Seitse aastat - nii kauaks saadeti äsja trellide taha hollandlasest äärekaitsja Ronnie Stam, kes jõudis karjääri parimail päevil võita Twentega Hollandi meistritiitli ja mängida kolme hooaja jooksul Inglismaa kõrgliigas Wigani särgis. Miks kipuvad Hollandi jalgpallurid niivõrd kergesti karjääri järel või isegi juba selle ajal kuritegeliku maailma keskmesse sattuma?

Stam ja mitu tema pereliiget vahistati juba mullu juulis süüdistatuna narkootikumide veos ja rahapesus. Septembris selgus, et jutt ei käi sugugi väikestest kogustest, vaid koguni 2217 kilo kokaiiniga hangeldamisest. Stamile pandi süüks sellest 700 kilo liigutamist ja tänavu määras Breda kohus 41-aastasele eksjalgpallurile pika vanglakaristuse.

The Athletic vestles Hollandi profijalgpallurite liidu esimehe Jevhen Levtšenkoga, et aimu saada, miks ei suuda Hollandi mängijad allmaailmast eemale hoida. Ukrainas sündinud Levtšenko siirdus 1996. aastal Hollandisse mängima ja sai 2001. aastal sealse kodakondsuse, mängijate ühendust juhib ta alates 2019. aastast. "See kõik on Hollandi jalgpalli jaoks väga valus, sest mõjutab tugevalt meie kuvandit. Ja on väga valus vaadata, kuidas andekad mängijad ei mõista, et nad tapavad oma tegudega jalgpalli mainet," nentis Levtšenko.

Viimaste aastate üks kõmulisemaid juhtumeid on seotud Ajaxi ääreründaja Quincy Promesiga. Hollandi koondise eest 50 mängu pidanud Promes mõisteti eelmisel aastal 1363 kilo kokaiini vahendamises süüdistatuna kuueks aastaks vangi - tänavatel oleks selline narkokogus maksnud hinnanguliselt 75 miljonit eurot. Promes, kes põgenes kohtu hirmus juba 2021. aastal Venemaale Moskva Spartaki ridadesse, varjas end seejärel Dubais, kuid tänavu juunis anti ta lõpuks Hollandi ametivõimudele välja, et ta saaks asuda määratud karistust kandma.

📝 𝗗𝗘𝗔𝗟 𝗗𝗢𝗡𝗘: Quincy Promes has been extradited from Dubai to the Netherlands to serve a 7.5-year prison sentence for drug smuggling. 😵

Deal concluded last week after a request from the Dutch police.

🇳🇱🤝🇦🇪

(Source: @NL_Times) pic.twitter.com/qIrWce8Mib — Transfer News Live (@DeadlineDayLive) June 20, 2025

Seitse korda Hollandi koondises mänginud David Mendes Da Silva läks 2022. aastal samuti seitsmeks aastaks vangi. Tema aitas riiki tuua kaks kokaiinisaadetist, millest üks kaalus 74 ja teine 105 kilo. Da Silva ja Levtšenko olid omal ajal Rotterdami Spartas meeskonnakaaslased ja juhtunu puudutas ukrainlast seetõttu valusalt. "Rääkisin Davidiga viimati kuu aega enne tema kinnipidamist. Küsisin, millega ta tegeleb, ja ta vastas: "Oh, ei millegi erilisega, seda ja teist." Leppisime kokku, et kohtume veel. Kõik tundus normaalne, aga seejärel selgus, et ta on teinud midagi väga rumalat," meenutas Levtšenko.

Ajaxis, Bredas ja AZ-is mänginud Da Silva üritas lisaks narkootikumidega hangeldamisele sadamatöötajatele 100 000 euro väärtuses altkäemaksu anda. "Lubasin teatud inimestel endale liiga lähedale pääseda," tõdes ta ise hiljem kohtus.

Kümneid näiteid "sõprusest"

Tegu on kolme kõige nimekama jalgpalluriga, kes viimastel aastatel trellide taha sattunud, aga Hollandi võimud on avalikult tunnistanud, et juhtumeid, kus eksjalgpallurid on kurjategijatega kampa löönud, on viimase 10-15 aasta jooksul ette tulnud aina rohkem ning nende arvu võib mõõta kümnetes. Jutt ei käi seejuures ainult salakauba veost, rahapesust ja mängutulemustega manipuleerimisest, vaid ka isikuvastastest kuritegudest - tulistamistest ja tapmistest.

"Häda on selles, et mõned mängijad on kurjategijatega väga lähedased. Nad usuvad, et tegu on nende sõpradega, aga rängemat viga ei anna teha. Kuuleme sageli vabandusi: ta on mu sõber, olen teda eluaeg tundnud. Vastan seepeale: kui ta oleks su tõeline sõber, ei laseks ta sul iialgi oma autos narkootikume vedada ega paluks sul transportida eri riikidesse miljoni euro väärtuses käekelli. Need on näited otse elust," kirjeldas Levtšenko.

"Kõik saab alguse tühisest asjast. "Kas ma võin korraks su autot laenata? Kas sa saaksid korraks nendel kelladel silma peal hoida? Kas sa tooksid mulle autogrammiga särgi? Kas astuksid läbi mu sünnipäevapeolt, kus tutvustan sulle teisi kurjategijaid?" Nii see algab. Ja kui juba konksu otsas oled, siis sealt sa enam ei pääse," nentis ta.

Kuulid autosse

Endine uurija Arno van Leeuwen rääkis mullu Breda ajalehele BN DeStem, et tihti võtavad kuritegelikud grupeeringud noore jalgpalluri juba varakult sihile. Selle vältimiseks on ta käinud nii Ajaxi kui ka Hollandi alaliidu palvel noortele mängijatele vastavatest ohtudest rääkimas. Kuid sageli algab kõik sellest, et mängija ja kurjategija on naabritena üles kasvanud.

2015. aastal hoiatas politsei "Boeloeloe" hüüdnime kandvat Amsterdami kurjategijat, et tema elu on ohus. Boeloeloe lahkus seejärel jaoskonnast Mercedesega, mille numbrimärki uurides selgus, et seda kasutab igapäevaselt üks Ajaxi noormängija. Leeuwen otsustas seepeale kõigi Ajaxi rendiautode numbrid andmebaasist läbi lasta ja avastas, et autode laenutamine kurjategijatele oli tavaline. Ühte autot oli seejuures näiteks tulistatud - kuulid lendasid läbi tagaklaasi ja jäid pidama juhiistme seljatoes. Politsei kasutab selle juhtumi uurimisel tehtud fotosid siiani esitlustes, mida klubidele ja alaliidule korraldatakse.

Teise Ajaxi mängija kasutusse antud autoga sõitis aga ringi 2014. aastal maha lastud elukutselise kurjategija Gwenette Martha poeg. Martha kehast korjasid kohtuarstid hiljem välja koguni 80 kuuli. Muide, ka eelmainitud Boeloeloe, kodanikunimega Anass El Ajjoudi, ei saanud oma elustiili kuigi kaua nautida, sest 2018. aastal lasti temagi maha.

Promes liitus Ajaxiga 2019. aastal, kuid klubis märgati kohe, et ta liigub ringi tuntud kriminaalide seltskonnas. "Ütlesime talle: mõtle, et need mehed võivad olla atentaadi sihtmärgid ja sa sõidad koos nendega ringi. Kui neid tulistatakse, oled sa samas autos," meenutas van Leeuwen. Kuid sellest polnud abi.

Promes veetis sageli aega koos Piet Worteliga, keda kahtlustati aastaid tõsistes kuritegudes. 2019. aastal lasid kaks mopeediga sõitnud maskides meest Amsterdamis maha eksjalgpallur Kelvin Maynardi, kes mängis muuhulgas Inglismaa madalamates liigades. 32-aastast Maynardit kahtlustati 400 kilo kokaiini varguses ning politseinike arvates võis talle saatuslikuks saada sotsiaalmeediasse postitatud foto, kus Maynard hoidis käes suurt pakki 50-euroseid.

Wortel, kes kannab praegu rahapesu eest kolmeaastast vanglakaristust, eitab igasugust seotust Maynardi mõrvaga, ent politsei kahtlustab selles just teda. Promes on samal ajal aga esitanud kohtusse apellatsiooni 2023. aastal talle määratud täiendava 18-kuulise vangistuse osas. Toona ründas ta noaga oma sugulast ja peeti seejärel ka kinni, kuid vabastati peagi vahi alt. Just seejärel põgenes Promes karistust peljates Venemaale.

Rahaga uhkeldatakse

Ametivõimude, klubide ja mängijate ühenduse tööd ei tee kergemaks seegi, et jalgpallurid kipuvad oma rikkusega pidevalt uhkeldama. Kuritegelikus maailmas aitab just rahaga laiamine omandada tegija mainet. Seetõttu on kiired autod, kallid ehted ja kaunid naised eesmärk, mille poole paljud püüdlevad. Levtšenko sõnul on ta ise korduvalt soovitanud Eredivisie mängijatel mõelda, mida nad sotsmeediasse postitavad. Sellegipoolest otsustas üks koondislane hiljuti kelkida pildiga, kus kannab 200 000 eurot maksvat käekella. "Tähtedele meeldib oma erilise elustiiliga eputada. Aga nad ei mõista, et nooremad mängijad jälgivad ja järgivad neid," ohkas Levtšenko.

Veel üks näide: kunagine Feyenoordi ja ADO Den Haagi mängija Romeo Castelen vahistati 2019. aastal Schipholi lennujaamas kahtlustatuna 2,2 miljoni euroni ulatuvas rahapesus. Kümnel korral Hollandi koondist esindanud Casteleni taskust leiti 139 000 eurot, kuid ta ise väitis, et teenis selle raha jalgpalli mängides, käekelli müües ja kasiinos mängides. "Jalgpallimaailmas peetakse seda lahedaks, kui sul on taskus sularahapakk," üritas Casteleni advokaat Evelien de Witte kohtule hiljem selgitada. Castelen ise väidab, et pole midagi valesti teinud.

Prison FC are in advanced stages of signing former Dutch international Romeo Castelen. pic.twitter.com/PYnGHlEli5 — Prison FC (@PrisonAFC) November 7, 2024

Keegi ei saa muidugi kuulsale jalgpallurile öelda, et ta ei või ööklubi VIP-saalis kurjategijate seltsis istuda. Ent näiteks 2013. aastal puhkes ühel peol kuritegelike kampade vahel tulistamine, mis lõppes inimese surmaga. Hollandi meedia väitel üritati aastate eest tappa tuntud kurjategijat Robin van Ouwerkerki, kes elas sellal tollase PSV noormängija, hiljem Manchester Citysse jõudnud Karim Rekiki korteris.

Tänavu Mehhikos maha lastud narkokaupmees Marco Ebben varjas end enne seda kunagise Feyenoordi kaitsja Terence Kongolo katusekorteris. PSV, Eintrachti ja Newcastle'i särgis mänginud 22-kordse Hollandi koondislase Jetro Willemsi renditud majast leiti 2023. aastal, mil ta esindas Groningeni, aga relvi. Williams väitis agendi vahendusel, et on uudisest šokeeritud. Politsei ei esitanud ühelegi eelmainitud mängijale süüdistust, kuid kõik juhtumid annavad mustritest piisavalt selgelt aimu.

"Mäletan mängijat, kes siirdus Hollandist välismaale," rääkis mõne aasta eest väljaandele Het Parool teine tunnustatud uurija Bob Schagen. "Ta rentis tutvuste kaudu oma elamise välja, aga sellest sai kriminaalide pesa. Keegi, kes seal elas, lasti hiljem maha. Lõpuks pidi mängija ise tegelema sellega, et koristada majast ebaseaduslik kanepikasvandus. Kriminaalidega suhtlemine jätab sulle elu lõpuni märgi külge."

Granaat majja, nutt lahti

Stam oli Breda kohtu sõnul jõudnud pärast 2016. aastal mängimise lõpetamist kriminaalses maailmas üpris kõrgele kohale. Politsei jälgis teda lõpuks kuus kuud, kuulates pealt krüpteeritud telefone, tänu millele selgus, et Stam kavandas MDMA ja kokaiiniga kaubitsemist. Stam tunnistas kinnipidamise järel, et oli koos venna Rudi ja teiste kaasosalistega toonud Brasiiliast Saksamaale 20 kilo kokaiini ja saanud selle eest tasuks loa üks kilo endale jätta. Samas väitis ta, et see on tema ainus libastumine.

Lisaks kurtis Stam, et kurjategijad ilmusid PSV noortemängule, kus lõi kaasa tema vanim poeg. "Nad ähvardasid mind sealsamas küljejoone taga. Hiljem visati mu majja granaat," kirjeldas Stam kohtule. Nii tema kui ka Promes kaebasid sellegi üle, et vanglas valitsenud tingimused olevat olnud "ebainimlikud ja suisa põrgulikud".

Kunagine Hollandi väravavaht Ronald Waterreus avaldas seepeale väljaandes De Limburger arvamusloo, kus märkis, et eksmängijate kaeblemine tekitab temas eeskätt viha. "Nad tahtsid olla kõvad mehed ja liigutada suures koguses narkootikume, mis põhjustavad ühiskonnale eluohtlikke tagajärgi. Nüüd on nad aga võtnud ohvrirolli ja muutunud halisevateks lasteks, sest neid ähvardab väljateenitud karistus," kirjutas Waterreus ning ärgitas kohut määrama meestele võimalikult pikka vangistust.

Levtšenko sõnul on ta sama näinud nii Bulgaarias, Ukrainas kui ka Venemaal, ent Hollandit peetakse Lääne-Euroopa riigina tsiviliseeritumaks ja riigi jalgpall on suurema luubi all. "Käime klubides, räägime mängijatega, nende emade-isadega. Aga noorem põlvkond ei kipu tulevikule eriti mõtlema. Nad mõtlevad lihtsustatult: kui saadan praegu korda kuriteo, saan kohe palju raha. See pole just ülemäära nutikas," nentis ta. "Püüame neile selgitada, et üks vale samm võib nende karjääri hetkega lõpetada. Ja vahelejäämise võimalus on suur."