Luup peale | Inspireerivalt riskantne mõttelaad viis Eesti kõrgliiga korraks Rootsi tasemele (galerii!) - Soccernet.ee

Järelvaated

Luup peale | Inspireerivalt riskantne mõttelaad viis Eesti kõrgliiga korraks Rootsi tasemele (galerii!)

30. JUULI 23:44

Kaarel Täll A. Le Coq Arena

Göteborg lükkas Tallinnas Levadia eurosarjast välja. Foto: Anna Andreas

Tallinna FCI Levadia eurohooaeg lõppes neljapäeva õhtul A. Le Coq Arenal, kui lisaajal jäädi 1:3 alla IFK Göteborgile. Kuigi avamängust oli Eesti tiimil kirjas 2:1 võit, siis koduväljakul kaotati normaalaeg 0:1 ning lisaajal panid rootslased oma paremuse maksma. Mängu üheks täheks kerkis aga Karl Andre Vallner, kes tõrjus kaks Göteborgi penaltit.

Vaata Anna Andrease pildigaleriid artikli alt!

Levadia võitles kogu matši vältel südilt ning muuhulgas jäädi kindlaks mängufilosoofiale, mis oli orienteeritud ideele, et parim kaitse on rünnak. Seekord lihtsalt ei jõutud ise piisavalt palju sihile, kuigi võimalusi selleks tekkis.

Mis siis, et skoor 1:3 võib rääkida üht lugu, siis tegelikult olid tänagi väljakul vastamisi mänguliselt päris võrdsed meeskonnad. Palli vallati kordamööda ning kumbki tiim ei tahtnud langeda sügavasse kaitseplokki. See hoidis mängu üsna lahtisena ning mõlemal tiimil jagus ruumi rünnata nii läbi läbi äärte kui ka otsida kaitseliini tagust tsooni.

Avapoolaja lõpus teenis Göteborg penalti, kui Abraham Nwankwo tegi omamoodi kummalise vea. Nimelt oli pall tegelikult Karl Andre Vallneri valduses, kes parajasti ootas, et vastaste ründaja talle survet teeks ning seejärel saaks palli kätte võtta. Siis tegi aga Nwankwo survet teinud mehele vea ning kohtunik määras penalti. Vaheajale mindi ikkagi 0:0 viigiseisul, sest Vallner tõrjus Tobias Heintzi 11 meetri karistuslöögi!

Teise poolaja algus kuulus pigem külalistele ning 58. minutil leidis Göteborg üles Levadia kaitseliini taha jooksnud Adam Wibergi, kes palli lõpuks Vallneri selja taha võrku suunas - 0:1.

Levadia reageeris kaotusseisu jäämisele hästi, sest rootslaste värava järel hakati taas rohkem palli valdama ning ründama, kuid oma võimaluseid jäid napilt realiseerimata. Vahel jäi just viimasel kolmandikul puudu ühest söödust, et hea ülesehitus päriselt võimaluseks vormistada.

88. minutil tegi Vallner vea kaitseliini selja taha avanenud Alioum Saidoule ning taas järgnes penalti. Seekord asus lööma Sam Larsson, aga tulemus oli sama, mis enne - Vallner tõjus taas!

Karl Andre Vallner tõrjus kaks penaltit. Foto: Anna Andreas

Lisaajal oli näha, et Levadial tekkisid väsimuse märgid. 93. minutil sai Vallner maha järjekordse tõrjega, kuid pall kukkus jala peale Wibergile, kes lõi palli kindlalt võrku - 0:2. Kui tablool säras 103. minut, panid rootslased käima vurri, millega mängiti Levadia kaitse ribadeks - 0:3 tabamuse vormistas Saidou.

Levadial oli raskes seisus siiski veel üks käik varuks ning Göteborgi hoiti surve all viimase hetkeni. 121. minuti nurgalöögi järel jõudis pall vahetusest sekkunud Maksimilian Skvortsovini, kes selle täiest jõust võrku paigutas - 1:3!

Rohkemaks siiski jõudu ega aega ei jagunud ning koondskooriga 3:4 läks järgmisesse IFK Göteborg. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Lapselikult lõbus jalkapäev ja tõrvatilk

Maru harva juhtub, kui Eestis täitub linn jalgpalliga. Ja kuna vahed on niivõrd pikad, siis võib täiesti meelest ära minna, kui lõbus asi see jalgpall õieti on. Göteborgist meile külla saabunud rahvas tõestas juba varahommikust saati, kuidas nautida elu jalgpalli kaasabil. Juba päris varakult käidi mööda vanalinna ja koputati erinevatele ustele, et uurida, mis kell lokaalid avatakse. Ja see kõik käis muidugi lauluga.

Ja nii ta siis kulges, mida minut edasi, seda suurem hulk ligi 2000-pealisest fännihordist leidis vanalinnas endale paiga, kus sõpradega koos laulda ja naerda. See oli selline lapselik ja mõnus nali. Elu ei pea koguaeg super tõsiselt võtma, sest kui jalgpall annab võimaluse sõpradega koos keksida, lällata, karjuda ja mida kõike veel, siis tuleb seda ju teha. Igal juhul tahaks loota, et vahelduseks sai ka Eesti jalgpall sellest kõigest väikest ergutust ja inspiratsiooni. Göteborgi jalkas pole ka käsil kuigi lillelised ajad, aga nagu näha, siis pole vaja nukrutseda ja vinguda, vaid tegelikult on jalka loodud ikka nautimiseks!

Göteborgi fännid A. Le Coq Arenal. Foto: Anna Andreas

Ja siis lõpuks osutus mingi seltskond ikkagi pahalasteks, kes otsustasid osa A. Le Coq Arena tualettruumidest purustada. Ei ole pidu ilma tõrvatilgata meepotis...

2. Inspireerivalt riskantne kannatamine

Göteborg pani avapoolaja teisel poolel ja mõnel perioodil veel peale päris korraliku surve ning Levadia langes kaitsesse, kuid tegelikult polnud Eesti tiimil näiliselt mingit plaani jääda madalasse plokki istuma. Isegi, kui vastased surusid, oli näha, et Levadia plaan oli pall saada enda valdusesse, mitte lihtsalt klaariks lüüa. Seda oli hea vaadata, sest just idee ise palliga mängida, tõi neile edu ka võõral väljakul. Kui tavaliselt näeme, et kaitses kannatamine tähendab oma karistusala lähistel patrullimist, siis Levadia valis riskantsema kannatamise, mis on palju atraktiivsem ja lõbusam.

Nagu öeldud, selleks, et ise vastase poolel palli hoida, pidi võtma riske. Ja kindlasti võib nimetada riskiks, kui Rootsi tippklubi vastu minnakse mängime sarnaselt, nagu tehakse koduliigas. Ühed võtmetegelased olid Göteborgi vastu äärekaitsjad Joseph Saliste ja Frank Liivak, kes mängisid suure osa ajast väga kõrgel. Mööda äärt tehti pidevalt jookse nii palliga kui ka pallita, lisaks oli mõlemal luba liikuda keskele. Lihtsalt kokku võttes - kui sul on ründefaasis palju mehi, on seal lihtsam nii palli hoida kui ka tagasi võita. Kuid sellised riskid tulevad alati millegi muu arvelt. Levadia risk tasus seekord peaaegu ära.

3. Taseme vahe lihviti maha

Mõlema matši puhul on ehk isegi kõige olulisem nüanss, et pidevalt mängiti IFK Göteborgiga kui võrdsega. Muidugi võib mõelda, et nii peabki, aga reaalselt oli tegemist üle enda võimete esitustega, mida peab kõvasti austama ja kiitma.

Me räägime tiimidest, kelle eelarvete erinevused on umbes kümnekordsed. Kui keegi Levadia mängijatest peaks jõudma oma karjääris tasemele, et Göteborg pakub neile lepingut, on tegemist pidupäevaga. Aga mehed läksid mõlemas mängus väljakule õige häälestuse ja õige suhtumisega, mis inspireeris kindlasti paljusid. Nägime taas, et jalgpallis ei olene kõik vastasest, vaid mäng algab ikka endast. Kui oled ise väga hea, siis on vastane selle võrra kehvem.

4. Mäng, mis vajas mängumuutjat

Lõpuks paistis, et Göteborg surus Levadia maha võhma ja kogemustega. Kindlasti ka pikema pingiga, sest rootslased tegid juba 64. minutil kolmikvahetuse, millel lisandus 80. minutil neljas. Õhema pingiga Levadia otsustas valida hoopis teistsuguse taktika: esimesed vahetused tehti alles normaalaja neljandal lisaminutil.

Peatreeneri plaani saab kindlasti kiita või laita. Paistab, et Vjatšeslav Zahovaiko usaldas täna just neid mehi, kes kuulusid algkoosseisu. Ja mingis mõttes tegidki põhimehed oma töö ära, kuid seekord vajanuks Levadia üht või mitut pingilt sekkuvat mängumuutjat. Mehi, kes tulevad ja toovad väljakule täiesti uue energia. Idee poolest võinuks saada Zahovaiko taktikast omamoodi trump, kui lisaaja alguseks väljakule saabunud värsked jalad hakanuks meeletult uhama, kuid plaan läks kiiva.

5. Kolm taga, aga mängu parim

Jah, mängu parimaks võib julgelt nimetada Karl Andre Vallneri. Mis siis, et kolm palli tuli võrgust välja võtta. Aga kui kiiper tõrjub ühes mängus 90 minuti jooksul kaks penaltit ja tassib seeläbi oma meeskonna lisaajale, siis nii on.