Kultuurivõitlus noorte ja vanade valgete meeste vahel (0)

Dietmar Hopp koos Hoffenheimi meeskonnaga. Foto: Hoffenheimi Twitter

Eelmisel nädalal siinsamas rubriigis jutuks võetud konflikt jalgpallifännide ja klubide vahel Saksamaal on viimastel päevadel Saksa ühiskonnas üha laiapõhjalisemat käsitlemist leidnud, mis ei jäta ka meile muud võimalust, kui jätkata sealt, kus eelmisel nädalal lõpetasime.

Eelnev lühidalt kokku võetuna. Veebruari lõpus võttis Saksamaa jalgpalliliit vastu otsuse keelata Dortmundi Borussia fännidel Hoffenheimi mängude külastamine järgneval kahel hooajal, põhjuseks Dortmundi fännide visuaalsed ja verbaalsed rünnakud Hoffenheimi jalgpalliklubi suuromaniku Dietmar Hoppi isiku vastu.

Kuna Saksamaa jalgpalliliit oli 2017. aastal lubanud, et kollektiivseid karistamismeetodeid kasutama ei hakata, võimendas kõnealune otsus fännide ja jalgpallijuhtide niigi pingelisi suhteid veelgi. Noist kõnekaima eest hoolitsesid olude kokkusattumisel Müncheni Bayerni fännid, kes pärast Dortmundile määratud karistust olid esimesed, kes mängukalendrist tulenevalt Hoffenheimi külastama sattusid.

Nende käitumine tollel mängul poolteist nädalat tagasi suutis aga mõlema klubi juhtkonda ja mängijaid sedavõrd häirida, et kohtumise viimaseks 13 minutiks otsustasid mõlema klubi mängijad oma tavapärasest rutiinist ehk sportlikkust pingutusest loobuda ning selle asemel hoopis omavahel jutustades ja keskringi läheduses rahulikult palli veeretades mänguaja täistiksumist oodata.

Avalikkuse üldine hoiak esimestes reaktsioonides oli klubide tegemisi toetav (eeskuju andev solidaarsus) ja fänne mahategev (kriminaalid, udupead, idioodid, lollpead) ning alles mõne päeva möödudes, siis, kui häirivad emotsioonid mõtlemisvõimet enam sedavõrd ei blokeerinud, võis hakata märkama signaale tasakaalukamatest hoiakutest.

Tänaseks on jõutud sõnastada eesmärk ning jõutud jagatud arusaamiseni ka selles, millist meetodit ning sõnavara eesmärgini jõudmiseks kasutada pole mõistlik. Lühidalt – intensiivistada tuleb klubide ja fännide vahelist koostööd ning fännide käitumist staadionitel, olgu see pealegi šokeeriv, ei tohi paigutada samadesse kategooriatesse nagu rassism, seksism, homofoobia, antisemitism. Ei saa eitada, et kiusatus fännide jalgpallilisireaktsioone võõraviha kategooriasse kuuluvate tööriistadega lahendada on ikka veel ahvatlev, kuid kiiresti on laiali jaotumas arusaam nende vahendite sobimatusest.

Dietmar Hopp ja Karl-Heinz Rummenigge Hoffenheim - Bayern mängu järel. Foto: Müncheni Bayerni Twitter

Adekvaatseid lahendusi otsivate diskusioonide käima tõmbavaks initsiaatoriks võiks pidada avalik-õiguslikku telejaama ARD, kes eelmise nädala teisipäeva hilisõhtul, siis, kui saksa televaatajad maksuliste kanalite kaudu UEFA Meistrite liiga mängude vaatamise lõpetanud olid, opositsioonilised jõud nelja inimese moodustatuna ühise laua taha tõi. Nondeks inimesteks olid Hoppi omanduses oleva jalgpalliklubi Hoffenheim tegevjuht Peter Görlich, fänniprojektide koordinaator ja Frankfurti Eintrachti fänn Michael Gabriel, end Berliini Hertha ultrafännina identifitseeriv Holger Keye ning aruteludes kõige neutraalsemaks ning tagasihoidlikumaks jäänud endine treenerFriedhelm Funkel.

Mõni minut üle tunni kestnud vestluse teravaima konflikti moodustasid Görlich ja Keye, kelle erinevad arusaamad võiks sõnastada küsimusega: "Kellel on õigus jalgpallis reegleid kehtestada?" Görlichi põhiline väide Hoppi kaitstes tugines Saksamaa jalgpalliliidu omaaegsele otsusele Hoppi kui klubi suuromaniku suhtes erand kehtestada, millega Görlichi jaoks oli teema ammendunud – kõik on reeglitepärane.

Keye seevastu leidis, et jalgpalliliit on rikkunud reegleid, avalikkus ei tea, kuidas taoliste otsuseni jõutakse, mistõttu muutub ka Görlichi kaitsekõne auklikuks. Keye ütles, et kui modernses jalgpallis ongi jõude, kes leiavad, et Hoppi-suguste rahastajate ilmumine profijalgpalli vastab normaalsusele, siis ultrafännid, keda Keye enda väitel enamusest esindada julgeb, nii ei arva.

Eelmisel nädalal sai siinsamas rubriigis osutatud opositsiooniliste poolte omavahelise suhtluse moodustavale sõnavarale, mis, nagu nägime, ei erine mitte sõnakasutuse, vaid sarnaste sõnade tähistaja ja tähistatava ümberpööratud jaotusest. Tuleb siiski lisada, et kui esimestel päevadel võis sõnakasutuse sarnasus tähelepanuta jääda, siis hiljemalt ühest Keye konkreetsest märkusest pidid seda kõik osapooled tajuma. Keye toob näite sõna "hässlich" (e.k. inetus, vastikus) erinevast osutusobjektist.

Kui jalgpallijuhid mõistavad sellisena jalgpallifännide käitumist, mõtiskles Keye, siis tema jaoks väljendub "hässlich" hoopis selles, kuidas veel mõned nädalad tagasi Berliini Herthat juhendanud Jürgen Klinsmann oma toonaseid hoolealuseid kategoriseeris. Keye viitab kaks nädalat tagasi Sport Bildis avaldatud Klinsmanni Hertha päevil kirja pandud päevaraamatule, kus ta muuhulgas on koostanud nimekirja kõigist mängijatest, arutledes seejuures, kui suur kellegi reaalne rahaline väärtus lähiaastatel olla võiks.

Jürgen Klinsmann. Foto: Berliini Hertha Twitter

"Vaatasin seda nimekirja ja mõtlesin – just see on minu jaoks vastik. Me näeme siin jalgpalli totaalset kapitaliseerumist." Keye lisas, et ka Hopp jagab ja levitab taolist arusaama ning isegi Görlich, kes Keye sõnavõttude ajal end sageli varjamatult ebamugavalt tundis, noogutas seepeale ilma nähtava irooniata.

Görlich, kes ametist tulenevalt sageli Hoppi personaalkaitsele asuma pidi, kuid kelle ülesandeks tolles vestlusringis oli jalgpallijuhtide esindamine laiemalt, ütles siiski korduvalt, et jalgpallis on väga palju erinevaid huvisid ning dialoog nende vahel on väljapääsmatu. Viis minutit saatekavas ettenähtud ajast üle läinud diskusioonile tõmbas saatejuht Jessy Wellmer joone alla hetkel, kui Görlich ütles, et lõppevat diskusiooni võiks tähistada fännide ja klubijuhtide arutelude nullpunktina.

Ilus ajakirjanduslik võte ei jäänud õhku rippuma ning järgnevad päevad on toonud tummist arutelulisa. Üks potentsiaalseid tähtsaid teetähiseid ilmus neljapäevases Kickeris, kus Bremeni Werderi tegevjuht Hubertus Hess-Grunewald klubide seni vaid eneseõigustusele tuginenud seisukohti oluliselt korrigeeris, öeldes, et erinevate arvamuste jõudmine üldisesse aruteluruumi on tervitatav ning rõhutas samuti vajadust koostöö järele. Ta ütles, et kuna miljonid fännid jalgpalli kommertsialiseerimist heaks ei ole kiitnud, tuleb leida tasakaal traditsioonide säilimise ja ala edasise arengu vahel.

Ühtegi konkreetset lahenduskäiku Hess-Grunewald välja ei paku, see-eest kasutas ta oma mõtiskluses aga mõistet, millel on võimet avardada kõnealuse konflikti mastaape ning mis andis olulise killu ka siinse loo pealkirja. Hess-Grunewald ütleb, et fännide ja klubide vahel on tegemist kultuurivõitlusega (s.k. Kulturkampf), ning lisab, et viimasel kümnekonnal aastal on see võitlus liiga sageli ühe osapoole täieliku võiduga lõppenud. Kõik teavad, kes see osapool olnud on.

Meie siinse arutelu pealkirja teine pool sai aga üles nopitud telejaama Sport 1 pühapäevase jutusaate Doppelpass külalise FrankfurterAllgemeine Zeitungi spordikorrespondendi Michael Horeni tõdemusest, et nimetatud võitluse osapoolteks on noored ja vanad valged mehed. Ka Horeni tõdeb, et nonde poolte vahel on pikki aastaid puudunud igasugune diskussioon ning jällegi ei peaks lisama, et taolise valiku, vastaspoole mittekuulmise, onteinud just valged vanad mehed, jalgpallijuhid, seniste võitluste võitjad.

Doppelpass väärib meie teemast tulenevalt tegelikult lähemat tähelepanu ning seda kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et tegemist on kõige populaarsema jalgpalliteemalise vestlusringiga Saksamaal, millest pühapäeva hommikuti umbes miljon televaatajat osa saab ning mis arutelude sisukusest tulenevalt teistes meediates sageli mitmeid päevi kestva jätku võib leida.

Teiseks aga meile rohkem isiklikumal põhjusel. Nimelt oli kõnealune teema käsitleda juba teist nädalat järjest, kuid millele eelmisel nädalal siinses rubriigis kordagi ei viidatud. Taolisel valikul oli kindel põhjus, kuna šokk, mille too konkreetne saade saksa avalikkuses põhjustas, oli sedavõrd võimas, et see vajanuks täiesti eraldi käsitlust.

Teeme seda siis põgusalt nüüd aga enam mitte ühe saate piires, vaid kombineerituna üleeile eetris olnud viimase episoodiga. Ka tuleb üle korrata, et eesmärgiks pole mitte nonde saadete käsitlemine iseseisvatena, vaid reaktsioonina ühiskonnas toimunud reaktsioonidele.

On täiesti võimalik, et kuna esimese saate puhul polnud Bayerni fännide aktsioonist möödunud isegi mitte ööpäeva, ei suutnud Doppelpassi toimetus saatesse planeeritud külalisi välja vahetada. Nii juhtuski, et tundlikul ning otseselt tegevussporti mitte puudutaval teemal sattusid kõnelema endised jalgpallurid Mario Basler, Steffan Effenberg ja Michael Rummenigge, endine Frankfurdi Eintrachti ja Hamburgi tegevjuht Heribert Bruchhagen ning ajakirjanikud Frank Linkesch Kickerist ja Alexandra Gross Berliner Morgenpostist. Tuleb kohe öelda, et viimase kahe panus arutellu jäi tähelepanuta juba ainuüksi seetõttu, et otseselt jalgpalliga seotud meeste šokeerivad arvamused varjutasid kõik muu.

Kriminaalid, udupead, idioodid, lollpead – rohkem polekski vaja, et nonde (valgete ja vanade) meeste arvamus jalgpalli ultrafännidest kokku võtta. Kui aga noid termineid parasjagu ei kasutatud, täitsid külalised saateaja teineteise triviaalsusi vastakuti üle korrates – "uus dimensioon", "ultratel on liiga palju otsustusvõimu", "me võlgneme Hoppile palju", "sellist asja pole varem nähtud" jne.

Saame neile kombinatsioonidele viidata tänu ühele saatevaatajale, kes kõnealuses episoodis kuuldavale toodud tühilaused üles noppis, nendest nn Doppelpassi Bullshit bingo lauamängu koostas ning oma tööd Twitteris jagas.

Kui aga korjata tolle seltskonna mõtetest välja üks võimalik lahenduskäik, kuidas fännidel staadionile mitte sobivate asjakeste toomist takistada, siis sobiks viidata Basleri mõttele, millele järel avalikkus kollektiivselt peast kinni haaras. Basler leidis, et kuna naistel on kõiksugu vidinate peitmine lihtsam, tuleks nende läbiotsimine staadioniväravas põhjalikumalt ette võtta.

Ilmselgelt oleks meil praegu võimalik sotsiaalmeedias aset leidnud reaktsioonidele viidata vaid suurte üldistuste kaudu, mistõttu võiks selle üldistuse asendada hoopis ühe jalgpallimängu ajal staadionile toodud plakati kaudu. Nimelt tõmbasid Hamburgi St. Pauli fännid rahvusvahelisel naistepäeval toimunud kohtumise ajal Sandhauseniga laiali loosungi, millele seisis "Rohkem ruumi alumisele korrusele, Basler tuleb kastreerida!" Jah, küllap me muigame, võibolla isegi naerame, kuigi tegelikult peaksime nutma.

St Pauli fännid nõuavad Mario Basleri kastreerimist. Foto Express.de

Viimase nädala suurimaks ühiseks saavutuseks saksa jalgpalliruumis võikski pidada taolise müra vähendamist, mida Doppelpassi külalised vahetult pärast Hoffenheimis juhtunut põhjustasid. Päev päevalt süvenes arusaam, et jalgpallijuhtidel pole võimalik ultrakäitumist vihailmingute kategooriasse paigutada, mis meetodina võimaldanuks jalgpallijuhtidel end ultrate tegevusest distantseerida. Taoline võte lubanuks jalgpallijuhtidel mitte ainult jätta vastamata küsimusele, milline on nende endi roll selles, vaid nad ei oleks pidanud isegi arutlema võimaluse üle, kas neil üldse minigi roll on. Taoline illusioon hajus paari päevaga.

Tänaseks on mõistetud, et toimiv ja konflikte vähendav suhe on paratamatult vähemalt kahepoolne, mille seni kõige tähelepanuväärsemaks institutsionaalseks avalduseks tuleb pidada Saksamaa jalgpalliliidu eelmise nädala reede pärastlõunal tehtud avaldust. Selles öeldakse, et alaliit on pühendunud mitmekesise, lugupidava, õiglase ja kõigile avatud jalgpalli edendamisele. Korratakse üle, et diskrimineerimisel ja vägivallal pole jalgpallis kohta, samas ei kavatse alaliit piirata sõnavabadust. Alaliit ütleb, et staadionil on institutsioonide ja üksikisikute kriitika lubatud ning seda ka juhul, kui see on solvav või ei haaku sportliku vaimuga. Mänge edaspidi peatada ei plaanita ning probleemsete juhtumitega tegeletakse edaspidi mängujärgselt.

Oluline on seegi, et jalgpalliliit ei varja senist tegematajätmist: "Peame enesekriitiliselt tunnistama, et lühikese ajaperioodist, teemade keerukusest ning sageli raskesti eristatavatest mõistetest tulenevalt on suhtlusse tekkinud ebakindlus. Kõige selle tulemusel reageeriti mõnede mängude puhul arusaadavalt liiga tundlikult."

Pole võimatu, et liiga tundlikku ja ühepoolset reageerimist tunnistas ka Doppelpassi toimetus, kes kaks päeva pärast alaliidu avaldust toimunud saatesse seltskonna kutsus, kellele keeruka teema käsitlemine silmnähtavalt jõukohasem oli kui nädal varem stuudios olnutele. Pean vajalikuks rõhutada, et antud juhul pole tegemist üleoleva, veelgi vähem "küpse" hinnanguga Doppelpassi tegevusele, pigem pretendeerib see tõdemus argireaalsuse kirjeldusele.

Niisiis, me võime küll Basleri arvamuse järel kahe käega peast haarata, kuid ärgem unustagem, et ta vastas oma parimatele teadmistele tuginedes. Tema pole süüdi, et temalt arvamust küsiti ning saate formaat ei lubanud tal ka vastamata jätta, nii nagu seda sai eelmisel nädalal endale lubada Leipzigi peatreeneri Julian Nagelsmann, kes pressikonverentsil esitatud küsimusele koroonaviiruse kohta vastamata jättis: "Te ei küsi ju viroloogilt, kuidas Leipzig mänguks Wolfsburgiga valmistuma peab." Ei küsi tõesti!

Kõik see kehtib ka jalgpallijuhtide kohta. Niisiis võiksime mõelda, et kui viimases Doppelpassis ajakirjanik Reinhold Beckmann endamisi arutledes avastas, et jalgpallijuhtidel pole aimugi, kes ultraliikumise moodustavad ja milline on selle liikumise struktuurne ülesehitus, siis kas probleemi tuum ei väljendu mitte asjaolus, et jalgpallijuhtide teadmatuse põhjuseks pole mitte programmiline pahatahtlikkus, vaid hoopis intellektuaalne huvipuudus.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
LÄBI AEGADE PARIM?
TOP 20 | #13: Ronaldinho - päikesekiir, viimane omasuguste seas
TOP 20 | #14: Best - nii briljantne, et muutis treeningudki teistele mõttetuks
VÄLISMAA
TOP 20 | #14: Best - nii briljantne, et muutis treeningudki teistele mõttetuks (3)
George Best oli jalgpalli esimene superstaar. Viies biitel. Mees, kes võis maha müüa ükskõik mille (ja saada ükskõik mida). Jalgpallur, kelle fännikirjadega tegelemiseks oli vaja palgal hoida täiskohaga sekretäri.
 
TOP 20 | #15: Garrincha - kõverate jalgadega artist, kes kohe üldse ei hoolinud
VÄLISMAA
TOP 20 | #15: Garrincha - kõverate jalgadega artist, kes kohe üldse ei hoolinud (1)
Ta sai erinevate naistega (vähemalt) 14 last ja jõi end 49-aastaselt surnuks, kuid Garrincha põletas elu sama eredalt kui säras jalgpalliväljakul.
VAATAME AJAS TAGASI
Jalgpall pärast pausi: liigakohti osteti, tiitlite üle vaieldi, tuhast tõusti ja sinna langeti <i>(1. osa)</i>
Mis kaasneb pooleli jäänud hooajaga? Ostetud liigakoht. Sada aastat kestnud jaht tiitlile, mida enda omaks peetakse, ent mida ametlikult pole ikka veel kätte saadud. Meeskonna tähtmängija müük vahetult enne kõige tähtsamaid mänge. Hooaeg, mis algas väljalangeja selgitamisega. Kõik need meenutused minevikust annavad tänasel päeval aimu, kui keeruline on katkenud jalgpallilõnga uuesti kokku sõlmima hakata.
VÄLISMAA
PREMIUM LIIGAST
ÄRA MAGA MAHA
SOCCERNET TV
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Paide Linnameeskond
1
1
0
0
8:1
3
2.
Tallinna FC Flora
1
1
0
0
3:1
3
3.
Tartu JK Tammeka
1
1
0
0
2:1
3
4.
Nõmme Kalju FC
1
1
0
0
1:0
3
5.
Tallinna FCI Levadia
1
1
0
0
1:0
3
6.
Viljandi JK Tulevik
1
0
0
1
1:2
0
7.
JK Narva Trans
1
0
0
1
0:1
0
8.
FC Kuressaare
1
0
0
1
0:1
0
9.
Tallinna JK Legion
1
0
0
1
1:3
0
10.
JK Tallinna Kalev
1
0
0
1
1:8
0
VIIMASED PILDIGALERIID
SILM PEALE!

Vaata siit "Silm peale!" värsket lugu!

https://www.zone.ee/
PREMIUM LIIGA TABEL
Paide Linnameeskond
3
Tallinna FC Flora
3
Tartu JK Tammeka
3
Nõmme Kalju FC
3
Tallinna FCI Levadia
3
Viljandi JK Tulevik
0
JK Narva Trans
0
FC Kuressaare
0
Tallinna JK Legion
0
JK Tallinna Kalev
0
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

HOOAJA EELVAATED

Eesti liigahooaeg on lähedal! Loe klubide hooaja eelvaateid:

Premium liiga:

Esiliiga:

PREMIUM LIIGA ÜLEMINEKUD

Vaata, millised muutused toimusid kahe hooaja vahel Eesti meistriliiga klubides!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK