Viimases Meistriliiga mängus Pärnu Vapruse ja Tartu Tammeka vahel tekkis esmakordselt kohaliku kõrgliiga ajaloos olukord, kus oldi sunnitud mäng katkestama kohtuniku vigastuse tõttu. Mida oleks otstarbekas teha, et tulevikus taolist situatsiooni vältida?

Juhtunut oleks saanud ära hoida siis, kui lisaks väljaku- ning kahele abikohtunikule oleks kasutatud ka neljandat kohtunikku, nagu seda tehakse paljudes välisliigades ning rahvusvaheliste kohtumiste ajal. Sel juhul oleks mäng võinud jätkuda kohtuniku vigastusest hoolimata. Miks oli siis nelja kohtuniku asemel mängu teenindamas vaid kolm?

Eesti Jalgpalli Liidu infojuhi Mihkel Uibolehe sõnul on probleemil mitu külge. „On selge, et meie kohtunikel on nädalavahetustel vaja teenindada väga palju mänge ja kohtunikke on meil piiratud arv ehk siis peame inimressursiga mõistlikult ümber käima,” selgitas ta. „Tegemist on Eesti Meistriliiga ajaloos esmakordse taolise juhtumiga, seega on tegu kindlasti pretsedendiga, mitte süsteemselt toimuva nähtusega.”

Neljas kohtunik ei ole väljaku ääres vaid juhuks kui keegi ülejäänud kohtunikebrigaadist vigastada saab ning välja vahetamist vajab. Tema ülesanneteks on vahetuste läbiviimine, tehnilise ala kontroll ning kohtunikebrigaadi abistamine kõikvõimalikes situatsioonides.

„Kindasti me kaalume, kas meil on võimalik tulevikus rohkematele mängudele saata neljas kohtunik,” kinnitas Uiboleht. „Kuid siin tuleb vaadelda ka seda, kas meie staadionid on valmis neljandat kohtunikku vastu võtma. Kui juba neljas kohtunik määrata, siis peab ta täitma oma funktsiooni täielikult.”

Niisiis takerdub lihtsana näiv lahendus, lisada igale mängule teenindama ka varukohtunik, kahe olulise probleemi taha. Esiteks inimressursside puudus – kohtunikud töötavad niigi täiskoormusel. Ja teiseks tehniliste vahendite vähesus.

„Praegusel juhul on Eestis olemas kaks tablood, mida neljas kohtunik peab kasutama - üks Kadrioru staadionil ja üks EJLil endal,” tutvustas Uiboleht olukorda. „Kui neljanda kohtuniku projekt laiemalt käivitada, siis peaks kõigil mängudel ka tabloo olema, mis mujal maailmas kuulub iga staadioni varustuse hulka. Näiteks kui meie kohtunikud lähevad välismaale mängu teenindama, siis saavad nad tablood ikkagi kohapealt.”

Antud juhtum otsustati lahendada mängu jätkamisega samast kohast samal seisul ja samade mängijatega 3. mail, kui toimuvad karikavõistluste poolfinaalid. Juhul kui sarnane olukord peaks korduma, tehakse suure tõenäosusega selline otsus ka edaspidi.

Uibolehe sõnul vaadeldakse igat juhtumit küll eraldi, ent üleüldine praktika üle maailma annab alust arvata, et enamasti jätkatakse mängu sealt, kus see pooleli jäi, nagu ka seekord.