt, et Taist on tõsine huvi. 24. detsembril olin jõululauas, kui helistati, et nüüd on vaja leping alla kirjutada. Tegin ära ja lendasin 1. jaanuaril sinna. Kui olin maandunud, tehti kohe koroonatestid, väljas oli umbes 100 kraadi. Kaks nädalat istusin hotellitoas karantiinis, aga seal oli jooksulint ja ratas. Iga päev pidin saatma staff’ile treeningute andmed. Pool tundi päevas sai vähemalt katusel basseinis ujuda.

Väravaid tuli palju ja hakkasin fännidele meeldima. Väga keeruline koht, kus lüüa, sest kogu see elu ja kliima on karm. Välismängijate tase on ka väga kõrge, sest kohti on vähe ja konkurents on meeletu. Sealsed fännid on üliarmsad ja siirad. Šotimaal ollakse pärast kaotust kurjad, aga Tais tullakse alati kingitustega ja öeldakse "pea püsti, järgmine kord võidame!".

Muangthong Unitedi tiimikaaslastega: vasakul Rootsis sündinud Filipiinide koondislane Jesper Nyholm, paremal brasiillane William Popp, kellega Anier sai hästi läbi nii platsil kui selle kõrval. Foto: erakogu

Lee Man (Hongkong), 2023–2025

Kui agent rääkis Hongkongist, siis ma ei teadnud asjast suurt midagi peale selle, et seal on klubi nimega Kitchee. Aga kui asjaks läks, siis lendasin juba nagu vana rahu ise kohale, sest seda Aasia-kogemust oli ka juba parajalt. Pöörane hooaeg – tulime ühegi kaotuseta meistriks, olin suurim väravakütt… See oli ikka mega kogemus.

Eks ma olen ikka päris palju mõelnud, milline Aasia riik oli kõige parem koht minu karjääris. Aga võimalik, et pean just Hongkongi esikohale panema. Kogu see kultuur on seal super!

Lee Mani ridades võitis Anier oma ainsa välisriigi meistritiitli, tulles ise ka Hongkongi liiga parimaks väravakütiks. Foto: erakogu

SEOTUD LOOD

SEOTUD LOOD

Galerii: Itaaliaks valmistuv Eesti koondis tegi avatrennis kummarduse kossumeestele
EESTI MEESTE KOONDIS

Galerii: Itaaliaks valmistuv Eesti koondis tegi avatrennis kummarduse kossumeestele

Kui kaugel on koondisest Šapovalov, Siht, Tunjov ja Paalberg? Jürgen Henn annab aru
EESTI MEESTE KOONDIS 1

Kui kaugel on koondisest Šapovalov, Siht, Tunjov ja Paalberg? Jürgen Henn annab aru

Jürgensoniga eriarvamusele jäänud ja Eesti ajakirjanikke kritiseerinud Sinjavski: olen praegu Bohemiansis väga rahul
PERSOONILUGU 2

Jürgensoniga eriarvamusele jäänud ja Eesti ajakirjanikke kritiseerinud Sinjavski: olen praegu Bohemiansis väga rahul

SN Bergamos | Kuidas oli Eesti koondise lennukis neli fantoommängijat?
EESTI MEESTE KOONDIS

SN Bergamos | Kuidas oli Eesti koondise lennukis neli fantoommängijat?

Magus punkt
Eestlased võõrsil
uus ajajärk
Välismaa põnevus
Kolm korraga
MM-finaalturniir
Kapten räägib
Peatreenerite liikumised
Kohtuotsus
Arvamused
Mängijate küsitlus
Teistmoodi elamus
Elu palli taga
Vahva punt!
Kellel kuidas läks?
Taskuhääling
Kodumaine jalgpall
Uues videosaates külas Henn
VIIMASED UUDISED
KÕIK
EESTI
VÄLISMAA
OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

POPULAARSEMAD UUDISED
LOETUMAD
KOMMENTEERITUMAD