Valitsev Eesti meister FC Flora kaotas sel hooajal juba teist korda punkte FC Kuressaarele, kui mängis 2:0 eduseisu 2:2 viigiks. FCI Levadia tiitlišansid muutusid suuremaks. Florale pakub väikest lohutust teadmine, et kõik on endiselt nende enda kätes. Kuressaare oli aga 2:2 viigi üle (veidi) pettunud.

Kevadel toimuma pidanud, aga erinevatel põhjustel alles nüüd toimunud kohtumise viik tähendab, et Levadia edu ühe kohtumise vähem pidanud Flora ees on nüüd üheksa punkti. Ning et Kuressaare saldo kolmest tänavu Premium liigas Floraga peetud mängust on: 1 võit, 1 viik ja 1 kaotus. See on kõva sõna!

Esimese poolaja kammertoon seati paika juba 5. minutil, kui Flora teenis paremalt äärelt karistuslöögi. Markus Poomi tsenderduse klaarimisega Kuressaare hakkama ei saanud. Lahtine pall langes esmalt Märten Kuusele, kelle löök blokeeriti, aga nii, et kohe seejärel sai kõmmutada Henrik Ojamaa, kelle madal löök läbi meestesumma leidis tee võrku ja viis Flora varakult juhtima.

Edasine esimene poolaeg kulges Flora mängulise ülekaalu tähe all, aga mitte ühepoolselt, vaid mängus sees oli ka eelmise kahe kuu jooksul Premium liigas vahvaid võite noppinud Kuressaare. Saarlaste parim šanss avanes 24. minutil, kui Sander Laht saatis paremalt äärelt värava ette oivalise tsenderduse. Värav näis olevat kindel, aga Mattias Männilaan ei olnud piisavalt hästi valmis, et pall peaga võrku suunata.

Flora peatreener Jürgen Henn tegi meeste peale kurja häält ja rohevalgete esitus muutus seejärel hoolikamaks. Rünnati mõlema ääre kaudu ja prooviti ka keskelt, aga Kuressaare kaitsetöö oli korralik. Väravahõngu suutis Flora A. le Coq Arena atmosfääri tuua 45. minutil, kui Ken Kallaste tsenderdus leidis trahvikasti keskelt üles Ojamaa, kelle pealöögi Kristen Lapa tõrjus.

Vaheajalt tuli isukamalt Flora. 55. minutil mängiti 20 meetrilt löögile Michael Lilander, aga Lapa suutis palli lati alt nurgalööki tõrjuda. Selle klaaris Kuressaare nii, et trahvikasti joonelt pääses löögile Rocco Robert Shein. Noor poolkaitsja ei tulistanud jõuga, vaid panustas täpsele siseküljelöögile. Plaan oli peaaegu edukas, aga postist põrkas pall siiski välja.

Hingerahu pakkuvat teist väravat otsides tegi Henn kaks vahetust, tuues Sheini asemele Martin Milleri ning Ojamaa asemele Rauno Alliku. Sihtmärk saavutati 70. minutil, kui karistuslööki toimetanud Konstantin Vassiljev leidis filigraanse kaarja palliga üles tagumisse posti vabanenud Ken Kallaste, kes võttis söödu rinnaga kontrolli alla ja kõmmutas siis väravasse.

Nädala eest Paides oma selle hooaja esimese värava löönud ja nüüd teist Premium liiga kohtumist järjest skoori teinud vasakkaitsja tabamus maandas kohtumise ümber lasunud pingevälja, sest mitte kuskilt ei paistnud, et tänane Kuressaare oleks võimeline 0:2 kaotusseisust välja ronima. Eelneva tõdemuse osas esitas 77. minutil eriarvamuse Kuressaare vahetusmees Otto-Robert Lipp.

Kui ta Flora väravast 40 meetri kaugusel palli sai, ei paistnud olukord olevat teab mis ohtlik, ent kuus sekundit hiljem oli Lipp mänginud end mööda mõlemast Flora keskkaitsjast (Märten Kuusk ja Henrik Pürg), jõudnud silmitsi Matvei Igoneniga ja palli võrku saatnud. Oivaline individuaalne sooritus on raudne kandidaat Premium liiga oktoobrikuu parimale väravale ning taastas pingevälja.

Flora oli taas ühe eksimuse kaugusel tiitlivõitlusele halvavalt mõjuvast viigist ning Kuressaare ühe tabamuse kaugusel vahvast tulemusest ning kahe värava kaugusel Narva Transist möödumisest ja hooaja viimaseks ringiks Premium liiga tipmisse kuuikusse tõusmisest. Ning mis väga tähtis – Lipu värava näol oli olemas äsjane tõestus, et Flora haavamine on neile jõukohane.

Ühtegi 100%-list väravavõimalust Kuressaare enam tekitada ei suutnud. Aga piisas ka vähemast. 90+1. minutil teenis Lipp Kuressaarele nurgalöögi. Karl Mööli madala tsenderduse klaarimisega jäi Flora hätta. Pall langes trahvikasti joonel seisnud Lipule jala peale. Löök lendas läbi meestesumma ja raksus võrku nii, et Igonen isegi ei liigutanud.

2:2 viik oli seis, mis ei rahuldanud kumbagi meeskond, sest Floral oli vaja võitu, et hoida tempot liidri Levadiaga. Kuressaarel oli aga vaja võitu, et mööduda Narva Transist. Järgnenud kahe minuti jooksul nägi väljakul seega mõneti kaootilist pilti, kus keskväli oli tühi ja mõlemad proovisid palli viia kaitsjatega tugevdatud edurivini.

Edu kumbagi osapoolt ei saatnud ja kohtumine lõppes 2:2 viigiga, mis ei valmistanud rahulolu kummalegi. Aga kui Kuressaare saab ilmselt juba täna õhtul pärast esimest emotsioonide lahtumist vaadata matšile tagasi kui mälestusväärsele sportlikule saavutusele, siis Flora jaoks võib see osutuda kohtumiseks, millega läks kaotsi tänavune Eesti meistritiitel. Soccernet.ee tähelepanekud:

Kuigi Flora kaotas teist Premium liiga kohtumist järjest punkte, on tiitlivõitluse osas kõik endiselt nende enda kätes. Nad kaotavad Levadiale üheksa punktiga ning omavad varuks kolmapäevast matši Tartu Tammekaga. Lisaks on sel hooajal mängimata veel kaks Tallinna derbit.

Seega kui Flora kõik eesootavad seitse mängu võidab, on nad igal juhul Eesti meistrid, sest Levadia ei saaks sel juhul koguda neist suuremat punktisummat, vaid ainult sama skoori. Sel puhul annaks aga paremus omavahelistes mängudes meistritiitli Florale. See on teooria, mis praktikast palju lihtsam.

20 minutit enne kohtumise lõppu paistis Flora seis olevat päris hea. Selja taga oli kaks head esitust ehk viigid Paide Linnameeskonna ja Famagusta Anorthosisega. Kardetud väsimuse kuhjumise asemel paistsid neist kohtumistest välja märgid, et Flora on hoogu kogumas. Ning sellele viitasid ka esimesed 70 minutit Kuressaare vastu, mille käigus löödi kaks väravat ja kontrolliti matši nii, et vastasel tekkis vaid üks väravavõimalus (Mattias Männilaanel 24. minutil).

Viimased 20 minutit, kui Otto-Robert Lipul end ära lasti kägistada, kõnelesid teist keelt. See periood paljastas Flora puudujäägid ehk nii emotsionaalse kui ka füüsilise väsimuse. Põhikoosseisu kuulunud 18-aastase Daniil Kuraksin ja Rocco Robert Shein olid selleks ajaks juba kogenumate kolleegide vastu välja vahetatud ehk Flora mängis vägagi esindusliku rivistusega, aga ikkagi lasti võit käest.

Kapten Konstantin Vassiljev seisis lõpuvile järel käed puusas väljakul ja andis nõudliku ilmega mõista, et kaaslasi ootab riietusruumis põhjalikum jutuajamine. Veerand tundi pärast lõpuvilet rääkisid Flora rõivistust laekunud teated, et "seal käib praegu kõvemat sorti kärkimine ja pragamine", kusjuures kasvatusprotsessi läbiviijaks polnud peatreener Henn, vaid kapten Vassiljev.

Mida Vassiljev kaaslastele meenutas? Äkki näiteks seda, et kui Flora ei taha meistriks tulla, siis nad ei tule kah. Ning seda tahet tuleb välja näidata ja tegudes ellu viia igas kohtumises algusest lõpuni. Säästurežiimile lülitumise luksust Floral pole. 

Varasemad saavutused, esitused eelmistes kohtumistes ja samas mängus löödud väravad muutuvad kassikullaks, kui otsustavatel hetkedel tähelepanul hajuda lasta. Et Premium liigas on garanteeritud võitude arv tippude jaoks väga väikeseks jäänud, sai täna taaskord hea tõestuse.

Võõral väljakul tehtud 2:2 viiki valitseva Eesti meistriga on Kuressaarel keeruline kahetseda, sest, oleme ausad, see on kõva tulemus. Seda enam vaadatakse ilmselt aga kripeldusega tagasi nädal aega tagasi Kuressaares peetud 27. vooru kohtumisele Tallinna Legioniga, mis vaatamata arvukatele väravavõimalustele 0:2 kaotati.

Too tulemus tähendas, et Narva Transi edestamiseks ja esikuuikusse tõusmiseks vajas Kuressaare täna Flora vastu võitu. Seda ei saadud ja nii on neil meistrivõistlustel pidamata veel kolm matši, kus vastasteks Viljandi Tulevik, Tartu Tammeka ja Pärnu Vaprus.

Kuressaare esikuuikust väljajäämisega väheneb Premium liiga lõpusirge ettearvamatus, sest sügisel näidatud mänguvorm räägib üheselt, et Kuressaare suutlikkus üllatada vabariigi parimaid meeskondi on hetkel Narva Transi vastavast võimekusest oluliselt suurem. Aga jalgpallihooaja aluspõhimõte on, et 1. voorus peetud kohtumise hind on täpselt sama kõrge kui 27. voorus. Trans oli kokkuvõttes Kuressaarest parem ja väärib kohta esikuuikus.

Eelmisel hooajal saadud raskest põlvevigastusest tervenenud ja tänavugi tervisemuredega kimpus olnud noor ründaja ei ole enda sõnul veel täitsa tippvormis, aga suutis ikkagi valitseva Eesti meistri FC Flora ümber oma sõrme keerata.

Mõlemad väravad olid väga meisterlikud, aga seda erineval moel. Kui 1:2 sündis kauni ja hoogsa triblamise järel, siis 2:2 puhul näitas Lipp head löögitehnikat, et temani jõudnud pallile väga täpselt pihta sai. Vägev värk!

19-aastane Lipp tegi FC Florale täpselt sama, mida Rauno Sappinen kolm päeva varem Konverentsiliiga alagrupiturniiril Famagusta Anorthosisele. Et sellised asjad on võimalikud, on kompliment Premium liiga sportlikule tasemele.

Protokoll:

24. oktoobril kell 15.00 A. Le Coq Arenal

Tallinna FC Flora - FC Kuressaare  2:2 (1:0)
5. Henrik Ojamaa, 70. Ken Kallaste - 77., 90+1. Otto-Robert Lipp

Väravasöödud: 5. Märten Kuusk, 70. Konstantin Vassiljev - 77. Karl Mööl, 90+1. Mattias Männilaan
Hoiatused: 33. Rocco Robert Shein, 79. Henrik Pürg - 66. Silver Alex Kelder, 86. Otto-Robert Lipp
Mänguolud: +5, pilves ilm; muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 410
Peakohtunik: Kristo Tohver
Abikohtunikud: Maikel Mikson, Jaan Roos
Neljas kohtunik: Martti Pukk

Flora: Matvei Igonen, Märten Kuusk, Henrik Pürg, Ken Kallaste, Michael Lilander, Rocco Robert Shein (59. Martin Miller), Markus Poom, Konstantin Vassiljev, Daniil Kuraksin (86. Sten Reinkort), Henrik Ojamaa (68. Rauno Alliku), Rauno Sappinen.
Varus: Ingmar Krister Paplavskis, Sten Reinkort, Rauno Alliku, Martin Miller, Erko Jonne Tõugjas, Henri Välja, Kristo Hussar.

Kuressaare: Kristen Lapa, Michael Schjönning-Larsen, Ranon Kriisa, Märten Pajunurm, Mairo Miil, Oliver Rass (59. Peeter Klein), Silver Alex Kelder, Rauno Tutk (59. Otto-Robert Lipp), Karl Mööl, Sander Laht (81. Aleksander Iljin), Mattias Männilaan.
Varus: Magnus Karofeld, Sander Seeman, Peeter Klein, Otto-Robert Lipp, Aleksander Iljin, Ralf-Sander Suvinõmm, Igor Ustritski.

Tabeliseis: