Finantsraskustes sipleva FC Barcelona kõige olulisemaks meheks on viimastel nädalatel kerkinud spordidirektor Mateu Alemany. Just tema lahendada on võimatuna näiv võrrand - kuidas kärpida suurklubi palgafond selliseks, et La Ligal nende suhtes enam pretensioone poleks?

Nagu äsja raporteeris klubi president Joan Laporta, on Kataloonia hiiu võlasumma kasvanud pöörase 1,35 miljardi euroni. Palgafond moodustab sissetulekutest 103% ja seda on 20-25 protsendi võrra rohkem kui teistel La Liga klubidel. Seejuures võeti pärast Laporta ametisse asumist Goldman Sachsi pangalt kohe kanda 80 miljoni euro suurune täiendav laenukoorem, muidu oleks oma kohustuste täitmine muutunud klubile võimatuks.

Nii peab Barcelona leidma enne 31. augustil sulguvat üleminekuakent veel võimaluse, vähendamaks kulusid 200 miljoni euro võrra. Lihtsaim, aga samas ka raskeim tee selleks on Philippe Coutinho, Miralem Pjanici ja Samuel Umtiti müümine, sest kõik need mehed kasseerivad suurt palka, aga annavad väljakul vastu liiga vähe.

Eriti vihaseks on Barcelona juhtkond saanud Umtiti peale, sest prantslase teenete vastu on suvel huvi tundnud hulk klubisid, kuid tegu on Barcelonast väiksema kaliibriga ja mõistagi ka väiksemat palka pakkuda suutvate meeskondadega. Seetõttu on Umtiti kõik pakkumised tagasi lükanud ning väidetavalt teatas klubi talle seepeale, et on valmis tema lepingu ka lihtsalt lõpetama, kui ta ei soostu töökohta vahetama.

Barcelona rahaprobleemid sundisid juba lahkuma Lionel Messi, kes lõi käed PSG-ga. Seejärel soostus palgakärpega Gerard Pique ning see võimaldas napilt enne koduse liigahooaja algust registreerida meeskonda suvised täiendused Memphis Depay ja Eric Garcia. Samasugusele kokkuleppele on lähedal ka Sergio Busquets, Jordi Alba ja Sergi Roberto, kes on Pique sõnul samuti valmis tema eeskujul boonustasude ja lepingu lisaklauslite pealt saadavate summade väljanõudmise kas edasi lükkama või neist sootuks loobuma.

Laporta ei pane seejuures kogenud mängijatele pahaks, et klubi ettepanekule otsekohe jah-sõnaga ei vastatud. "Koroonapandeemia tõttu tuli eelmisel hooajal niikuinii kõigil palku kärpida. Ja kui läksime nüüd meeste juurde jutuga, et nad meile veel korra vastu tuleksid, oli esimene reaktsioon muidugi hämmeldus," tõdes ta.

Lisaks märkis Laporta, et eelmise presidendi Josep Maria Bartomeu valitsusajal sõlmitud lepingutest tuli välja ootamatuid punkte. "Palgakärbe oli vaid näiline, sest need summad kirjutati eri viisidel uutesse lepingutesse jälle sisse. Näiteks 40 miljonit eurot väärt ülemineku pealt maksti suuri summasid vahendajatele, mitte agentidele. Ostueelisõiguse pealt tasusime kaheksa miljonit eurot, müügieelisõiguse eest kaks miljonit ... Ja tagatipuks maksti ühele inimesele Lõuna-Ameerikast talentide otsimise eest kaheksa miljonit eurot," loetles Laporta.

Bartomeu on omapoolses kirjas väitnud, et Laporta maksis nelja aasta eest klubist lahkunud ja PSG-sse siirdunud Neymarile välja summasid, mida neil polnud kohustust tasuda. Laporta sõnul on Bartomeu avalik kiri aga täis valesid, mille eesmärke on enda kehvalt majandamiselt tähelepanu kõrvale juhtida. "Ta räägib, et oleme maksnud 16,7 miljonit eurot, aga see pole nii. Suur osa Barcelona probleeme sai alguses sellest, kui Neymar 222 miljoni euro eest müüdi, sest klubi asus kulutama raha, mida neil veel tegelikult ei olnud," märkis Laporta.

Praegu tuleb Barcal aga eeskätt loota, et allesjäänud paari nädala jooksul leitakse Coutinhole, Umtitile ja Pjanicile ostja. Kahe esimese leping kehtib järgmise aasta suveni, Pjanici oma koguni 2024. aastani. Seejuures veetis Coutinho üle-eelmise hooaja Müncheni Bayernis laenul ja eelmisel hooajal jõudis Barcelonat esindada vaid 12 liigamängus, enne kui detsembris tõsiselt põlve vigastas.

2016. aasta suvel Lyonist toodud Umtiti arvele on vigastuste tõttu jäänud kolme viimase hooajaga ühtekokku vaid 40 liigamängu. Pjanic piirdus eelmisel hooajal 19 liigamänguga, kuuludes neist ainult kuues algkoosseisu.