FC Kuressaare kindlustas endale Premium liiga lõpptabelis seitsmenda koha, kui alistas võõrsil Silver Alex Kelderi väravatest Viljandi Tuleviku 2:0.

• Vaata Liisi Troska fotogaleriid mängust siit või uudise alt!

Saarlased alustasidki mängu mõnevõrra intensiivsemalt: nende esimene ohtlik moment leidis aset kaheksandal minutil, kui Artjom Jermatšenko teenis Kuressaarele umbes 25 meetri kaugusel väravast karistuslöögi, mida läks lahendama Märten Pajunurm. Keskkaitsja löök oli terav ja Tuleviku värava latialusele päris lähedal, kuid maandus siiski värava katusele.

Vaid kolm minutit hiljem sahises võrk taas, kui Kure uuesti karistuslöögist õnne proovida sai. Sedapuhku oli löögi alguspunkt väravale märksa lähemal kui Pajunurme olukorra puhul, kuid Sander Lahe üritus palli esimesse nurka kruttida tabas võrku valelt poolt posti.

Kui üldjoontes kulges esimene poolaeg pigem võimaluste otsimise tähe all, siis veidi enne poole tunni täitumist tekitas teravust Kuressaare hooaja lõpu vaieldamatult teravaim mees ehk Otto-Robert Lipp. Noor ründaja vabastas end vastase karistusala juures oskusliku pettemanöövriga kaitsjast ja tulistas väravale, kuid Marten Ritson oli ülesannete kõrgusel ja tõrjus.

Mõni minut hiljem oli esimene ohtlik võimalus ka Tulevikul, kui Kaimar Saag oli jäetud karistusala tagumisse tsooni uhkesse üksindusse, kuid kogenud ründaja ei saanud libedal väljakul palli korralikult omaks ja tulistas üle värava. Omakorda umbes viis minutit hiljem andis Nikita Komissarov terava palli värava ette, kuid sööt jäi Saagile veidi selja taha.

Avapoolaja viimastel minutitel tekitas teravust pigem Kuressaare - ohtlikem moment kuulus Lahe lahendada, kui ta Ritsoniga silmitsi pääses, kuid palli siiski vasaku jalaga tagumisest postist mööda kõmmutas.

Ka teise poolaja ohtlikemad momendid leidsid aset Tuleviku värava all - esimene neist sündis taaskord teatud määral tänu libedale väljakule, kui kapten Gerdo Juhkami tagasisööt oli ebatäpne, Laht edestas teel pallini Ritsonit ja riputas palli värava ette, kuid Tuleviku kaitsjad said suure õnne kaasabil palli minema löödud.

Veidi enne 70 mänguminuti täitumist oli eksija rollis aga Ritson, kes nurgalöögiolukorras mõnevõrra ebalevalt palli peale läks. Olukord lõppes sellega, et Pajunurm saatis otse õhust tulnud palli umbes viie meetri kaugusel väravast tugeva löögiga üle värava.

Tuleviku terve mängu parim võimalus kuulus aga paar minutit hiljem Kristjan Kasele, kes Ranon Kriisa ülimalt ebaõnnestunud libistamisürituse järel Lapaga üks-ühele pääses, kuid pehme löök veeres tagumisest postist mööda.

Aga kõik ju teavad, et kui ise ei löö, siis lüüakse sulle. Vaid loetud minutid varem vahetusest mängu sekkunud Silver Alex Kelder jõudis 78. minutil sihile, kui saatis Lahe nurgalöögi esmalt peaga latti ning tagasipõrkunud palli kung-fu-liku löögiga juba võrku, seisuks 0:1.

See tabamus pani Tuleviku võimalustele kõva põntsu, sest ka viigi korral kuulunuks seitsmes koht Kuressaarele. Viljandlased ei jõudnudki järelejäänud 15 minuti jooksul enam sihile ning mängu viimastel sekunditel sahistasid saarlased ka teist korda, kui taaskord oli skoorija rollis mängu kangelane Kelder, kes kindlustas sellega omadele 2:0 võidu ja seitsmenda koha. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Minitabeli meister

Mäng algas üldplaanis võrdlemisi selliselt, nagu tähtsad mängud ikka - kumbki meeskond liiga suuri riske ei võtnud ja sirgjoonelisust kummagi meeskonna mängupildis eriti ei olnud.

Teisel poolajal avanes mäng märksa enam ja mõlemal meeskonnal oli mitmeid ohtlikke võimalusi. On ka täiesti arusaadav, miks see nii oli: Tulevik vajas väravat. Võimalusi tekkis ridamisi, kuid ikka ja jälle jäi siin või seal tsipake puudu.

Tuleviku rünnakutes kordus muster, milles keegi (enamasti Nikita Komissarov) sai söödu karistusala paremasse tsooni ja andis sealt terava palli värava ette, otsides väravaala joone lähistelt kedagi (enamasti Kaimar Saagi). Paraku jäid söödud alatasa kas selja taha või oli ülesannete kõrgusel Kure kindamees Kristen Lapa.

Kui mängu algfaas ei olnud neutraalsele vutisõbrale just atraktiivseimate killast, siis mida aeg edasi, seda rohkem finaalimaiku kohtumisele lisandus. Meeskonnad pakkusid pealtvaatajatele igati atraktiivse vaatemängu ning Kuressaare võttis teenitult võidu.

2. Ilm

Punkt, mille sisu tegelikult ilmselt erilist selgitamist ei vajagi. Kuna Viljandis kallas mängu ajal taevast päris korralikult vett, pärssis see omajagu ka mängijate esitusi ja sooritusvõimet. Palli liikumisomadused olid pehmelt öeldes huvitavad ja põrkega antud söödud meenutasid teatud määral lutsuviskamist.

Oli selgelt näha, et plats on libe, mängijad teatud suunamuutustega pigem ettevaatlikud ja riskantseid liigutusi vigastusohu tõttu pigem teha ei taha. Ka väravavahid ei riskinud kohtumise vältel sisuliselt üldse - ikka ja jälle eelistati (isegi pealtnäha lihtsate pallide puhul) tõrjumist või rusikatega klaarimist püüdmisele.

Ka päris mitu võimalust läksid pealtnäha just libeda platsi nahka - mälestusväärseim neist Tuleviku esiründaja Kaimar Saagi olukord avapoolajal, mil ta uhkes üksinduses palli isegi enam-vähem omaks sai, kuid seejärel hetkeks tasakaalu kaotas, kaitsjatele sellega lisaaega kinkis ja lõpuks (isegi üllatavalt korralikuna välja kukkunud) löögi üle värava kõmmutas.

3. Debütandid

Antud kohtumine jääb kahele platsil mütanud mehele igal juhul väga pikaks ajaks meelde. Mõnevõrra ebatavalisemaks teeb aset leidnud olukorra veel ka see, et üks neist tegutses mängija ja teine kohtuniku rollis.

Mängu peakohtunikust Rasmus Maalinnast sai vihmasel novembrikuu õhtul 22-aastaselt üks nooremaid mehi, kes Premium liigat vilistanud. Lisaks on ta ka läbi aegade esimene maailmameister selles rollis - noore mehe näol on tegu maailmameistriga jääpurjetamises. Kuigi mängijad (ning ka publik) üritasid noort vilemeest aeg-ajalt ka töödelda, oli Maalinna vilejoon üldjoontes igati korralik ja oma debüüdiga võib ta igal juhul rahule jääda.

Teise debütandi saavutus soojendab aga tükiks ajaks kogu Viljandi jalgpallirahva südant - kuigi Raimond Metsa jaoks ei olnud tänane Premium liiga kohtumine päris esimene (tal oli varasemast sel tasemel kirjas üks mänguminut), siis põhikoosseisus küll.

Ja Karol Metsa noorem vend tegi igati korraliku mängu. Mitte kordagi ei paistnud välja, justkui tegutsenuks viljandlaste tagumises paaris kapten Gerdo Juhkami kõrval mõni 17-aastane, meeste jalgpallis alles oma esimesi samme tegev noor keskkaitsja, vaid Mets tegutses oma positsioonil erakordse küpsuse, kindluse ja mängutarkusega. Eks tal ole kah, kellest eeskuju võtta.

4. Lipu eelläbimurdeaasta

Punkt, mis ei ole pühendatud tänasele mängule, vaid eelkõige hooajale üldiselt: Kuressaare ründemängija Lipp on viimasel paaril aastal piltlikult öeldes veetnud rohkem aega laatsaretis kui jalgpalliväljakul. Siiski oli noormehe ülivõimas hooaja lõpp see, mille tõttu võiks tänasega (Kuressaare jaoks) oma lõpu leidnud jalgpalliaastat nimetada lausa tema eelläbimurdeaastaks.

Võib öelda, et oma koha Kuressaare põhikoosseisus haaras Flora noortesüsteemist pärit ründaja tegelikult alles 3. oktoobril, kui kuulus algkoosseisu just Tuleviku vastu. Kuigi selles mängus jäi tal jalg valgeks saamata, jätkas peatreener Roman Kožuhhovski tema usaldamist ning see õigustas end tagantjärele vaadates täielikult.

Järgnenud neljas mängus kuulus Lipp Kure algkoosseisu kolmel korral ning see üks kord, kui noormees pingilt alustas, oli tema enda jaoks ehk isegi aasta meeldejäävaim mäng - nimelt sekkus ta oma kasvatajaklubi Flora vastu vahetusest ajal, mil mängida oli veidi üle poole tunni, lõi seejärel kaks väravat ning aitas omad üliväärtusliku 2:2 viigini.

Kokku sai Lipp alates põhimehe rolli haaramisest koos tänasega Premium liigas kirja kuus mängu ning lõi nendes ulmelised kuus väravat. Ulmelised just seetõttu, et eelnevad kaks aastat läksid noore mängumehe jaoks pea täielikult vigastuste nahka.

Kuigi täna ta sihile ei jõudnud ja millegi liiga erilisega silma ei paistnud, siis sellest hoolimata suutis Lipp võimsa sügisega tõestada, et tema näol on tegemist ülimalt kõrge klassiga ründemängijaga. Tõsi, ka täna tuli tema esituses teatud puhkudel välja väike kogenematusenüanss, kuid seda annab lihvida vaid ajaga. Igal juhul on Kuressaarel ründeliinis kolme väga hea mängumehe näol kindlustunne olemas.

5. Mängu parim - Silver Alex Kelder

On siin üldse küsimust? 70. minutil 0:0 seisul platsile, järelejäänud minutitega kaks väravat ja omadele 2:0 võit. Ideaalne.

Protokoll:

19. novembril kell 19:00 Viljandi kunstmuruväljakul

Viljandi JK Tulevik - FC Kuressaare 0:2 (0:0)
78., 90+3. Silver Alex Kelder

Väravasöödud: 78. Sander Laht, 90+3. Mattias Männilaan
Hoiatused: 11. Arcenciel Mintongo, 32. Daniil Petrunin, 52. Daniel Tuhkanen - 28. Ranon Kriisa, 54. Karl Mööl, 90+2. Rasmus Saar
Pealtvaatajaid: 138
Mänguolud: +6, pilves vihmane ilm, kunstmuru heas seisukorras.
Peakohtunik: Rasmus Maalinn
Abikohtunikud: Aron Härsing, Jaan Roos
Neljas kohtunik: Voiteh Karnatsevitš

Viljandi Tulevik: Marten Ritson, Kazeem Bolaji, Raimond Mets, Gerdo Juhkam, Daniil Petrunin, Jevgeni Demidov, Daniel Tuhkanen, Arcenciel Mintongo, Nikita Komissarov, Kristjan Kask, Kaimar Saag.
Varus: Karl Erik Jürisson, Karmo Einmann, Marius Vister, Hargo Liiving, Johannes Metsmaa, Riho Domberg.

Kuressaare: Kristen Lapa, Michael Schjönning-Larsen, Märten Pajunurm, Ranon Kriisa, Mairo Miil, Sander Seeman, Rauno Tutk, Artjom Jermatšenko (70. Silver Alex Kelder), Karl Mööl, Sander Laht (88. Mattias Männilaan), Otto-Robert Lipp (82. Rasmus Saar).
Varus: Magnus Karofeld, Oliver Rass, Silver Alex Kelder, Mattias Männilaan, Aleksander Iljin, Ralf-Sander Suvinõmm, Rasmus Saar.

Liigatabel: