Kui Sevilla mängib Euroopa liigas, siis Sevilla ei kaota. See lihtne jalgpallitõde sai kinnitust tänavugi, kui poolfinaalis elati Manchesteri Unitedi vastu üle kiirelt kaotusseisu jäämine ja vahepealne meeletu surve, et siis ikkagi 2:1 võit ja finaalipääse võtta.

Unitedi jaoks sai mäng hea alguse, sest juba 9. minutil niitis Diego Carlos karistusalas maha Marcus Rashfordi ja Felix Brych määras penalti, mille Bruno Fernandes ristnurka suunatud täpse löögiga ka realiseeris. Esimesest ehmatusest toibunud Sevilla sai mängu aga tasapisi enda kätte ning 26. minutil jõuti viigini, kui endine Liverpooli mees Suso suunas võrku Sergio Reguiloni tsenderduse.

Juba avapoolaja lõpus tekkisid teravamad võimalused taas Unitedil, korra keerutas Anthony Martial healt positsioonilt palli taevasse. Suisa turmtuli pandi Sevilla väravale peale aga teise poolaja alguses, kui järgemööda said õnne proovida kõik Unitedi ründajad. Nende kurvastuseks kehastus sel hetkel inimseinaks Sevilla väravavaht Yassine "Bono" Bounou, saades mingi kehaosa ette nii Martiali, Rashfordi, Fernandese kui ka Mason Greenwoodi löökidele.

Nagu jalgpalliklišee ette näeb, lüüakse sellele, kes ise löömata jätab. Tosin minutit enne mängu lõppu tõestas Sevilla seda taas – kaitsjad unustasid vahetusmehe Luuk de Jongi poolkiire vasturünnaku järel värava ette vabaks ja hollandlasele jäi Jesus Navase täpse tsenderduse järel kõigest vormistamise vaev.

Sevilla finaalijõudmine tähendab, et hispaanlased jätkasid oma edukat seeriat – kuuest kuus. Just nii palju kordi on mängitud Euroopa liiga poolfinaalis ja alati ka edasi pääsetud. Veelgi enam, senisel viiel korral on finaal ka võidetud ehk statistiliselt on Sevilla soosik juba praegu, sõltumata sellest, kas esmaspäevaõhtusest teisest poolfinaalist tuleb neile vastaseks Milano Inter või Donetski Šahtar. Soccernet.ee tegi kohtumise põhjal järgmised tähelepanekud:

1. Lopetegui mängis Solskjaeri üle

Norralasele on varemgi heidetud ette vahetustega viivitamist. Seekord tegi ta kolm vahetust korraga, tuues väravat jahtima Juan Mata, Daniel Jamesi ja Timothy Fosu-Mensahi. Üleminutitel sekkus veel Odion Ighalo, ent mida jõuab ründaja korda saata kolme minutiga? Või teised mehed kümnega?

Võib aru saada, et viigiseisu püsimiseni ei tahtnud Solskjaer oma meeskonna mängu lõhkuda. Iseenesest töötas Unitedi mootor kuni Sevilla teise väravani korralikult, mängu kontrolliti. Ent pärast de Jongi väravat kulus Solskjaeril veel oma käikude tegemiseks ligi kümme minutit – selgelt liiga kaua.

Samal ajal tõi Sevillat tüüriv Lopetegui juba 56. minutil Lucas Ocampose ja Youssef El-Nesyiri asemele rünnakule Mounir El Haddadi ja de Jongi. Mõlemad välja vahetatud mehed olid olnud teravad Ent Sevilla oli selleks hetkeks jäänud tugeva surve alla, ründajad pidid samuti kaitsetöösse kõvasti panustama ning ilmselt nägi Lopetegui, et sellesse liini on juba vaja värskust.

Veerand tundi enne lõppu võeti sarnasel põhjusel välja värava autor Suso. See tähendab, et hetkeks, mil sündis võiduvärav, oli Sevillal platsil tervelt kolm selgelt värskemate jalgadega meest. Võib-olla mitte hirmus suur vahe, kuid oluliste mängude saatus sõltubki tihti pisiasjadest.

2. United jooksis teist korda vastu müüri

Veerandfinaalis püstitas FC Copenhageni väravavaht Karl-Johan Johnsson viimase kümne hooaja tõrjeterekordi ja United sai palli tema selja taha vaid penaltist. Nüüdki jäi Manchesteri meeskonnal mängust värav löömata, sest Bono otsustas kriitilisel hetkel oma puuri lihtsalt lukku keerata.

Kui palju oli selles väravavahi hiilgemängu ja kui palju ründajate kehva realiseerimist? Pisut rohkem esimest, aga veidike ka teist. United tegi lõpuks 20 pealelööki, raamidesse läks neist kaheksa – Sevillal võrdluseks vaid kolm. Äkki ei olnud lihtsalt Unitedi päev? Endale lastud kahe värava puhul aga vabandusi pole – kaitsetöös jäädi lubamatult pehmeks ja passiivseks.

3. Tee on õige, aga tee on ka pikk

Sümboolsel kombel kaotas United kõik kolm poolfinaali, kuhu sel hooajal jõuti – mõlemas koduses karikasarjas ja nüüd Euroopa liigas. Ühtlasi jäädi kolmandat hooaega järjest ilma karikateta. Ent miinimumprogramm on täidetud, sest Meistrite liiga koht uueks hooajaks tagati.

Solskjaeri meeskond meenutab oluliselt rohkem kuldajastu Manchester Unitedit kui Jose Mourinho, Louis van Gaali või David Moyese käe all tegutsenud kooslused. Osa pusletükke, et lähiaastatel jällegi tippudega konkureerida, on olemas, teised vajavad asendamist või ümbervoolimist.

Äsjane poolfinaal näitas näiteks taas, et Paul Pogba võib olulistes mängudes täielikult pildilt kaduda; samas tõestas Bruno Fernandes järjekordselt, et suudab üksipäini muuta ohtlikuks kogu ründeliini. Enim nuputamist on Unitedil kaitseliinis, kuhu on kulutatud ränka raha, ent mängijate esitused ei ole olnud vastaval tasemel ja said nüüdki kokkuvõttes saatuslikuks.

Sevilla seis on selles mõttes parem, et Real Madridi ja Barcelona, isegi Atleticoga liigatiitli pärast konkureerimist neilt eriti ei oodata ega nõutagi. La Liga kaudu kätte võideldud suhteliselt kindel neljas koht lubab neil uuel hooajal jälle ka Meistrite liigas õnne proovida, eesootav Euroopa liiga finaal on seega juba puhas boonus. Kahe hooaja vahel jäädakse küll kindlasti ilma meeskonna ühest liidrist Ever Banegast, kes läheb Saudi Araabiasse suurt raha teenima, ent ainuüksi Meistrite liigas mängimise ahvatlus võimaldab Lopeteguil küllap taas kokku panna korraliku löögirusika.

Sevilla - Manchester United 2:1 (1:1)
26. Suso, 78. Luuk de Jong - 9. pen. Bruno Fernandes

Sevilla: Bono, Jesus Navas, Jules Kounde, Diego Carlos, Sergio Reguilon, Ever Banega, Fernando, Joan Jordan (86. Nemanja Gudelj), Suso (75. Franco Vazquez), Youssef En-Nesyri (56. Luuk de Jong), Lucas Ocampos (56. Munir).
Varus: Tomaš Vaclik, Javi Diaz, Sergi Gomez, Munir, Nemanja Gudelj, Sergio Escudero, Luuk de Jong, Oliver Torres, Franco Vazquez, Jose Alonso Lara, Genaro Rodriguez, Pablo Perez.

Man United: David de Gea, Aaron Wan-Bissaka (86. Timothy Fosu-Mensah), Victor Lindelöf, Harry Maguire, Brandon Williams (86. Daniel James), Fred, Paul Pogba, Bruno Fernandes, Mason Greenwood (90+3. Odion Ighalo), Marcus Rashford (86. Juan Mata), Anthony Martial.
Varus: Sergio Romero, Lee Grant, Eric Bailly, Timothy Fosu-Mensah, Teden Mengi, Andreas Pereira, Scott McTominay, Juan Mata, Nemanja Matic, Jesse Lingard, Daniel James, Odion Ighalo.