Valitsev Euroopa meister Londoni Chelsea oli alustanud uut hooaega täpselt samal moel, kus eelmine lõpetati – võimsalt ja võidukalt. Vastupidiselt neile oli tiitlikaitsja Manchester City esitustest ilmnenud ebakindluse märke. Aga jalgpallis loeb hetk nüüd ja praegu.

Ning iga võistkond on täpselt nii hea, kui nende viimane tulemus. Man Cityl on selleks nüüd võit Inglismaa senise jalgpallihooaja kõige muljetavaldavamat minekut näidanud meeskonna üle, Chelsea'l aga kaotus, mis võib pähe tuua rohkem muremõtteid, kui 0:1 skoor viitab. Miks? Näiteks põhjusel, et külaliste väravavaht Ederson ei pidanud kohtumise jooksul tegema ainsatki tõrjet.

Manchester City haaras kohe initsiatiivi, võitis esimesel poolajal pallivaldamise 67:33, pealelöökide arvestuse 6:1 ja nurgalöökide oma 9:1. Aga seis oli 0:0 ja see polnud ebaõiglane, sest vaatamata territoriaalsele ülekaalule polnud külalisvõistkond suutnud võõrustajate kaitset pinge alla seada. Chelsea küll kaitses kõvasti, aga organiseeritult ja teadlikult.

34. minutil lükkas Ruben Dias peaga ohtlikult värava ette Man City kuuenda nurgalöögi, aga Jorginho klaaris. 41. minutil pääses Phil Fodeni hea eeltöö järel karistusalas löögile Gabriel Jesus, aga kõmmutas kõrgele taevasse. Ent need kaks episoodi said praegu esile tõstetud parema puudumisel, mitte oma tähelepanuväärsuse tõttu.

Teine poolaeg oli hoopis kirevam, sest kulunud jalgpalliklišee ütleb õigesti: väravad muudavad kohtumisi. 53. minutil asus Man City juhtima, kui oma 10. nurgalöök mängiti lühidalt lahti ja viidi pall Joao Cancelole, kelle kauglöök takerdus Jesusi jalgadesse. Brasiillane pööras end karistusalas ümber ja lõi. Väike rikošett röövis Edouard Mendylt tõrješansid ja pall lupsas võrku.

Järgnes tulevärk, mis oli senise kohtumisega tugevas kontrastis. Chelsea pidi võtma riske, mida nad ka tegid. Muutunud hoiaku toel oldi rünnakul tõhusamad ja ohtlikumad, aga kaitsemänguks jagus paratamatult vähem ressurssi, mis kinkis šansse ka Man Cityle. Tõele au andes tuleb öelda, et 2:0 oli lähemal kui 1:1.

58. minutil tõrjus Meny hiilgavalt alumisse nurka teel olnud Jack Grealishi lähilöögi ning 61. minutil blokeeris Thiago Silva väravajoonel Jesusi lähilöögi. Chelsea peatreener Thomas Tuchel oli nende kahe šansi vahepeal ründava vahetuse, asendades N'Golo Kante Kai Havertziga.

66. minutil oli Chelseal kasutada kahvatult esinenud Romelu Lukaku teenitud karistuslöök, aga Marcos Alonso tabas müüri. 71. minutil mängiti karistusalas löögile Mateo Kovacic, aga Ruben Diase hiilgav blokk tähendas, et Edersoni proovile ei pandud. Need kaks šanssi koos Pep Guardiola poolt vihaga vastu maad virutatud veepudeliga tõstsid Stamford Bridge'il ootust, et kodumeeskond on viigiväravale lähenemas, aga tegelikult mitte.

Hoopis Man City jõudis kahe väga hea võimaluseni. 79. minutil pääses Aymeric Laporte suunama hea trajektooriga karistuslööki, aga lükkas palli napilt postist mööda. 83. minutil leidis end üks-üks olukorrast Grealish, aga Mendy jäi duellis peale. Chelsea allesjäänud minutite jooksul ühtegi arvestatavat võimalust tekitada ei suutnud. Soccernet.ee tähelepanekud:

Thomas Tuchel asus Chelsea peatreeneriks jaanuaris ning seejärel kohtuti Manchester Cityga kolm korda nii, et tulemus oli alati sama – Tucheli meeskond võitis ja Pep Guardiola oma kaotas. Nii juhtus see Premier League'is, Inglismaa karikasarja poolfinaalis ning mis kõige tähtsam – ka Meistrite liiga finaalis, kus Guardiola sai hakkama oma tavapärase patu ehk suures mängus ülemõtlemisega, millega lõhkus Man City struktuuri ja ulatas Chelsea'le võiduvõtmed.

Kuna jalgpall on oma olemuselt väga tundeline värk, siis on kõigil säärastel seeriatel kombeks võimenduda ja korjata endale külge selle subjekti jaoks hulganisti ebameeldivaid allhoovusi, mis on surmkindlasti tüütud, aga päris sageli ka psühholoogilisi barjääre püstitavad. Kui ei usu, küsige Liverpooli käest, mis tunded ja mõtted neid 30-aastase tiitliootuse ajal valdasid?

Kuigi Guardiola oli kohtumise eel eelmisel hooajal alanud seeria tähtsust olematuks nimetanud, on tal kindlasti hea meel, et see tänase kauni 1:0 võiduga minevikku lukustati. Tunne on puhtam ja parem, tüütuid küsimusi mõne jagu vähem.

29. mail mängitud Meistrite liiga finaalis jättis Guardiola põhikoosseisust välja keskvälja kaitsvaima liikme Rodri ega määranud sinna ka kogenud Fernandinhot, vaid alustas Ilkay Gündöganiga. Tulemus – Man City mängust kadus struktuur.

Oli see eelmisest omavahelisest kohtumisest saadud õppetund või midagi muud, aga täna oli eelmise Premier League'i kohtumise vigastuse tõttu vahele jätnud Rodri koosseisus tagasi ning hoidis keskvälja kontrolli all.

Võiduvärava löönud Gabriel Jesus saabus Man Citysse 2016. aastal Palmeirasest ääreründajana, aga kujundati üpris kiiresti ümber tipuründajaks. Mullu ta sel kohal aga ülearu tõhusalt tegutseda ei suutnud. Sergio Agüero lahkumine FC Barcelonasse ei tähendanud siiski, et Jesus saanuks seal rohkem võimalusi, vaid selle asemel ennistati ta paremale äärele, kust on pakkunud hoopis asjalikumaid esitusi. Nii ka täna. Just tema juubeldas lõpuvile kõlades kõige nähtavamalt.

3. Wernerile leiti lõpuks sobiv roll, aga tekkisid uued mured

Tucheli ametiaja lahutamatu kaaslane on olnud kolmemeheline kaitseliin. Reeglina on Chelsea end üles rivistanud 3-4-2-1 asetusega, kus tipuründajat toetavad kaks ründavat poolkaitsjat ning keskvälja turvavad kaks meest kolmikust N'Golo Kante – Jorginho – Mateo Kovacic.

Eelmisel nädalavahetusel Tottenham Hotspuri vastu nägi aga esimest korda olukorda, kus nad kõik kolm korraga platsil viibisid. See juhtus teisel poolajal, mille käigus lõi Chelsea kolm vastuseta väravat ja võitis 3:0.

Nagu mitmed vaatlejad ennustasid, meeldis nähtu Tuchelile sedavõrd, et ta otsustas sama süsteemi kasutada ka täna, saates meeskonna välja asetusega 5-3-2, kus kolmemeheliseks keskväljaks nimetatud trio. Tolle asetuse lisaboonus on võimalus ära kasutada Timo Werneri tugevusi.

2020. aasta suvel ränga raha eest ostetud, aga seni ootusi mitte täitnud Werneri tugevused peaksid paremini avalduma kahemehelises edurivis tegutsedes. Eriti siis, kui kohusetundliku spurtija partneriks on võimas Romelu Lukaku. Loogika Tucheli tänases lahingplaanis oli seega väga selge, aga see ei toiminud.

Werner oli küll nähtav ja ohtlik ning Chelsea keskväljakolmik müttas kohusetundlikult ja esimesel poolajal ka tõhusalt, aga meeskonna mäng polnud ikkagi balansis. Stamford Bridge'il viibinud Inglismaa ajakirjanikud kirjeldasid, kuidas Tuchel oli läbi terve esimese poolaja olnud sügavalt rahulolematu kehakeelega. Ilmselgelt ei näinud plaan ette initsiatiivi täielikku loovutamist.

Kas Tuchel andis vaheajal juhiseid, kuidas tegutsemist muuta, jääb teadmata, sest Man City värav teise poolaja alguses muutis kohtumise ilmet täielikult. Aga huvitav on jälgida, kas Tuchel saadab nimetatud kolmiku edaspidigi platsile ja kui saadab, siis millistest mängijatest ümbritsetuna.

Väga-väga laia amplituudiga mööda platsi liikunud ning siin ja seal õigete lahendustega meeskonna mängu hõlbustanud Manchester City poolkaitsja tarmukus väärib esiletõstmist.

Tulemused:

Chelsea - Manchester City 0:1 (0:0)
53. Gabriel Jesus

Manchester United - Aston Villa 0:1 (0:0)
88. Kortney Hause

Realiseerimata penalti: 90+5. Bruno Fernandes (Man United)

Tabeliseis: